Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 31.01.2022 esitatud hagiavalduse kohaselt on tsiviilasjas 2-19-1844 S B (hageja) välja mõistetud D B (kostja I) ja M B (kostja II) kasuks elatis summas 270 eurot kuus, mis muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Hageja selgitab, et kui kohtuotsusega mõisteti hagejalt välja elatis kostjate kasuks, oli hagejal juba uus elukaaslane, kellega hageja elas koos, kuid nad ei olnud abielus ning neil ei olnud sel hetkel ka ühiseid lapsi. Käesoleval hetkel on hagejal sündinud perre laps E B. Seega hagejal on kokku kolm alaealist last, kelle ülalpidamiseks on hageja kohustatud. Hageja töötasuks viimasel ajal on brutosummana 648 eurot kuus. Hagejal

ei jätku kõikide oma laste ülalpidamiskohustuse täitmiseks materiaalseid võimalusi, sh tuleb arvestada, et hagejal on kokku kolm alaealist last, lisaks hageja enda igakuiseid püsikulutused ja toimetuleku tagamine. Hagejale ei kuulu kinnisvara ega väärtuslikku vallasvara. Hageja on OÜ R juhatuse liige. Hageja ei ole võimeline täitma ülalpidamiskohustust varem välja mõistetud kohtuotsuses määratud summas. Hageja vältimatud püsikulutused ühes kuus on kokku 619,67 eurot, s.h: kommunaalkulud 57 eurot; korteri üürikulu 186,67 eurot; toidukulu 123 eurot; riietus ja jalatsid 50 eurot; transport 150 eurot; hügieenivahendid ja majapidamistarbed 30 eurot; ravimid 23 eurot. Eeltoodud kulutustele lisanduvad vahel ka kulutused iseenda vabale ajale, huvitegevusele ja muudeks erakorralisteks kuludeks. Lähtuvalt eeltoodust ei kata hageja sissetulek isegi hageja enda igakuiseid kulutusi (netos saab kätte 510,38 eurot). Praegusel ajal aitab hagejal majanduslikult toime tulla elukaaslane (sai kuni viimase ajani vanemahüvitist). Hageja peab maksimaalselt enda sissetulekust lähtuvalt võimalikuks kostjatele maksta kuni 150 eurot elatist kuus. Eeltoodust tulenevalt palus hageja muuta 10.06.2019 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-19-1844 hagejalt kostjate kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada väljamõistetud elatist 150 euroni mõlema kostja osas. Kostjate vastus Kostjad vaidlesid esitatud hagiavaldusele vastu. Hageja ei ole tõendanud, et tal puudub vara või muud sissetulekud või et tal ei oleks piisavat töövõimet. Olukorras, kus hageja ainsaks sisuliseks õigustuseks elatise muutmise ehk vähendamise nõudele on asjaolu, et tal on minimaalpalgale lähedane sissetulek on otseses sõltuvuses hageja enda valikutest enesele sellist töötasu maksta, mitte ei ole aluseks jätta oma alaealised lapsed ilma sissetulekuta. Kostjatele teadaolevalt ja wwwteatmik.ee andmetest lähtudes on hageja vähemasti 5 erineva ettevõtte juhatuse liige. Hageja finantsilise olukorra ülevaade hagiavalduses on eluliselt äärmiselt ebausutav, kuivõrd hiljuti on hageja saanud suurema tulu kinnisvaramüügist ning 2021. aasta septembris sai hageja kaasomandi lõpetamise tehingust kohtutäituri kaudu kostjate seaduslikult esindajalt 53 710 eurot. Kohtu põhjendused

avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates 01.04.2022 on baassummaks 209,20 eurot. PKS § 2172 lg 2 sätestab, et kui enne 2022. aasta 1. jaanuari tehtud kohtulahendi kohaselt on vanem kohustatud tasuma alaealisele lapsele elatist seadusega kehtestatud elatusraha miinimummäära või poole töötasu alammäära ulatuses kuus, loetakse, et alates 2022. aasta

eurot, mis teeb keskmiseks sissetulekuks 4243,89 eurot kuus. Sellest summast on arveldusarvele kantud 6 kuu jooksul sularaha kokku 18 250 eurot ja hagejale tehtud ülekandeid kokku 4407,08 eurot. E OÜ on hagejale tasunud sellest viie kuu töötasu kokku summas 2806,28 eurot, s.o keskmiselt 561,25 eurot kuus. Hageja on üksnes osaliselt selgitanud arvelduskontodele laekunud summasid (hageja töö jahi kipperina, sõbrad panustasid jahi renti). Kohtule nähtub mh, et jahiga seonduvad summad on olnud summas 2337,50 eurot (20.01.2022 ülekanne selgitusega „yaht rent“ ning 05.06.2022 ja 05.06.2022 ülekanded selgitustega „Horvaatia yacht“). Ülejäänud laekumisi ja sularaha kandmisi arvelduskontole pole hageja selgitanud. Kohtu hinnangul ei saa hagejat pidada ka varatuks. AS-i LHV Pank vastuse kohaselt kuulub hagejale aktsiaid, mille väärtus seisuga 06.06.2022 on 25 971,66 eurot. Kohtu hinnangul saab eeltoodust järeldada, et hageja sissetulekud on pigem suurenenud. Hageja on välja toonud, et tema igakuised kulud moodustavad kokku 619,67 eurot, sh kommunaalkulu 57 eurot; korteri üürikulu 186,67 eurot; kulutused toidule 123 eurot; riietus ja jalatsid 50 eurot; transport 150 eurot; hügieenivahendid ja majapidamistarbed 30 eurot; ravimid 23 eurot. Kohus märgib, et on eluliselt usutav, et teatud igakuised kulud hagejal tekivad (s.h kulud eluasemele, söögile, hügieenile jms), kuid hageja poolt väljatoodud kulude suurus on tõendamata. Samuti on tõendamata, et need kulud oleksid oluliselt suurenenud võrreldes 2019. aastaga. Lisaks märgib kohus, et hageja on kõikides menetlusdokumentides oma elukohaks märkinud xxx, kuid kommunaalkulude kuludokumendid on hageja esitanud xxx kohta (dtl 262-267). Seega ühtegi kuludokumenti oma tegeliku elukohaga ei ole hageja kohtule esitanud. Muuhulgas ei ole hageja muid tõendeid oma igakuiste väljaminekute kohta esitanud. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et tema majanduslik seis oleks oluliselt halvenenud võrreldes 2019. aastaga (s.o eelmise kohtulahendi tegemise ajaga). Hageja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et tema igakuised sissetulekud oleksid olulised vähenenud ja/või igakuised kulud oleksid oluliselt suurenenud. Kohus märgib täiendavalt, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel (vt selles osas ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-118-12). Tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15 on Riigikohus selgitanud, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on liiga väike. Tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07 märkis Riigikohus, et vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva ning vajadusel müüma ka temale kuuluvaid esemeid ülalpidamiskohustuse täitmiseks vajalike vahendite saamiseks, kuid ka siinjuures tuleb säilitada kohustatud vanemale minimaalne toimetulek ja minimaalselt vajalik elustandard. Seega on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei esine asjas erandlikke asjaolusid, mis annaksid aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära.

selle kohta, millised on kolmanda lapse igakuised kulutused ning milliseid kulusid hageja konkreetselt seoses kolmanda lapsega kannab. Kohus asub seisukohale, et iseenesest on usutav, et igakuised kulud seoses kolmanda lapsega tekivad, kuid samas ei ole hageja tõendanud, et tema üksi peaks nimetatud kulusid kandma. Kohus märgib, et ülalpidamiskohustus on ka kolmanda lapse emal. Käesoleval juhul on tõendamata, et hageja ei oleks suuteline võrdväärselt oma laste ülalpidamiskohutust täitma või et kolmas laps jääks elatise vähendamata jätmise korral halvemasse olukorda kui kostjad.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.