lepinguline esindaja: vandeadvokaat K. L.-E. (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, asukoht Ülikooli 4, Tartu linn, e-post XXX)
•
Kostja: M. J. (isikukood XXX, elukoht XXX, epost XXX)
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada K. J. hagi M. J. vastu ühisvara jagamiseks.
2.Lõpetada K. J. ja M. J. ühisomand kinnistule asukohaga XXX (registriosa nr XXX) ja jätta see K. J. ainuomandisse.
3.Kohustada M. J.t andma nõusolek ühisomandi lõpetamiseks selliselt, et registriossa nr XXX kantud kinnistu jääb K. J. ainuomandisse. Samuti kohustada M. J.t andma nõusolek kinnistusraamatu registriosast nr XXX M. J. kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse korteriomandi ainuomanikuna kinnistusraamatusse K. J..
4.Kohtulahend asendab M. J. tahteavaldused registriosa nr XXX teise jakku kantud ühisomaniku kande kustutamiseks ning K. J. ainuomanikuna sissekandmiseks.
5.Kohustada K. J.t tasuma M. J.le XXX kinnistu (registriosa nr XXX) ainuomandi saamise eest hüvitist, mis vastab enamsaadud vara väärtusele, so 23 175,55 eurot.
6.Jätta K. J., M. J. ja AS-i SEB Pank vahel 02.11.2006 sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused (alates 05.05.2022) K. J. kanda.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
8.Kuivõrd menetluskulud jäävad poolte endi menetluskulude suuruse kindlaksmääramata.
kanda,
jätab
kohus
Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.K. J. (hageja) esitas 1. detsembril 2021 Tartu Maakohtule hagi M. J. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Hagi ja 5. mai 2022 täpsustuse kohaselt palub hageja lõpetada hageja ja kostja ühisomand XXX kinnistule (registriosa nr XXX) ja jätta nimetatud kinnistu hageja ainuomandisse; kohustada kostjat andma nõusolek kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jakku tema kohta tehtud omanikukande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks; jätta laenulepingust nr XXX tulenevad kohustused hageja kanda; kohustada hagejat tasuma kostjale hüvitis 19 759,70 eurot; alternatiivselt määrata hüvitise suuruseks 23 175,55 eurot. Alternatiivselt müüa kinnistu avalikul enampakkumisel, saadud rahast tasuda kinnistu müügiga seonduvad kulud, SEB Pank AS-le laenulepingust nr XXX tulenev laenukohustus ning ülejäänud raha jagada poolte vahel nii, et kostja saab 18,46% ja hageja 81,54%. Määrata, et kui pooled ei vii avalikku enampakkumist läbi ega võõranda nimetatud kinnistut 3 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, viiakse kinnistu avalik enampakkumine läbi täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Alternatiivselt palub hageja juhul, kui kohus ei arvesta ühisvara jagamisel hageja poolt AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmisega, mõista VÕS § 69 lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja 30 344,77 eurot ning tasaarvestada see hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva hüvitisega. Poolte abielu on sõlmitud XXX ja lahutatud XXX. 12. märtsil 2003 sõlmisid pooled abieluvaralepingu, mille kohaselt alates 12. märtsist 2003 poolte poolt omandatav igasugune kinnis- ja vallasvara, sealhulgas väärtpaberid, arved pankades, sõidukid, samuti varalised õigused ja kohustused jäävad omandaja lahusvaraks.
8.novembril 2006 omandasid pooled ühisomandisse XXX kinnistu (08.11.2006 kinnistu müügileping) ning vastutavad solidaarselt AS-iga SEB Pank sõlmitud laenulepingust nr XXX tulenevate kohustuste täitmise eest. Laenulepingujärgseid laenumakseid on makstud hageja pangakontolt. Hageja on tasunud perioodil 02.11.2006 kuni 02.05.2022 laenulepingu põhiosa makseid 51 903,93 eurot ja intressimakseid ja intressimakseid 39 082,22 eurot (tl 13, 17). 30.07.2020 kuni 26.04.2022 on kostja kandnud hageja pangakontole 12 540 eurot selgitusega pangalaen. 05.05.2022 täpsustuse kohaselt on hageja kokku osalenud laenumaksete tasumises oma lahusvara arvel 78 446,15 euro
ulatuses (hageja kontolt tasutud 90 986,15 eurot – kostja poolt hageja kontole tasutud 12 540 eurot). Kohtu 27. jaanuari 2022 selgituskirjale vastates märkis hageja järgmist: 8. novembri 2006 müügilepingus sisalduvat kokkulepet omandada kinnistu poolte ühisomandisse, on võimalik käsitleda abieluvaralepinguna, millega pooled leppisid erinevalt poolte vahel kehtivast varalahususe varasuhtest kokku, et XXX hakkab kuuluma poolte ühisomandisse. 8. novembri 2006 müügilepinguga ei muudetud 12.03.2003 sõlmitud abieluvaralepingut ega seda, et poolte poolt omandatud muu vara ning poole nimel võetavad varalised õigused ja kohustused jäävad vastava poole lahusvaraks. Seega on poolte ühisvaraks üksnes XXX kinnistu.
KOSTJA VASTUS HAGILE
2.Kostja ei vaidle vastu hageja poolt välja toodud faktilistele asjaoludele, mis puudutab abieluvaralepingu sõlmimist ning XXX ostmist ühisvarasse poolte ühiselt võetud laenuga. Kohtu 27. jaanuari 2022 selgituskirjale vastas kostja järgmist: abieluvaraleping sõlmiti kostja ettepanekul hageja pikaajalise ja ebakorrektse finantsilise käitumise tõttu. XXX kinnistu ostmisel tegi kostja ettepaneku osta kinnistu ühisomandisse. Kostja ei soovi vaidlustada kinnistu turuväärtust, ega esitada ühisvara jagamiseks vastuhagi.
KOHTU SEISUKOHT
3.Kohus tutvunud toimiku materjalidega ning kuulanud ära poolte seletused, on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada.
4.Kohus loeb esitatud dokumentaalsete tõenditega tõendatuks järgmised asjaolud: hageja ja kostja abielu sõlmiti XXX ja lahutati XXX; 12. märtsil 2003 sõlmisid hageja ja kostja abieluvaralepingu; 8. novembril 2006 sõlmisid hageja ja kostja eluhoonega kinnistu müügilepingu, millega omandasid ühisomandisse XXX kinnistu; XXX kinnistu ostmiseks sõlmisid hageja ja kostja kaaslaenutaotlejatena 2. novembril 2006 AS-iga SEB Pank laenulepingu nr XXX.
5.Ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel tuleb lähtuda enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseadusest (PKS (1995)). Varem kehtinud PKS 1995 § 7 nägi ette, et abikaasade varalised õigused määratakse kindlaks seaduses ja abieluvaralepinguga, kui see on sõlmitud. Riigikohtu 28. oktoobri 2020 kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-17-17756 p-s 20 on märgitud, et erinevalt kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 59 lg-st 1, mis võimaldab kitsalt lisaks varasuhte valimisele ja vahetamisele teha muudatusi valitud varasuhte sees PKS § 59 lg 1 p 3 kohaselt üksnes seaduses ette nähtud juhtudel, võis abieluvaraleping PKS 1995 §-de 8 ja 9 järgi hõlmata laiemaid kokkuleppeid. Pooled omandasid XXX kinnistu abieluvaralepingu kehtivuse ajal, mistõttu tuleb tuvastada kas pooled leppisid kokku abieluvaralepinguga kokkulepitud lahusvararežiimist erinevalt, s.o omandada kinnisasi ühisvarasse või muudeti müügilepinguga abieluvaralepingut. PKS 1995 § 9 lg 1 p 2 kohaselt võidi abieluvaralepinguga kindlaks määrata, milline abielu kestel omandatud või omandatav vara on ühisvara ja milline lahusvara. 12. märtsi 2003
abieluvaralepingus leppisid pooled kokku, et vara, mille kumbki pool alates 12. märtsist 2003 omandab jääb tema lahusvarasse. PKS 1995 § 10 lg 2 sätestas, et poolte kokkuleppel võib abieluvaralepingut muuta või sõlmida uue abieluvaralepingu. Varem sõlmitud abieluvaraleping kehtib muutmata osas, samuti osas, mis ei ole vastuolus hiljem sõlmitud abieluvaralepinguga. Osundatud sättest tulenevalt oli pooltel võimalik sõlmida mitu abieluvaralepingut. See ei toonud automaatselt kaasa varem sõlmitud abieluvaralepingu kehtivuse lõppemist. Kohus käsitleb 8. novembri 2006 müügilepingus sisalduvat kokkulepet omandada XXX kinnistu poolt ühisomandisse, abieluvaralepinguna, millega pooled leppisid erinevalt poolte vahel kehtivast varalahususe varasuhtest kokku, et XXX hakkab kuuluma poolte ühisomandisse. Eelviidatud müügilepinguga ei muudetud 12. märtsil 2003 sõlmitud abieluvaralepingut ega põhimõtet, et poolte poolt omandatud muu vara ning poole nimel võetavad varalised õigused ja kohustused jäävad vastava poole lahusvaraks. Kohus on seisukohal, et poolte ühisvaraks on üksnes XXX kinnistu, väärtusega 201 000 eurot (tl 22-48). Kõik muu vara, mille pooled abielu ajal, alates 12. märtsist 2003, omandasid, on selle poole vara, kelle nimele vastav vara omandati. Eelnevast tulenevalt tuleb mõlema poole panuseid XXX kinnistusse käsitleda kui abikaasade lahusvara arvelt tehtud panuseid poolte ühisvarasse.
6.Hageja esmaseks nõudeks on ühisvara jagamine selliselt, et kinnistu asukohaga XXX jääb hagejale ja hageja maksab kostjale hüvitist kaotatud omandiosa eest. Kohus saab lähtuda üksnes hagis või vastuhagis nõutud jagamise viisidest ning üksnes juhul, kui ükski poolte pakutud viisidest kohtu arvates jagamiseks ei sobi ja kõikidele sobivatele viisidele ei ole tuginetud, peab kohus pooltele taotletud viiside sobimatust enne selgitama ja andma võimaluse tugineda lisaks ka muudele viisidele (Riigikohtu 26. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17, p 21) (p 13-15). Kohus selgitas kostjale, et juhul kui ta soovib ühisvara jagamist teisel viisil kui seda on hageja taotlenud, tuleb tal esitada selleks vastuhagi. Kostja vastuhagi esitanud ei ole. Kohtule ei nähtu põhjuseid, miks oleks kinnistu jätmine hageja omandisse äärmiselt ebaõiglane. Seega on kohtu hinnangul põhjendatud jätta XXX kinnistu hageja omandisse kohustusega tasuda kostjale hüvitist.
7.PKS 1995 § 19 lg 2 p 3 kohaselt võib kohus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest, kui ühisvara omandati ühe abikaasa lahusvara arvel. Kehtiva PKS § 34 lg 2 kohaselt kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara jagades kalduda enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lg 2 alusel abikaasade osade võrdsusest kõrvale, kui vara omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1.07.2010 (Riigikohtu 14.05.2014 otsus tsiviilasjas 3-2-1-31-14, p 14). Otsuses tsiviilasjas nr 2-14-18828 on Riigikohus selgitanud, et „PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara ka kehtiva PKS-i järgi jagades arvestada PKS1995 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 1. juulit 2010 (vt nt Riigikohtu 14. mai 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-14, p 14; 27. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-16, p 29). Arvutuskäik PKS § 34 lg 2 alusel hüvitise arvestamiseks lähtub samadest alustest nagu PKS1995 § 19 lg 2 alusel ühisvara jagamisel abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumine. Abikaasade osade määramiseks tuleb lahutada kogu ühisvarast maha osa, mille ulatuses on poolte võrdsusest kõrvalekaldumine põhjendatud, ning ülejäänud ühisvara väärtus jagada kahega. Poolte võrdsusest kõrvalekaldumise osa tuleb seejärel õigustatud abikaasa osale taas juurde liita. Selliselt arvutatud osadest tuleb
vastavalt lähtuda ka ühe või teise abikaasa kasuks hüvitise väljamõistmisel (vt Riigikohtu
27.märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-108-16, p 31).“ PKS § 29 lg-st 4 kohaselt on hagejal kostja vastu nõuded tulenevalt sellest, et hageja on kandnud oma lahusvara arvelt kinnistuga seotud laenumakseid rohkem kui kostja. Kostja on solidaarvõlgnikuna kohustatud hagejale VÕS § 69 lg 2 alusel maksma hüvitist kostjale langeva solidaarkohustuse osa eest (vt Riigikohtu 25. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-164-14, p 14). Arco Vara Kinnisvarabüroo OÜ 17.09.2021 hindamisaruande kohaselt on XXX kinnistu turuväärtus 201 000 eurot. Kostja ei ole kinnistu väärtust vaidlustanud. Seisuga 02.05.2022 on laenulepingu nr XXX laenujääk 93 959,36 eurot (tl 94). Seega oleks nimetatud kinnisasja väärtus ilma laenukohustuseta 107 040,64 eurot. Selleks, et välja arvutada võrdsuse põhimõttest hageja kasuks kõrvalekalduv summa, tuleb liita mõlema poole tasutud laenumaksed ning jagada need kahega. Selliselt saame summa, mida kumbki pool oleks pidanud tegelikult laenumaksetena tasuma. Seejärel saame lahutada enamtasunud ühisomaniku pool tasutud summast maha selle, mis ta oleks pidanud tasuma. Saadud tulemus ongi summa, mille ulatuses on ühisvara jagamisel põhjendatud ühe ühisomaniku kasuks kõrvale kalduda. Hageja pangakontolt on kokku tasutud laenu- ja intressimakseid 90 986,15 eurot. Kostja on tasunud enda pangakontolt laenumakseid summas 5216,61 eurot (tl 62). Kostja on tasunud hagejale laenumaksete katteks 12 540 eurot (tl 96-100).
8.Hageja on selgitanud, et laenulepingu katteks tema kontole tasutud summadega ei saa arvestada kuna ainuüksi makse selgituse alusel ei saa teha järeldusi, milleks ülekanne tehti. Lisaks leiab hageja, et ka kostjal olid kohustused toetada maja ülalpidamiskulude osas, mistõttu tuleks nimetatud maksed arvestada mitte laenu vaid maja jooksvate kulude katteks. Kohus on seisukohal, et kostja poolt hageja kontole tasutud 12 540 eurot, selgitusega pangalaen, tuleb arvestada kostja poolseks panuseks. Asjaoludest nähtuvalt on kostja elanud enamus ajast välismaal ning maja on kasutanud hageja. Lisaks ei ole hageja esitanud kostja vastu vastavasisulist nõuet ühisvaral lasuvate jooksvate kulude katteks tehtud kulutuste hüvitamiseks. Samuti ei ole kostja esitanud kohtule nõuet hageja poolt saadud kasutuseelise hüvitamiseks. Seega on asja materjalide pinnalt tõendatud, et kostja tasus laenu katteks kokku 17 756,61 eurot. Kuivõrd kostja on kokku tasunud hageja kontole 12 540 eurot tuleb seisuga 05.05.2022 lugeda hageja panuseks laenulepingu tasumisel 78 446,15 eurot (90 986,15 (hageja kontolt tehtud laenumaksed – 12 540 (kostja poolt hageja kontole tehtud kanded laenu katteks)).
9.Liites hageja ja kostja panused saame 96 202,76 eurot (17 756,61+78446,15). Jagades selle summa kahega saame 48 101,38 eurot, mis on summa, mida kumbki pool oleks pidanud tegelikult laenumaksetena tasuma. Lahutades hageja poolt tasutud summast maha selle, mis ta oleks pidanud tasuma 7(8 446,15-48 101,38= 30 344,77) saame summa, mille ulatuses on ühisvara jagamisel põhjendatud ühe ühisomaniku kasuks kõrvale kalduda. Kinnisasja väärtus ilma laenukohustuseta on 107 040,64 eurot ja sellest pool, mis peaks kuuluma kummalegi ühisomanikule on 53520,32. Seega tuleks hagejal tasuda kostjale enamsaadud ühisomandi osa eest 23 175,55 eurot (53 520,32 – 30344,77).
10.Kohus saab lõpetada kaasomandi selle jätmisega ühele kaasomanikule üksnes juhul, kui kaasomanik on asja omandamisest huvitatud ja nõus teistele kaasomanikele nende osa rahas välja maksma (RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-1-39-17 p 13). Hageja on olnud alternatiivselt nõus tasuma kostjale enamsaadu väärtuse summas 23 175,55 eurot. Seega rahuldab kohus hageja alternatiivse nõude.
11.Lisaks on hageja palunud kohustada kostjat andma (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 68 lg 5 tähenduses) tahteavaldus, et XXX kinnistu jääb hageja ainuomandisse ning nõusolek (kinnistusraamatuseaduse § 34 lg 1 tähenduses) sama kinnisasja kinnistusraamatu teise jao omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse hageja. TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindla sisuga tahteavalduse, asendab tahteavaldust jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv kohtulahend, millega isikut kohustatakse sellist tahteavaldust andma. Kinnistusraamatus omanikukande tegemine eeldab kinnisasja omaniku nõusolekut kande tegemiseks (KRS § 341 lg 1). Käesoleval juhul on kinnistusraamatu registriosa nr XXX ühisomanikena sisse kantud hageja ja kostja. Kuivõrd kohus jätab kinnistu hageja ainuomandisse on põhjendatud asendada kostja tahteavaldused kinnistusraamatu kande muutmiseks. Seega rahuldab kohus hageja taotluse asendada kostja tahteavaldus kinnistu asukohaga XXX (registriosa numbriga XXX) kinnisturaamatu kande muutmiseks selliselt, et kinnistu registriosa numbriga XXX, mille omanikuna on käesoleval ajal teise jakku sisse kantud hageja ja kostja, omanikukanne ühisomandike osas kustutatakse ning kinnistu registriossa numbriga XXX kantakse ainuomanikuna hageja.
MENETLUSKULUD
12.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
13.Menetluskulude poolte vahel jaotamise osas on Riigikohus kaasomandi lõpetamise asjades leidnud, et ühe kaasomaniku hagi alusel kaasomandi lõpetamise nõude rahuldamise korral tuleb üldjuhul jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides (RKTKo nr 3-2-1-70-10). Kuigi hageja on taotlenud ühisvara jagamist, on kohtu arvates ühisomandi lõpetamine poolte huvides. Seega on põhjendatud ja õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.