Aleksandr Streltsov (taotleja) esitas 27. märtsil 2015 Viru Maakohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks. Taotluse kohaselt vajab A. Streltsov riigi õigusabi eestikeelse kaebuse esitamiseks
kohtutäituri tegevuse peale. Täiturid rikuvad karistusseadustikus (KarS) §-i 82 ning taotlevad alusetult ning ebaõiglaselt temalt raha.
2.Viru Maakohus keeldus 27. mai 2015 määrusega riigi õigusabi andmisest.
3.A. Streltsov esitas 27. mai 2015 määruse peale määruskaebuse.
4.Viru Maakohus rahuldas 30. oktoobri 2015 määrusega määruskaebuse, tühistas 27. mai 2015 määruse, rahuldas A. Streltsovi taotluse riigi õigusabi saamiseks ning määras A. Streltsovile riigi õigusabi osutajaks advokaadi riigi arvel riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Maakohus määras, et õigusabi antakse õigusnõustamise ja muu esindamisena, mille käigus võib antud õigusabi üle kanduda muuks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-le 17. Määruse võttis täitmisele vandeadvokaat Veljo Viilol.
5.Vandeadvokaat Veljo Viilol esitas 7. jaanuaril 2016 maakohtule ettepaneku riigi õigusabi andmise lõpetamiseks, kuivõrd A. Streltsovi õigusi ei ole rikutud. Vandeadvokaat Veljo Viiloli kirjale oli lisatud asjas tehtud õiguslik analüüs.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Viru Maakohus lõpetas 1. veebruari 2016 määrusega A. Streltsovile Viru Maakohtu
30.oktoobri 2015 määrusega antud riigi õigusabi osutamise. Maakohus nõustus vandeadvokaat Veljo Viiloliga selles, et riigi õigusabi andmise alused on ära langenud. Kohus viitas RÕS § 17 lg 1 teisele lausele ning § 17 lg-le 6.
MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
7.A. Streltsov esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 1. veebruari 2016 määruse tühistamist. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt: 1) on maakohus jätnud A. Streltsovi ilma õigusabist, sest advokaadi abiga soovis määruskaebuse esitaja esitada eestikeelse taotluse ning seejärel ka kaebuse kohtutäituritele, kes on keeldunud venekeelsete kaebuste läbivaatamisest. Advokaadi abiga soovis A. Streltsov välja selgitada, miks rikuvad kohtutäiturid KarS §-i 82 (aegumine) ning miks kohtutäitur K. Vilbo on määruskaebuse esitajalt välja petnud üle 3000 euro. Kriminaalasjas nr 1-07-5486 ei saa olla kolm tsiviilhagi; 2) on maakohus rikkunud määruskaebuse esitaja õigusi ning alandanud tema väärikust. Maakohus on tekitanud A. Streltsovile kahju, jättes teda ilma õigusest õiglasele kohtupidamisele. Kohus määras esindaja, kes ei püüdnudki määruskaebuse esitajat aidata, vaid püüdis teda ümber veenda, et ta kaebust ei esitaks. Ka sellega on määruskaebuse esitaja õigusi rikutud. Määruskaebuse esitaja palus maakohtul määrata teise esindaja, kes teda aitaks; 3) kui ringkonnakohus ei lahenda A. A. Streltsovi kaebust õiglaselt, pöördub määruskaebuse esitaja Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 1. veebruari 2016 määrus tuleb tühistada ja A. Streltsovile riigi õigusabi andmise lõpetamise otsustamine tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
9.Vaidlustatud määrusega on maakohus lõpetanud A. Streltsovile 30. oktoobri 2015 määrusega antud riigi õigusabi osutamise põhjusel, et riigi õigusabi andmise alused on ära langenud. Viru Maakohtu 30. oktoobri 2015 määrusega anti A. Streltsovile riigi õigusabi õigusnõustamiseks ja muuks esindamiseks, mille käigus võib antud riigi õigusabi üle kanduda muuks RÕS § 4 lg-s 3 sätestatud riigi õigusabi liigiks vastavalt RÕS §-le 17.
10.RÕS § 17 lg 1 sätestab, et riigi õigusabi saanud isiku õigus riigi õigusabile säilib asja ülekandumisel mõneks teiseks RÕS § 4 lg-s 3 ettenähtud riigi õigusabi liigiks ning varasemalt nimetatud advokaat jätkab isikule riigi õigusabi osutamist, välja arvatud RÕS lg-s 2 ettenähtud juhul. Riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur võib riigi õigusabi osutava advokaadi taotluse alusel või oma algatusel igal ajal RÕS-is ettenähtud korras uuesti hinnata, kas jätkuvalt esinevad käesolevas seaduses ettenähtud alused taotlejale riigi õigusabi andmiseks ning riigi õigusabi andmise aluste äralangemise korral lõpetada isikule riigi õigusabi andmine. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. RÕS § 7 sätestab riigi õigusabi andmisest keeldumise alused.
11.Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu vaidlustatud määrusest, milline riigi õigusabi andmise alus on ära langenud. Maakohus on üksnes märkinud, et lõpetab riigi õigusabi osutamise, võttes arvesse advokaadi seisukohas toodut. Arvestades vandeadvokaat V. Viiloli 7. jaanuari 2016 e-kirjas (tl 92) ning sellele lisatud õiguslikus analüüsis (tl 93-94) toodut, võiks asuda seisukohale, et maakohtu arvates olid A. Streltsovi võimalused oma õiguste kaitseks ilmselt vähesed (RÕS § 7 lg 1 p 5), mistõttu kohus leidis, et on ära langenud A. Streltsovile õigusabi andmise alused. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa riigi õigusabi andmise lõpetamiseks sellest, kui maakohus märgib, et arvestab riigi õigusabi osutaja arvamuses toodut ning nõustub sellega. Riigi õigusabi seaduse eesmärgiks on tagada kõigile isikutele asjatundliku ja usaldusväärse õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus (RÕS § 2). Antud juhul pidi kohus ise hindama, kas A. Streltsovi võimalused oma õiguste kaitseks on ilmselt vähesed või mitte, kuid mitte tuginema vaid riigi õigusabi osutaja ettepanekule ja analüüsile. Sama kehtib ka juhul, kui maakohus pidas riigi õigusabi andmise lõpetamisel silmas mõnda muud riigi õigusabi andmise alust (mitte RÕS § 7 lg 1 p 5).
12.Lisaks eeltoodule märgib ringkonnakohus, et vandeadvokaat V. Viiloli poolt koostatud õiguslikust analüüsist nähtuvalt toimub A. Streltsovi suhtes kolm täitemenetlust, kuid analüüsi p-st 1 ei selgu, milliste nõuete aegumist on õigusabi osutaja analüüsinud. Analüüsist ei nähtu, et seoses võimaliku aegumisega oleks riigi õigusabi osutaja kaalunud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise võimalust vastavalt TMS §-le 221. Vandeadvokaat on küll märkinud, et täitemenetlustes täidetakse erinevaid nõudeid, kuid vastavasisuline selgitus ei ole jälgitav.
13.Ringkonnakohus möönab, et õiguslik analüüs on suunatud eelkõige A. Streltsovile, kes on asjaoludest ja probleemidest teadlik, mistõttu saab A. Streltsov selgitustest eelduslikult paremini aru kui kõrvalseisev isik. Käesoleval juhul on riigi õigusabi osutaja õiguslikust analüüsist lähtunud aga ka maakohus. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa antud juhul üksnes toimikus oleva riigi õigusabi osutaja esitatud õigusliku analüüsi alusel asuda seisukohale, et tegemist on RÕS § 7 lg 1 p-s 5 sätestatud olukorraga. Samuti juhib ringkonnakohus tähelepanu RÕS § 19 lg-le 1, mille kohaselt, kui advokaat on asunud riigi õigusabi korras õigusteenust
osutama, on ta kohustatud seda tegema kuni asja lõpliku lahendamiseni, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui riigi õigusabi saaja taotleb seadusega vastuolus oleva huvi kaitset või kui riigi õigusabi saaja väidetav nõue ei põhine seadusel või kui puudub protsessuaalne võimalus kaitsta riigi õigusabi saaja õigusi ja huve, piirdub riigi õigusabi osutamine sellega, et advokaat põhjendab kirjalikult nimetatud asjaolusid riigi õigusabi saajale.
14.Eeltoodut arvestades on ennatlik maakohtu järeldus selle kohta, et riigi õigusabi andmise alus on ära langenud. Maakohtul tuleb otsustada, milline riigi õigusabi andmise alus võib olla ära langenud (nt RÕS § 7 lg 1 p 5) ning seejärel hinnata, kas A. Streltsovi võimalused oma õiguste kaitseks on ilmselt vähesed.
/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.