Perekonnaõigus › Alaealisele isikule eestkostja määramine

nii suurt toetust täiskasvanutelt ja ei tule emotsionaalselt toime. Puudutatud isik I planeerib tulevikku vastavalt enda soovidele mitte lapse vajadustele, tugivõrgustiku soovitustele. Avaldaja ja puudutatud isik I leppisid 04.05.2022 kokku, et ema ei lase lapse toidukorda päeval pikemaks kui 2,5-3 tundi, öösel annab ema lapsele süüa, kui laps ärkab; ema ei lase lapsel nutta üle viie minuti; ütleb kasvatajale „Stopp!“ ja tegutseb ise; ei hüpita last; väldib lapsele ohtlikke olukordi; kasvatajad ei sekku, kui laps on rahulik; julgeb öelda töötajale: „Ma ei suuda, vajan abi.“. Avaldaja ja puudtatud isik I täiendasid 04.05.2022 kokkulepet 20.06.2022, mh võib ema lapsega minna kuni neljaks tunniks poodi, jalutama, rehabilitatsiooniteenusele, arsti juurde, kuid turvakodusse peab naasma hiljemalt kell 20.00; tagama lapsele eakohase päevakava ja põhivajaduste täitmise (mähkmete vahetamine, toitmine, nutule reageerimine, süles hoidmine, pesemine istmega lapsevannis, naha kreemitamine, õhutamine). Puudutatud isik I on osalenud kuni 28.07.2022 psühholoogilisel nõustamisteenusel ning alates 01.07.2022 MTÜ C E perenõustamises, mille kokkuvõttest nähtub, et ema ei ole avatud uutele teadmistele ega soovi neid vormida vanemlikeks oskusteks. Avaldaja on pidevalt ühenduses puudutatud isikuga I. Ema vajab järjepidevaid meeldetuletusi lapse eest hoolitsemises, arstile minekutes jmt. Tallinna xxx kokkuvõttest nähtub, et puudutatud isikud on seal viibinud alates 20.06.2022. Ema soovitusi ja juhiseid järgida ei soovi, lapse nutule ei reageeri, vajab pidevat meeldetuletamist nt lapse vannitamise, toitmise, mähkmete vahetamise osas. Avaldaja palub piirata ema hooldusõigust lapse viibimiskoha osas ning hariduse ja tervise küsimustes ning võtta emalt ära varahooldusõigus lapse osas ning määrata lapse eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus. Puudutatud isikule I määratud esindaja avaldust ei toeta. Ta peab piisavaks emale ettekirjutuse tegemist. Puudutatud isikule II määratud esindaja toetab avalduse rahuldamist, sest see on lapse huvides. 23.08.2022 kuulas kohus menetlusosalised ära. Avaldaja jäi esitatud avalduse juurde. Puudutatud isik I selgitas, et mõistab avalduse sisu, kuid soovib lapsega koos olla ja last ise kasvatada. Puudutatud isik I ei mõista iga kord turvakodu töötajate ja lastekaitsetöötajate soovitusteettepanekute tegelikku sisu lapse põhivajaduste osas, vaid võtab soovitusi kriitikana. Ta on abi vastuvõtmise osas tõrges, usaldamatu. Puudutatud isik I soovib suuremal määral enda elu elada. Lapsele ta ohtlik polevat. Puudutatud isikule I määratud esindaja peab asjas piisavaks emale ettekirjutuse tegemist. Puudutatud isikule II määratud esindaja jäi varasema kirjaliku seisukoha juurde. Kohtumääruse põhjendused I Kohus, ära kuulanud avaldaja, puudutatud isiku I ning puudutatud isikutele I ja II määratud ning tutvunud dokumentaalsete tõenditega, leiab, et avalduse rahuldamine on osaliselt põhjendatud. Avalduse rahuldamisel juhindub kohus perekonnaseaduse (PKS) §-dest 134 lg 3, 171 lg-st 2, §-st 172, §-st 173 ja §-st 176 ning TsMS §-dest 554 ja 557. PKS § 134 lg 3 alusel võib lapse heaolu ohustamise korral teha kohus vanema asemel lapse kohta hooldusõigusest tulenevaid otsuseid, teha hoiatusi ja ettekirjutusi ning kehtestada keelde, samuti kohustada vanemaid järgima kohtu määratud asutuse hooldusjuhiseid. Kohus võib isiku- või

varahooldusõigust piirata teatavate toimingute või teatavat liiki toimingute tegemise keelamisega. Varahooldusõiguse võib kohus vanemalt ka täies ulatuses ära võtta. Kohus on menetluse käigus tuvastanud, et Lapse M R Si ema on M-L S, isa kohta andmed puuduvad. Lapse ema on avaldaja lastekaitsetöötajate tähelepanu all olnud alates 2009. aastast. 11.12.2018 määrusega tsiviilasjas nr xxx paigutati M-L S ööpäevaringsele lasteasutuse teenusele Maarjamaa Hariduskolleegiumisse 2018/2019 õppeaastaks. Harju Maakohtu 20.06.2018 määrusega tsiviilasjas nr xxx paigutati M-L S ööpäevaringsele lasteasutuse teenusele Maarjamaa Hariduskolleegiumisse 2019/2020 õppeaastaks. Harju Maakohtu 22.09.2021 määrusega kriminaalasjas nr xxx muudeti M-L S suhtes Viru Maakohtu 30.06.2020 otsusega nr xxx mõistetud mõjutusvahendit ning paigutati M-L S elama ja õppima Maarjamaa Hariduskolleegiumi kuni põhikooli õppetöö lõpuni, kuid mitte kauemaks kui üheks aastaks. M-L S lõpetas 22.06.2022 põhikooli Maarjamaa Hariduskolleegiumis. 31.03.2022 sündis M-L Sl tütar M R. 16.08.2022 sai M- L S täisealiseks. Eelnenust tulenevalt on puudutatud isik I aastaid vajanud avaldaja toetust ja suunamist. Puudutatud isik I on last sünnist saadik kasvatanud Maarjamaa Hariduskolleegiumi ja turvakodu töötajate toel ja abistamisel. Lapse isa ei ole puudutatud isiku II elus osalenud. Vaidlust ei ole selles, et avaldaja on puudutatud isikuga I sõlminud kokkuleppeid lapse kasvatamise osas ning ema on neid osaliselt järginud (vt nt tl 147, tl 151). Avaldaja suurim mure puudutatud isikute osas on see, et ema seab oma huvid ja tegevused lapse põhivajadustest kõrgemale. Puudutatud isik I on ka ise Maarjamaa Hariduskolleegiumis olles möönnud, et pelgab väljaspool kooli hakkama saamist (vt tl 148). Avaldaja ei heida emale ette ohtlikkust oma lapse suhtes ega soovi emalt lapse hooldusõigust ära võtta, kuid enam kui viie kuu jooksul ei emale pakutud toetavad meetmed andnud piisavat tulemust selleks, et ema hooldusõigus piiramata jätta (vt tl 145-162). Ka 23.08.2022 ärakuulamisel möönis puudutatud isik I, et on läinud kergema vastupanu teed ning andnud lapsele keetmata vett. Jätkuvalt ei mõista ema vajadust tagada lapsele rahulik päevarütm, arvestada suuremal määral lapse unegraafiku, mängu- ja tegelusajaga ning ema lähtub enda soovist õues viibimise osas, mitte lapse vajadustest (vt avaldaja 05.09.2022 täiendus). Puudutatud isikul I puudub usaldus abi pakkujate suhtes, mistõttu ema kahtleb abi vajalikkuses ning peab abi sageli etteheideteks talle kui emale. Seetõttu ema eitab probleeme, sest probleemide puudumisel sobib ta lapsevanemaks. Kohus leiab, et ema ei ole võimeline enda elukorraldusega piisaval määral hakkama saama, mistõttu ei ole ta võimeline täielikult lapse eest hoolitsemisele pühenduma. Kohus peab põhjendatuks piirata puudutatud isiku I puudutatud isiku II viibimiskoha osas ning hariduse ja tervise küsimustes ning varahooldusõiguse osas. Varahooldusõiguse äravõtmist ei ole avaldaja põhjendanud ning kohtu arvates piisab samuti varahooldusõiguse piiramisest. Kohtu hinnangul ei piisa puudutatud isikule I ettekirjutuse tegemisest nagu taotleb puudutatud isikule I määratud esindaja, sest puudutatud isik I ei ole siiani korrektselt avaldaja ja puudutatud isiku I vahelisi kokkuleppeid täitnud. Kohus selgitab, et puudutatud isiku I on PKS § 1231 lg 2 alusel õigus esitada kohtule avaldus hooldusõiguse taastamiseks, kui lapse huvid ei ole enam ohus. II PKS § 171 lg 1 alusel tuleb määrata puudutatud isikule II eestkostja.

Kohus ei nõustu siinkohal puudutatud isikule I määratud esindaja seisukohaga, et hooldusõiguse piiramise korral ei võimalda PKS lapsele eestkostjat määrata. Hooldusõiguse piiramisel korral eestkostja määramise võimalust on jaatanud Riigikohus 23.11.2011 määruse nr 3-2-1-98-11 p-s 21. PKS § 176 lg 2 alusel tuleb määrata puudutatud isiku II eestkostjaks Tallinna Linnavalitsus, sest ei ole teada sobivaid füüsilisi isikuid. Tulenevalt PKS § 195 lg 1 p-st 4 ja TsMS § 557 lg-st 21 kohus määrab puudutatud isiku II eestkostjaks avaldaja kuni puudutatud isiku II täisealiseks saamiseni. PKS § 179 kohaselt on eestkostja eestkostetava seaduslik esindaja, tal on oma ülesannete piires õigus ja kohustus hoolitseda eestkostetava isiku ja vara eest. Eestkostja ei või oma kohustuste täitmist panna kolmandale isikule ning eestkostja küsib ja arvestab eestkoste teostamisel eestkostetava arvamust, kui see on lapse vanust ja arengutaset arvestades asjakohane. Tulenevalt TsMS § 557 lg 2 p-s 3 sätestatust ning TsMS § 557 lg 2 p 4 alusel lubab kohus puudutatud isikul II alates seitsmeaastaseks saamisest teha ilma eestkostja nõusolekuta tehinguid vahenditega, mille annab talle eestkostja. PKS § 194 lg 1 kohaselt võib kohus igal ajal nõuda eestkostjalt informatsiooni tema ülesannete täitmise kohta. PKS § 194 lg 2 kohaselt eestkostetava vara valitsemise ja eestkostja muude ülesannete täitmise kohta esitab eestkostja kohtule igaaastase kirjaliku aruande. Aruandes tuuakse eraldi välja tehtud kulutused ning lisatakse neid tõendavad dokumendid. Eestkostja ülesanneteks on puudutatud isiku II esindamine õiguslike ja varaliste tehingute sooritamisel ning eestkostja on kohustatud eestkostetava vara valitsemise ja muude ülesannete täitmise kohta esitama kohtule kirjaliku aruande iga aasta 05. aprilliks alates 2023. aastast. TsMS § 172 lg-te 1 ja 3 koosmõjus jätab kohus avaldaja menetluskulud avaldaja kanda ning puudutatud isikute I ja II riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Mõistlik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.