Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista MLlt OD kasuks välja menetluskulu summas 430 eurot.
5.Jätta rahuldamata OD avaldus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ja väljamõistmiseks 330 euro ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse ärakirja kättetoimetamisest. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS § 178 lg 2). Menetluse käik
1.OD (avaldaja) esitas 17.11.2015 Harju Maakohtule avalduse Moskva linna Tšeremuškini rajooni kohtu 25.05.2015 otsuse asjas nr 2-2847/15 tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.
2.Avalduse kohaselt sõlmisid avaldaja ja ML (puudutatud isik) 30.05.2012 rahalise sihtlaenu lepingu, mille kohaselt andis avaldaja puudutatud isikule laenu üle 643 000 USA dollari ning puudutatud isik kohustus saadud rahasumma tagastama 30 päeva jooksul alates saamise hetkest. Kuna puudutatud isik ei täitnud nõuetekohaselt lepingust tulenevaid kohustusi, esitas avaldaja Moskva linna Tšeremuškini rajooni kohtule hagi võla, intresside ja viivise väljamõistmiseks.
3.Moskva kohus otsustas oma 25.05.2015 otsusega asjas nr 2-2847/15 rahuldada avaldaja hagi osaliselt ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõla 643 000 USA dollarit, intressid 149 707,60 USA dollarit ja viivise 297 360,70 USA dollarit ning riigilõivu 60 000 rubla. Kokku mõistis Moskva kohus puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1 090 068,30 USA dollarit ja 60 000 rubla.
4.Avaldaja hinnangul ei esine käesoleval juhul ühtegi TsMS § 620 lg-s 1 loetletud asjaoludest, mistõttu kuulub otsus täies ulatuses tunnustamisele. Juhindudes TsMS § 622 lg-st 1 esitas avaldaja Moskva kohtu 25.05.2015 otsuse kinnitatud koopia, 25.05.2015 toimunud kohtuistungi protokolli kinnitatud koopia, Moskva kohtu poolt väljastatud kinnituse selle kohta, et otsus on jõustunud 30.06.2015 ja kuulub täitmisele, Moskva kohtu poolt väljastatud tõendi selle kohta, et puudutatud isikule oli õigel ajal hagi ja kohtukutse kätte antud koos telegrammiga ning eelnimetatud dokumentide notariaalselt kinnitud tõlked eesti keelde. Seega ei saa olla vaidlust selle üle, et kohtukutse oli puudutatud isikule kätte antud (TsMS § 622 lg 1 p 2) ning et otsus on puudutatud isikule teatavaks tehtud (TsMS § 622 lg 1 p 3).
5.Avaldaja palus jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 26.11.2015 määrusega avaldus rahuldati ning tunnustati ja tunnistati Eesti Vabariigis täidetavaks Moskva linna Tšeremuškini rajooni kohtu 25.05.2015 otsus asjas nr 2-2847/15, millega kohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja 1 090 068,30 USA dollarit ja 60 000 rubla. Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda ja mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuludena riigilõivu summas 50 eurot.
7.TsMS § 623 lg-st 1 tulenevalt kontrollib kohus välisriigi kohtulahendi täidetavaks tunnistamise avalduse lahendamisel kohtulahendi tunnustamise eeldusi. Kohtulahendi õigsust sisuliselt ei kontrollita. Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud leping õigusabi ja õigussuhete kohta tsiviil-, perekonna- ja kriminaalasjades (õigusabi leping), mis reguleerib ka kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist (artiklid 50-58). Tulenevalt õigusabi lepingu (koos selle juurde kuuluva protokolliga) artiklist 50 tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviil- ja perekonnaasjades. Loetelu dokumentidest, mis tuleb esitada täitmise loa taotluse juurde taotlust läbivaatavale kohtule hindamiseks, on esitatud sama lepingu artiklis 52. Viidatud artikli kohaselt tuleb täitmise loa taotluse juurde lisada otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri, ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otseselt otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti taotluse esitanud lepingupoole territooriumil. Selle õiendi esitamata jätmisel loetakse otsus varem mittetäidetuks (p 1). Samuti tuleb taotlust läbivaatavale kohtule esitada dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidi selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse (p 2).
8.Kohtuotsuste tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused on sätestatud õigusabi lepingu artiklis 56. Maakohus ei tuvastanud õigusabi lepingu artiklis 56 sätestatud tingimuste olemasolu, mis välistaksid Vene Föderatsiooni kohtulahendi tunnustamist ja täitmist Eesti Vabariigis. Kohtule on esitatud kõik õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud taotluse lahendamiseks vajalikud dokumendid. Seega kuulub avaldus õigusabi lepingu artikkel 50 alusel ja juhindudes TsMS § 623 lg-st 1 rahuldamisele.
9.Maakohus jättis menetluskulud puudutatud isiku kanda (TsMS § 172 lg 1). Maakohus mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskuluna avalduselt tasutud riigilõivu summas 50 eurot. Määruskaebus
10.Puudutatud isik palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja jätta menetluskulud avaldaja kanda.
11.Puudutatud isikut ei ole käesoleva tsiviilasja menetlusest teavitatud ning puudutatud isikul puudus võimalus esitada oma seisukoht avaldusele. Puudutatud isik ei ole kohtu poolt edastatud dokumente kätte saanud, kuna viibib kinnipidamisasutuses Vene Föderatsiooni territooriumil. Harju Maakohtule esitatud avaldusest sai puudutatud isik teada oma sugulaste kaudu.
12.Tulenevalt Riigikohtu praktikast (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.12.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-2-1-14) tuleb kitsendavalt tõlgendada TsMS § 756 lg 1 teist lauset, mille järgi tuleb vastaspool enne otsustamist ära kuulata, kui see on mõistlik. Lisaks tuleb sellise menetluse jaoks (st hagita menetlus) kitsendavalt kohaldada TsMS § 477 lg 9 esimest lauset, mis lubab avaldusi edastada hagita menetluses kohtu valitud viisil. Kolleegiumi arvates eeldab kostjale vahekohtu otsuse täidetavaks tunnistamisega kaasnev õiguste riive, et tehtud oleks kõik võimalik tema menetlusest teavitamiseks. Seega peaks kohtul olema kõrvaldatud mõistlik kahtlus, et kostja ei ole avaldust kätte saanud.
13.Puudutatud isik ei saanud oma õigusi Moskva linna Tšeremuškini rajooni kohtu menetluses olevas asjas nr 2-2847/15 mõistlikult kaitsta, seega ei saa otsust tsiviilasjas nr 2-2847/15 tunnustada ja täidetavaks tunnistada (TsMS § 620 lg 1). Menetluse edasine käik
14.Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud puudutatud isiku kanda.
15.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 10.02.2016 kirjaga vastavalt TsMS § 663 lg-le 5 lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.Kaebaja heidab kohtule ette, et ta ei olnud teadlik maakohtus toimunud menetlusest ning et tal puudus võimalus esitada oma seisukoht avaldusele. Samuti leidis kaebaja, et kohus oleks pidanud ta enne määruse tegemist ära kuulama. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 623 lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse.
Eeltoodud sättest ei tulene maakohtule kohustust kaebajalt avalduse osas seisukohta küsida.
18.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole ka asjakohane kaebaja viide Riigikohtu lahendile nr 3-2-2-1-14. Nimetatud kohtuasjas käsitleti vahekohtu otsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlust (TsMS § 753, § 754). Antud kohtuasjas palus puudutatud isik teistmise korras tühistada maakohtu jõustunud määruse, millega tunnistati täidetavaks Eestis tehtud vahekohtu (vahekohtuniku) otsus, st TsMS § 753 lg 1 esimeses lauses nimetatud määrus. Sellise määruse peale ei saanud TsMS § 756 lg 4 teisest lausest tulenevalt määruskaebust esitada. Riigikohus leidis, et olukord, kus puudutatud isikult võetakse igasugune võimalus kohtumenetluses taotleda vahekohtu lahendi seaduslikkuse kontrolli, ei ole põhiseaduspärane. Seetõttu tuli Riigikohtu hinnangul tagada, et puudutatud isik oleks menetlusest teavitatud. Praeguses tsiviilasjas on kaebajale aga tagatud vastuväidete ja seisukohtade esitamise võimalus määruskaebuse menetluses.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole puudutatud isik määruskaebuses esile toonud asjaolusid, mis tingiks teistsuguse määruse tegemise. Kaebuses toodud ainuke sisuline vastuväide on see, et kaebaja ei saanud oma õigusi Moskva kohtus mõistlikult kaitsta. 25.05.2015 toimunud istungi protokollist (tl 13-16) nähtub aga, et puudutatud isikut on Moskva kohtumenetluses esindanud AVP. Seega ei vasta puudutatud isiku sellised väited tõele. Samuti ei ole kaebaja esile toonud, milles konkreetselt väljendus see, et ta ei saanud oma õigusi mõistlikult kaitsta ning milline on Moskva kohtu rikkumine selles osas. Kui puudutatud isik leidis, et Moskva kohus on menetlusnorme rikkunud, siis oli tal võimalik ka otsus vaidlustada.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole puudutud isik määruskaebuses välja toonud ühtegi konkreetset põhjust, miks ei tohiks Moskva kohtu otsust tunnustada ja täidetavaks tunnistada (eelkõige õigusabialepingu art 56 ja TsMS § 620) ning seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
21.Tulenevalt TsMS § 171 lg-st 1 jätab ringkonnakohus määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud kaebuse esitaja kanda.
22.TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse.
23.01.03.2016 on avaldaja esitanud määruskaebusmenetlusega seoses kantud menetluskulude nimekirja. Avaldaja esindaja on seoses määruskaebusmenetlusega teinud järgnevaid õigusabitoiminguid: 1) 04.02.2016 määruskaebusega tutvumine, kliendile määruskaebuse kohta kokkuvõtte esitamine e-kirja teel - 1 h; 2) 09.02.2016 Riigikohtu praktika (puudutatud isiku poolt viidatud lahend nr 3-2-2-1-14) analüüs, määruskaebusele vastuse koostamine - 3 h; 3) 10.02.2016 Harju Maakohtu kirjaga tutvumine määruskaebuse rahuldamata jätmise ning selle ringkonnakohtule edastamise kohta – 0,25 h; 4) 01.03.2016 kohtu nõudega tutvumine menetluskulude nimekirja esitamiseks, menetluskulude nimekirja koostamine, e-kiri kliendile - 0,5 h. Õigusabi on avaldajale osutatud kokku 4,75 h, tunnihinnaga 160 eurot. Kokku on seega avaldaja õigusabikulud 760 eurot (4,75 h x 160 eur/h). Avaldaja kinnitas, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses käesoleva kohtumenetlusega.
24.07.03.2016 esitas puudutatud isik vastuse avaldaja menetluskuludele. Puudutatud isiku hinnangul on avaldaja õigusabikulud ülepaisutatud. Vastuse koostamine
määruskaebusele ei saanud võtta rohkem aega kui 2 h. 10.02.2016 maakohtu kirjaga tutvumine ei saanud võtta rohkem aega kui 5 min ja sama käib ka ringkonnakohtu 01.03.2016 kirjaga tutvumise kohta. Ajakulu menetluskulude nimekirja koostamise eest ei ole põhjendatud.
25.Ringkonnakohus, tutvunud 01.03.2016 avaldusega menetluskulude kindlaksmääramiseks ja menetluskulude nimekirjaga, leiab, et avaldus kuulub rahuldamisele osaliselt. Ringkonnakohus rahuldab avalduse 430 euro ulatuses ja jätab rahuldamata 330 euro ulatuses.
26.04.02.2016 teostatud toimingute (määruskaebusega tutvumine, kliendile määruskaebuse kohta kokkuvõtte esitamine e-kirja teel) osas leiab ringkonnakohus, et määruskaebusega tutvumise põhjendatud ajakuluks on 0,5 h. Määruskaebus on sisu poolest 2-leheküljeline dokument ning sellega tutvumise peale ei saa kuluda üle 0,5 h. Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks kulu, mis seondus kliendile kirja saatmisega, kuna nimetatud kulu kandmist toimikust ei nähtu ja kohtul puudub võimalus nimetatud toimingut ja sellele kulunud aega kontrollida. Seega peab ringkonnakohus 04.02.2016 toimingute osas põhjendatud ajakuluks 0,5 h (1 h – 0,5 h).
27.09.02.2016 toimingute (Riigikohtu praktika analüüs ja määruskaebusele vastuse koostamine) osas leiab ringkonnakohus, et need on põhjendatud. Arvestades, et puudutatud isik esitas oma seisukohad avalduse osas esmakordselt määruskaebusmenetluses, siis see eeldas avaldaja esindaja poolt põhjalikumat tööd ning ajakulu 3 h on põhjendatud.
28.Ringkonnakohus leiab, et 10.02.2016 ja 01.03.2016 toimingute põhjendatud ajakuluks on kokku 5 min. Harju Maakohtu 10.02.2016 kirja puhul on tegemist paarirealise informatiivse kirjaga ning ka ringkonnakohtu 12.02.2016 kirjaga tutvumise peale ei saa kuluda üle paari minuti. Ajakulu menetluskulude nimekirja koostamiseks ei ole põhjendatud (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 11.11.2014 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-7714 p 12). Samuti ei ole põhjendatud kulu, mis seondus kliendile kirja saatmisega, kuna nimetatud kulu kandmist toimikust ei nähtu. Seega peab ringkonnakohus 10.02.2016 ja 01.03.2016 toimingute osas põhjendatud ajakuluks kokku 5 min (45 min – 40 min).
29.Ringkonnakohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu 160 eurot ei ole põhjendatud. Üldjuhul ei saa põhjendatuks ja vajalikuks pidada tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 13.11.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus märgib, et käesolev tsiviilasi on keskmisest vähem mahukam ja keerukam ning seega ei ole avaldaja esindaja tunnitasu 160 eurot põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul on asja keerukust arvestades põhjendatud tunnitasuks 120 eurot. Ka Riigikohus praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13).
30.Kogumis peab ringkonnakohus põhjendatuks avaldaja õigusabikulu määruskaebusmenetluses 3 h ja 35 min (0,5 h + 3 h + 5 min) ulatuses. Arvestades, et ringkonnakohus peab põhjendatuks avaldaja lepingulise esindaja tunnitasuks 120 eurot, siis on avaldaja põhjendatud menetluskulude suurus kokku 430 (3 h 35 min x 120 eurot) eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Margo Klaar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.