lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-18804/24

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 31.08.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-18804/24
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
31.08.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1060
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Laura-Liis Sarapuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.08.2022.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18804

Tsiviilasi

A. S. hagi E.-L. S. vastu elatise vähendamiseks

Hagihind

1 350 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: A. S. (isikukood xxxx) Hageja lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner (epost [email protected]) Kostja: E.-L. S. (isikukood xxxx) Kostja seaduslik esindaja G. Ü.-T. (e-post xxxx) Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

Resolutsioon

1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta rahuldamata A. S.i nõue vähendada E.-L. S.i kasuks välja mõistetud elatise suurust.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Hageja esitatud väited ja nõue

1.Hageja on kostja isa. 16.03.2018 Harju Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr xxxx mõisteti hagejalt kostja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2018 summas 450 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni. Käesolevaks ajaks on asjaolud muutunud ning hageja ei ole võimeline enam endises ulatuses elatist tasuma. Elatise väljamõistmise ajal töötas hageja välismaal, kuid praegu hageja enam välismaal ei tööta ja hageja sissetulekud on märkimisväärselt vähenenud, hageja igakuine sissetulek on ca 800 eurot kuus. Hageja tervislik seisund ei võimalda suuremat sissetulekut teenida. Hagejal puudub vara, mille arvelt kostjale elatist maksta, hagejal on hulgaliselt võlgnevusi. Elatise vähendamisel tuleb arvesse võtta ka kostja emale makstavat lastetoetust. Hageja palub vähendada kostjale makstava elatise suurust 300 euroni kuus alates hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kostja seisukohad
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagejal olid majanduslikud probleemid juba tsiviilasja xxxx menetlemise ajal, mida hageja menetluse kestel korduvalt esile tõi ning seega ei saa nimetatud asjaolu lugeda varasema lahendiga võrreldes muutunud asjaoluks. Hageja eelmise töösuhte lõppemine ei ole aluseks elatise vähendamiseks, kuna hagejal ei ole mingit subjektiivset ega objektiivset takistust uue, kõrgema sissetulekuga töö otsimiseks. Kui uue kõrgema sissetulekuga töösuhte leidmine ei pruugi hagejal kohe õnnestuda, siis see ei pea viivitamatult mõjutama hageja võimet ennast ja oma alaealist last üleval pidada. Hagejal pole takistusi enda majandusliku seisundi parendamiseks oma vara realiseerides. Hageja ei pea omama mitut kinnistut xxxx. Hageja nõue vähendada elatist lastetoetuse võrra on põhjendamatu. 16.03.2018 kohtuotsuse kohaselt on välja mõistetavat elatise summat juba vähendatud riikliku lapsetoetuse määra võrra. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus tuvastab, et Harju Maakohtu 16.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr xxxx on hagejalt kostja kasuks välja mõistetud elatis alates 01.01.2018 kuni kostja täisealiseks saamiseni (so xxxx) 450 eurot kuus.
4.TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (3-2-1-124-15, p 11).
5.Hageja väitel on muutunud hageja majanduslik seisund: hageja sissetulek on tunduvalt vähenenud. 06.06.2022 kohtumäärusega selgitas kohus, et selleks, et kohtul oleks võimalik nimetatud väidet hinnata, tuleb hagejal välja tuua ja tõendada, milline oli tema sissetulek eelmise kohtulahendi tegemise ajal. Hageja oma faktiväiteid ei täpsustanud. Kuivõrd hageja ei ole välja toonud oma sissetulekut 16.03.2018 kohtuotsuse tegemise ajal, ei ole võimalik võrrelda, kas ja kuivõrd on see käesoleval ajal võrreldes varasemaga vähenenud, mistõttu kohus ei hinda tõenditena hageja konto väljavõtteid ega töölepingut, millega hageja on soovinud tõendada sissetulekuid käesoleval ajal (dtl 14, 58-67, 68-76, 95).
6.Hageja väitel on muutunud ka tema võimekus sissetuleku teenimiseks: see on vähenenud tervislikel põhjustel. Kohus määras 06.06.2022, et hagejal tuleb esitada konkreetsed faktiväited, millised asjaolud takistavad tal käesoleval ajal sissetuleku teenimist endises ulatuses ning esitada nende väidete tõendamiseks tõendid. Kohus selgitas, et asjakohane on

eelkõige selline tõend, millest nähtub kas ja millises ulatuses on hageja töövõime vähenenud. Hageja kohtumäärusele ei vastanud. Kohus leiab, et ainuüksi asjaolud, et hageja oli 10.12.2021-23.01.2022 ning 01.02.2022-22.02.2022 haige (haiguslehe andmed dtl 77) või et alates 29.05.2021 ei tööta hageja enam välismaal, ei võimalda teha hageja soovitud järeldust, et tema töövõime on käesoleval ajal vähenenud sellisel määral, et endises ulatuses sissetuleku teenimine enam võimalik ei ole.

7.PKS (perekonnaseadus) § 99 lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 105 lg 3 järgi mitu sama astme sugulast täidavad ülalpidamiskohustust osavõlgnikena. Iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades ka tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Harju Maakohtu 16.03.2018 otsuses on kohus tuvastanud, et kostja igakuised vajadused on 1 010,66 eurot ning ülalpidamise andmise kohustuse jagamisel lähtunud eeldusest, et vanemad peavad andma ülalpidamist võrdses ulatuses. Kohus selgitas hagejale 06.06.2022 määrusega, et juhul kui hageja soovib väita, et mõni kostja vajadus on lahendi tegemise ajast vähenenud, tuleb hagejal oma väiteid vastavas osas konkretiseerida ning selgesti välja tuua, milline vajadus, millises ulatuses ja millistel asjaoludel vähenenud on. Kohus palus ka täpsustada, kas hageja väidab, et kostja ema peaks käesoleval ajal osalema kostja ülalpidamiskulude kandmises suuremas ulatuses kui hageja ning kui, siis millistel muutunud asjaoludel. Hageja kohtumäärusele ei vastanud. Kohus leiab, et esitatu ei võimalda tuvastada ühegi sellise asjaolu muutumist, millest tulenevalt saaks hageja kohustus anda kostjale ülalpidamist olla vähenenud alla temalt välja mõistetud 450 euro kuus. Mh on nähtuvalt 16.03.2018 kohtulahendist arvestatud asjaoluga, et osa lapse vajadustest on kaetud peretoetusega, mis laekub lapse emale. Kohus jätab hagi rahuldamata. Tõendid, millele kohus ei viidanud, asja lahendamisel tähendust omavat teavet ei sisalda.
8.Menetluskulud jäävad TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja