A. W. ́i ja J. W. ́i hagi A. A. vastu elatise nõudes
Tsiviilasja hind
A. W. ́i nõudes 2628 eurot ja J. W. ́i nõudes 2628 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hagejad A. W. (isikukood xxxx) ja J. W. (isikukood xxxx), hagejate seaduslik esindaja S. J. W. (isikukood xxxx), hagejate lepinguline esindaja advokaat Artur Maljukov (epost: [email protected]) Kostja A. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Õnneli Matt (e-post: [email protected])
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu loobumine kummagi hageja nõudes elatise väljamõistmiseks alates 01.09.2021 summas, mis vastab 50% kummagi hageja õppemaksule või lasteaiatasule ja muudele otseselt kooliga või lasteaiaga seotud kuludele (24.08.2021. a nõude täpsustuse resolutsiooni punktid 2, 4 ja 5).
2.Hagi rahuldada osaliselt.
3.Mõista A. A.lt A. W. ́i kasuks välja elatis ajavahemiku 30.12.2020-11.02.2021 eest kokku 425,55 eurot.
Mõista A. A.lt J. W. ́i kasuks välja elatis ajavahemiku 30.12.2020-11.02.2021 eest kokku 425,55 eurot.
5.Elatis tuleb kanda S. J. W. ́i arvelduskontole nr xxxx, märkides selgituseks lapse nime ja elatise.
6.Jätta hagi rahuldamata ajavahemiku 12.02.2021-27.06.2021 eest esitatud elatise nõudes.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile
2-20-19234 kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagejate nõue
1.A. ja J. W. esitasid 30.12.2020 seadusliku esindaja vahendusel hagi A. A. vastu elatise saamise nõudes. Hagejad taotlevad 24.08.2021 nõude täpsustuse ja 05.08.2022 kohtuistungil esitatud täpsustuste kohaselt elatist järgmiselt: mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja elatis seadusjärgses miinimummääras alates hagi esitamisest (30.12.2020) kuni 27.06.2021, s.o kokku summas 1741,64 eurot, kohustada kostjat kandma hagejate kasuks välja mõistetud elatis S. J. W. ́i pangakontole xxxx, selgitusega lapse nimi/elatis. Hagiavalduse ja selle hilisemate täpsustuste kohaselt on hagejate seadusliku esindaja S. J. W.i ja A. A. ühised lapsed A. ja J. W. sündinud vastavalt xxxx ja xxxx. Hagejad elasid hagiavalduse esitamise ajal isaga, kes pidas lapsi ainuisikuliselt ülal. Hagiavalduse esitamise ajal elas koos hagejatega ka kostja, kuid ei andnud hagejatele ülalpidamist vaatamata hagejate isa korduvatele nõudmistele. Kostja pärast hagejate vanemate lahutust tööle ei asunud. Hagejate vanematel ei ole ühist majapidamist, seega ei saa kostja ka hoolitseda pere majapidamise eest. Kostjal on piisavalt vara, et lastele ülalpidamist anda, kostjale kuuluvad mitmed suure väärtusega väärisesemed. Hagejad on 24.08.2021 hagi nõude täpsustuses leidnud, et vastavalt maakohtu 28.06.2021 määrusele elab kumbki hageja nädala kaupa kummagi vanema juures. Hagejatel on seega vahelduv elukoht alates 28.06.2021. Seega on hagi aluseks olevad asjaolud muutunud alates 28.06.2021, kuid asjaolud ei ole muutunud hagi aluseks olnud perioodi 30.12.2020 kuni 27.06.2021 kohta. Hagejad jäävad nõude juurde, et alates hagi esitamisest kuni vähemalt 27.06.2021 tuleb kostjalt hagejate kasuks välja mõista elatis PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummääras. 16.12.2021 istungil kinnitas hagejate esindaja, et kostja on hoidnud alates 08.11.2021 lapsi omavoliliselt kinni ning hagejate isa ei ole saanud nendega kohtuda. A. ei ole käinud koolis ja J. ei ole käinud 2021/2022 õppeaastal lasteaias. Kuni juunini 2021 maksis J.i ja A.i lasteaiamaksu hagejate isa ainuisikuliselt. Hagejate esindaja täpsustas 05.08.2022. a kohtuistungil, et loobub 24.08.2021 menetlusdokumendis esitatud hagi nõuetest punktide 2, 4 ja 5 osas, s.o ei taotle enam mõista kostjalt kummagi hageja kasuks välja alates 01.09.2021 elatist summas, mis vastab 50% kummagi lapse õppemaksule ja muudele otseselt kooliga või lasteaiaga seotud kuludele. Kostja seisukoht
2.Kostja vaidles esmases vastuses hagile vastu ja leidis, et osaleb lastega koos elades vahetult nende ülalpidamises ja kasvatamises. Vanemate lahutuse järel jäid vanemad koos elama, kostja 2(6)
2-20-19234 elab seega jätkuvalt koos lastega, tegeleb lastega ning pere majapidamisega. Kostjat aitab majanduslikult tema perekond. Hiljem täpsustas kostja, et ei ela alates 12.02.2021 enam koos lastega. Esmalt tugines kostja sellele, et tema varaline võimekus ei võimalda tal anda lastele seadusjärgses miinimumsummas ülalpidamist, 07.07.2021 seisukohas esitatud täpsustuse kohaselt kostja enam sellele ei tugine. Kui laste isa viskas laste ema kodust välja, ei olnud laste emal esialgu elamispinda ega ka sissetulekut. Märtsis 2021 töötas kostja toidukullerina ja sai palka 259,75 eurot. Alates aprillist 2021 kostja töötab, 05.05.2021 tasuti aprillikuu palk 1199,17 eurot, mai eest juunis 1247,47 eurot ja juuni eest juulis 1350,82 eurot. Kostja netosissetulek on 1200 eurot. Kostja palub arvestada sellega, et lastetoetus makstakse alates märtsist 2021 hagejate isa arvelduskontole, samuti vanemate erineva majandusliku seisuga ja ema panusega laste kasvatamisel. Arvestada tuleks ka mastaabisäästuga- hagejad on poisid, kel on kolmeaastane vahe, mastaabisääst on nii riietel, mänguasjadel, kommunaalkuludel kui ka söögil. Samuti tuleks arvestada laste tegelike kuludega, RAKE uuringu kohaselt ei ole keskmise lapse arvestuslikud kulud nii suured kui kahekordne elatismiinimum aastal 2020-2021. Vanemate vahel on pooleli hooldusõiguse ja suhtluskorra menetlus ning selge ei ole, milline saab olema tulevane suhtluskord. Pärast vanemate lahkukolimist takistas hagejate isa neil emaga suhtlemist ega võimaldanud hagejatel viibida kostjaga sel määral, kui hagejad ja kostja oleks soovinud. Enne tööleasumist andis kostja lastele ülalpidamist vahetult, ostes lastele riideid, mänguasju ja süüa, tagades neile eluaseme olemasolu, samuti teeb ema kulutusi laste haridusele, kultuurile, meelelahutusele, hügieenile. Ema annab lastele ülalpidamist vahetult. Lapsed on viibinud alates vanemate eraldi elama asumisest 12.02.-13.04.2021 isaga, 14.04.-19.04.2021 emaga, 19.04.28.04.2021 isaga, 28.04.-28.05.2021 emaga, 28.05.-4.06.2021 isaga, 4.06.-6.06.2021 emaga, 06.06.-07.06.2021 isaga, alates 07.06.2021 – 07.07.2021 emaga. Vanemad on sõlminud kaks lastega suhtlemise korra kokkulepet, ning 28.06.2021 tegi maakohus viivitamata täitmisele määratud suhtluskorra lahendi, mis taaskord määras lastega suhtluskorra sarnaselt vanemate omavahelistele kokkulepetele nädal ja nädal graafikuga. Eelduslikult kulub mõlemal vanemal lastega koos olles enam-vähem võrdne summa toidule ja muudele lastele vajalikele kuludele ja kummaltki vanemalt ei tulegi elatist välja mõista. Kohtuotsuse põhjendused
3.Hageja täiendas nõuet 24.08.2021 menetlusdokumendis ning loobus kohtuistungil nõuetest, mis on toodud 24.08.2021 menetlusdokumendi resolutsiooni punktides 2, 4 ja 5. Kostja ei esitanud vastuväiteid nõudest loobumisele. TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega või kahjustab avalikku huvi. Käesolevas tsiviilasjas ei kahjusta nõudest loobumine kohtu hinnangul avalikku huvi ega puuduta tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvisid. Seega kohus leiab, et hagist loobumine tuleb viidatud nõuetes vastu võtta ning asja menetlus nendes nõuetes lõpetada.
4.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS 3(6)
2-20-19234 § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.2019. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest 1⁄2 on 292 eurot. Aastal 2021 miinimummäära ei muudetud. Perekonnaseaduse elatise regulatsioon on oluliselt muutunud alates 1. jaanuarist 2022. Samas puudutab praeguseks hetkeks menetlusse jäänud nõue vaid perioodi 30.12.2020-27.06.2021. Seega lähtub kohus asja läbivaatamisel enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätetest.
6.Hagejate sünni tõendist (tl 4-5) ja nimetunnistusest (tl 6) nähtub, et kostja on hagejate ema. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates hagi esitamisest, s.o 30.12.2020 kuni 27.06.2021, s.o kummagi hageja osas kokku summas 1741,64 eurot. Vaidlust ei ole selle üle, et kuni 12.02.2021 elas kostja koos hagejatega koos ning alates 12.02.2021, kui hagejate vanemate kooselu lõppes, on hagejad viibinud kummagi vanema juures.
7.Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostja pidi andma hagejatele ülalpidamist raha perioodilise maksmisega ajal, mil ta elas koos hagejatega koos ning ajal, mil lastel oli vahelduv elukoht. Kostja hinnangul on hagejate nõue vastuolus hea usu põhimõttega.
8.Esmalt käsitleb kohus ülalpidamiskohustust perioodil 30.12.2020-11.02.2021, mil kostja elas hagejatega koos. PKS § 96 ja § 97 p 1 järgi on vanemal kohustus ülal pidada oma alaealist last. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. PKS § 100 lg-s 2 on sätestatud, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Riigikohus on 16.01.2013. a otsuses nr 3-2-1-160-12 (p 15) leidnud, et õige ei ole ringkonnakohtu järeldus, et alaealisel lapsel ei ole õigust nõuda elatist vanemalt, kellega ta koos elab. Alaealise lapse vanem täidab PKS § 100 lg 2 esimese lause järgi lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kuigi eelduslikult maksab elatist vanem, kes ei ela lapsega koos, ei välista see säte kolleegiumi arvates elatise väljamõistmist vanemalt, kelle juures laps elab. Eelkõige võib lapsel olla elatisenõue temaga koos elava vanema vastu juhul, kui ta elab ka teise vanemaga (st tal on mitu elukohta tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 14 lg 2 ja § 15 lg 1 järgi). Seega võib laps esitada hagi elatise saamiseks vanema vastu, kellega ta elab koos, kui viimane ei täida ülalpidamiskohustust. Hagejate kinnitusel ei andnud kostja vaatamata hagejate isa nõudmisele hagejatele ülalpidamist ning pere pidas ainuisikuliselt ülal hagejate isa. Kostja selgituse kohaselt andis ta hagejatele ülalpidamist vahetult, nende eest hoolitsedes ja neid kasvatades, perekonna majapidamise eest hoolitsedes. Kostja on viidanud sellele, et tema isikliku sissetuleku puudumisel aitasid teda sugulased, kostja ei ole väitnud, et on andnud sugulastelt saadud abi arvelt hagejatele ülalpidamist. Kohus leiab, et kuna hagejate vanemate abielu oli lahutatud, ei saanud neid käsitleda enam ühtse perena, kus on erinevate kohustuste täitmine vanemate omavahelise kokkuleppe küsimus. PKS 100 lg 2 lauseosa „või kui ta ei osale lapse kasvatamises“ tuleb tõlgendada laiemalt ning kasvatamine selle sätte tähenduses hõlmab ka lapsele ülalpidamise andmist. Vaatamata ühisele elukohale oli kostjal kohustus pidada hagejaid ülal ka rahaliselt. Kostja ei ole väitnud, et on hagejaid tol perioodil rahalisel ülal pidanud. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine. 4(6)
2-20-19234 Kohtu hinnangul on elatise nõue perioodi 30.12.2020-11.02.2021 eest põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Järgmisena käsitleb kohus elatise nõuet perioodi 12.02.2021-27.06.2021 eest. Kostja on välja toonud, et sellel perioodil viibisid lapsed vahelduva elukoha alusel kummagi vanema juures. Kostja on 07.07.2021 toonud välja konkreetsed ajavahemikud, hagejad ei ole vastuväiteid toodud ajagraafiku osas esitanud. Lapsed on viibinud alates vanemate eraldi elama asumisest 12.02.-13.04.2021 isaga, 14.04.-19.04.2021 emaga, 19.04.-28.04.2021 isaga, 28.04.28.05.2021 emaga, 28.05.-4.06.2021 isaga, 4.06.-6.06.2021 emaga, 06.06.-07.06.2021 isaga, alates 07.06.2021 – 07.07.2021 emaga. Riigikohus on 12.05.2021. a otsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 (p 13.3) leidnud, et kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist. Kokkuvõtlikult on viibinud lapsed ajavahemikul 12.02.2021-27.06.2021 (kokku 136 päeva) emaga 38 päeva ja isaga 98 päeva. Seega on selles ajavahemikus viibinud lapsed isaga 60 päeva enam. Samas nähtub 28.06.2021. a määrusest tsiviilasjas nr 2-21-2598, et taoline ajaline proportsioon ei olnud vanemate vahel kokku lepitud, vaid hagejate isa on takistanud kostjal laste eest hoolitsemist. Kui hagejate isa oleks võimaldanud kostjal hagejate eest samaväärselt hoolitseda, siis ei oleks tekkinud olukorda, kus lapsed viibivad isa juures suurema osa ajast. Selliselt ei oleks tekkinud ka olukorda, kus isa kannab suuremas ulatuses laste ülalpidamiskulusid ning ema ei saa anda ülalpidamist vahetult. Kohus peab siinkohal nõustuma kostja seisukohaga selles, et hagejate ülalpidamisnõue on ajavahemiku 12.02.2021-27.06.2021 eest põhjendamatu osaliselt põhjusel, et sel ajal andis kostja hagejatele vahetult ülalpidamist ning hagejad viibisid pea 1/3 sellest ajaperioodist kostja juures. Osaliselt on nõue põhjendamatu ka vastuolu tõttu hea usu põhimõttega (VÕS § 6 lg 2), kuna taoline olukord sai tekkida üksnes hagejate isa teadliku tegevuse läbi, s.o hagejate ja kostja suhtlemise takistamise läbi. Esitatud tõendite kohaselt on kostja sooviks olnud hoolitseda hagejate eest vähemalt samaväärselt hagejate isaga. On eluliselt usutav, et hagejate isa poolsete takistuste tegemata jätmisel oleks taoline suhtluskord toiminud koheselt peale kostja väljakolimist pere senisest kodust. Seetõttu ei pea kohus elatise nõuet ajavahemiku 12.02.2021-27.06.2021 eest põhjendatuks.
10.Kohtu hinnangul on põhjendatud lähtuda elatise väljamõistmisel seadusjärgsest, s.o PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast. Kostja on küll menetluses viidanud sellele, et seadusjärgne miinimummäär võib olla ülemäära kõrge, samas oli kostja nõus sellega (istungi protokoll, tl 128), et laste kulud võivad tõepoolest olla kahekordses elatise miinimummääras. Kostja ei ole ka tõendanud, et laste kulud jäävad alla kahekordse miinimummäära, samuti ei ole kostja viidanud konkreetsele summale, mille ulatuses on leidnud laste vajadused põhjendatud olevat.
11.PKS § 102 lg-s 1 on sätestatud, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on PKS § 102 lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise 5(6)
2-20-19234 väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on PKS § 102 lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. Kostja on algselt tuginenud PKS § 102 lg-s 1 toodud alusele, s.o et ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Hiljem on kostja märkinud, et pärast tööleasumist enam selliseid asjaolusid ei esine ning kostja enam PKS § 102 lg-s 1 toodud asjaolule ei tugine. Kohus leiab, et kui ka perioodil, mille eest on kohus lugenud elatise nõuet põhjendatuks, esinesid elatise alla miinimumi vähendamist võimaldavad asjaolud (kostja ei töötanud ja tal puudus sissetulek), siis praeguseks neid enam ei esine. Kostja saab tasuda elatise 30.12.202-11.02.2021 perioodi eest oma praegu saadava töötasu arvelt. Samuti on hagejate esindaja põhistanud selle, et kostjal on võimalik anda ülalpidamist temale kuuluva vara, s.o väärisesemete võõrandamise läbi. Hagejate esitatud tõenditest (tl 95-99) nähtuvalt ning hageja väite õigsust eeldades on kostjal selleks piisavalt vara.
12.Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada eeltoodu alusel osaliselt ning kostjalt tuleb mõista kummagi hageja kasuks elatis välja PKS § 101 lg-s 1 toodud miinimummääras ajavahemiku 30.12.2020-11.02.2021 eest, s.o kummagi hageja kasuks summas 425,55 eurot. Kuna kostja ei ole sellises ulatuses lastele ülalpidamist andnud, on ta elatise tasumise kohustust rikkunud. Kohus jätab hagi rahuldamata elatise nõudes ajavahemiku 12.02.2021-27.06.2021 eest. Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
14.Hagejad taotlesid jätta menetluskulud kostja kanda ning kostja taotles jätta menetluskulud hagejate seadusliku esindaja kanda. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohtu hinnangul ei anna hagist osaline loobumine ning osaline rahuldamine alust TsMS § 164 lg-s 1 sätestatud menetluskulude jaotusest kõrvalekaldumiseks. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
/allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.