Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Peeter Pällin
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
Aktsiaseltsi Filter hagi Vapor Boilers Finland Oy vastu kahju hüvitamiseks, leppetrahvi ja viivise saamiseks ning Vapor Boilers Finland Oy vastuhagi Aktsiaseltsi Filter vastu kahju hüvitamiseks, põhivõla ja viivise saamiseks 07.03.2016, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.09.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Vapor Boilers Finland Oy apellatsioonkaebus ja Aktsiaseltsi Filter apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
Apellatsioonkaebuse hind 582 354,49 eurot Vastuapellatsioonkaebuse hind 434 236,21 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25.01.2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktsiaselts Filter (reg kood 10078291), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaupo Lepasepp Kostja Vapor Boilers Finland Oy (reg kood 2543348-6), seaduslik esindaja VK, lepinguline esindaja vandeadvokaat Urmas Kiik
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.09.2015 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kostjalt 422 000 euro väljamõistmiseks, viivise 1666,82 eurot ületavas osas, mõistis hagejalt välja viivise kostjale 8817,16 eurot, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsuse resolutsiooni tuleb täiendada kostjalt hageja kasuks väljamõistetava viivise 3419,05 eurot väljamõistmise osas.
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
3.Kohtuotsuse terviklik sõnastus on järmgine:
3.1.Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks kahju hüvitis 133 909,66 eurot.
3.2.Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis kahju hüvitise nõudelt 1 666,82 eurot ja alates 11.09.2014
viivis põhinõudelt 133 909,66 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 132 242,84 eurot (133 909,66 – 1 666,82).
3.3.Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks leppetrahv 422 000 eurot.
3.4.Välja mõista Vapor Boilers Finland Oy-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis leppetrahvilt 3419,05 eurot ja alates 11.09.2014 viivis eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni leppetrahvi 196 000 eurot tasumise kohustuse täitmiseni, kuid mitte rohkem kui 192 580,95 eurot (196 000 – 3419,05).
3.5.Jätta rahuldamata Vapor Boilers Finland Oy nõue Aktsiaseltsi Filter vastu põhivõla 267 184 euro, kahju 1694,98 euro ja viivise 175 938,40 euro saamiseks.
3.6.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta 95 % ulatuses Vapor Boilers Finland Oy ja 5 % ulatuses Aktsiaselts Filter kanda.
3.7.Välja mõista Vapor Boilers Finland OY-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks 16 492,37 eurot maakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks ja 6037,25 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks, kokku 22 529,62 eurot.
3.8.Välja mõista Aktsiaseltsilt Filter Vapor Boilers Finland OY kasuks 556,25 eurot maakohtus kantud menetluskulu hüvitamiseks ja 317,75 eurot ringkonnakohtus kantud menetluskulude hüvitamiseks, kokku 874 eurot.
3.9.Tasaarvestada kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kuuluv summa 22 529,62 eurot hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele kuuluva summaga 874 eurot.
3.10.Tasaarvestuse tulemusena välja mõista Vapor Boilers Finland OY-lt Aktsiaseltsi Filter kasuks 21 655,62 eurot menetluskulude hüvitamiseks.
3.11.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue 10.09.2014 esitas Aktsiaseltsi Filter (hageja) Harju Maakohtule hagi Vapor Boilers Finland Oy (kostja) vastu kahju, leppetrahvi ja viivise nõudes. Hageja nõue on kokku 598 866,95 eurot. Pooled sõlmisid 27.08.2013 müügilepingu number 20130827-1 (edaspidi leping), millega kostja võttis endale kohustuse tarnida hagejale kolm Vapor TTK-600 aurukatelt (edaspidi aurukatlad) ja kaks Vapor Water Tube Boilers 20 MW keevkihtkatelt (edaspidi keevkihtkatlad). Kolme aurukatla hagejale üleandmise tähtaeg oli 31.12.2013 ja kahe keevkihtkatla osas 28.02.2014. Oktoobris 2013 ilmnesid kostja lepinguliste kohustuste täitmisel esimesed probleemid, kui kostja ei esitanud õigeaegselt tellimust katelde ehitamiseks hädavajaliku sisendi – leeksuitsutorude – ostmiseks, mis oli tema lepingujärgne kohustus. Seetõttu reisisid hageja töötaja JL koos kostja esindaja VKga Saksamaale leeksuitsutorusid tootva ettevõtte VKK Standardkessel Köthen GmbH tehasesse.
27.11.2013 toimunud kohtumisel selgus, et aurukatelde eeldatav üleandmise aeg on 31.01.2014, seega kuu aega kokkulepitust hilisem. Juba tekkinud probleemide leevendamiseks ja katelde õigeaegseks ja kvaliteetseks valmimiseks oli hageja sunnitud tellima SVS Supervise Service Oy-lt (edaspidi Supervise) kostja nõustamise, abistamise ja järelevalveteenust. Supervise prognoosi kohaselt ei olnud võimalik aurukatlaid valmis saada enne veebruari 2014 lõppu. 03.12.2013 sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr. 1, millega mh täiendati tarnitavate katelde kirjeldust uute ehitusdetailidega ja suurendati kostjale tasutavat hinda. Katelde üleandmise tähtaegu ei muudetud. 02.01.2014 teavitas kostja projektijuht TV hagejat, et keevkihtkatelde eeldatav tarneaeg on 07.04.2014. Hageja oli nõus pikendama tähtaegasid, kuna oli sattunud sundseisu - ajaliselt polnud võimalik hankida katlaid mõne teise müüja käest. Hageja avaldas valmisolekut loobuda hilinemise leppetrahvide nõudest juhul, kui kostja peab uutest tähtaegadest kinni. 08.01.2014 sõlmisid pooled lepingu muudatuse nr. 2, mille kohaselt oli kolme aurukatla hagejale üleandmise uueks tähtajaks 17.02.2014, ühe keevkihtkatla osas 31.03.2014 ja teise keevkihtkatla osas 14.04.2014. Ka leppisid pooled kokku uues kõrgemas hinnas, so 1 759 384 eurot. Aurukatelde suurtest mõõtmetest tingituna oli nende vedamiseks vaja suure kandevõimega ja laia veose vedamiseks sobilikke veokeid. Samuti oli aurukatelde vedamiseks vaja suunata ümber liiklust ja taotleda selleks vastavad load. Hageja planeeris aurukatelde äravedu Nivalast 19.02.2014. 17.02.2014 tööpäeva lõpus, kell 17.31 teatas kostja töötaja VK hageja töötajale JL-le, et tööde viibimise tõttu tarne hilineb ja toimub hoopis 24.02.2014. Teatamise ajaks olid Combi Logistics SIA (edaspidi Combi) veokid juba teele asunud, olid olemas vajalikud eriload ja makstud nõutavad tasud liikluskorralduse muutmiseks ja liiklusmärkide üürimiseks. Kuivõrd aurukatlad ei olnud 19.02.2014 Nivalas üleandmiseks valmis, esitas Combi hagejale arve, mis sisaldas seisukulusid, transpordiks vajalike erilubade tasu, õigusaktidega nõutavat tasu liikluskorralduse muutmiseks, liiklusmärkide üürimise tasu ning laadimisplaaniga seonduvaid kulusid. Aurukatelde osaline tarne toimus alles 26.02.2014. Hageja tellis ja tasus uuesti Combile katelde vedamise teenuse eest. Seega toimus aurukatelde osaline tarne esialgsest tähtajast (31.12.2013) 57 päeva ning rikkumise kõrvaldamiseks antud ja kostja poolt aktsepteeritud täiendavast tähtajast, (17.02.2014) 9 päeva hiljem. Kostja hilines ka keevkihtkatelde osalise üleandmisega. Kostja tarnis hagejale kaks keevkihtkatelt osaliselt 02.05.2014 ja täiendavalt osaliselt 08.05.2014. Seega toimus keevkihtkatelde osaline tarne ühe keevkihtkatla puhul esialgsest tähtajast (28.02.2014) 69 päeva ning pikendatud tähtajast (31.03.2014) 39 päeva hiljem. Teise keevkihtkatla osaline üleandmine toimus esialgsest tähtajast (28.02.2014) 69 päeva ning pikendatud tähtajast (14.04.2014) 24 päeva hiljem. Hilinemisega tarnitud mõlemat tüüpi katlad ei olnud üleandmise hetkel valmis, mõned osad olid paigaldamata. Hageja teavitas kostjat 26.02.2014 osaliselt tarnitud aurukateldel puudu olevatest osadest 20.03.2014 ja 02. ja 08.05.2014 osaliselt tarnitud keevkihtkateldel puudu olevatest osadest teavitas hageja kostjat telefonivestlustes ja e-kirjade teel ning ametliku kirjaga 18.07.2014. Tänaseni ei ole toimunud katelde täielikku tarnet. Lisaks olid tarnitud kateldel kvaliteedipuudused, mida kostja ei ole tänaseni kõrvaldanud. 30.05.2014 kirjas keeldus kostja aurukatelde isolatsiooni paigaldamisest kuni viimase osamakse saamiseni. Samal päeval tasaarvestas hageja viimase osamakse 267 168 eurot oma 264 000 euro
suuruse leppetrahvi nõudega. Lepingu muudatusega nr. 2 lepiti kokku, et täiendava tähtaja rikkumise korral arvutatakse leppetrahvi määras 2000 eurot päevas alates 31.12.2013. Seega oli hagejal aurukatelde osalise üleandmisega hilinemise tõttu kostja vastu leppetrahvi nõue 57 päeva eest määras 2000 eurot iga päeva kohta, summas 114 000 eurot. Keevkihtkatelde üleandmise hilinemise tõttu on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 69 päeva eest summas 138 000 eurot. 30.05.2014 seisuga oli hageja tulenevalt kostja lepingurikkumistest kandnud otsest varalist kahju vähemalt 100 000 euro ulatuses. Seetõttu tasaarvestas hageja tema poolt tasumata 3168 eurot täiendava kahjuhüvitamise nõudega kostja vastu. Tänaseks on hageja kahjunõue kasvanud 176 866,95 euroni. 03.07.2014 avaldusega ütles kostja lepingu tuginedes punktile 3.3. üles. Ülesütlemisavaldus on tühine, sest selleks puudus kehtiv alus. Hageja andis 07.07.2014 kirjas kostjale tähtaja sellise kinnituse saatmiseks, milles kostja pakub välja omapoolse tähtaja tegemata tööde lõpetamiseks. Kostja sellele ei vastanud. 18.07.2014 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise avalduse, viidates kateldel ilmnenud puudustele. Hageja andis kostjale tähtaja kuni 24.07.2014, et viimane annaks hagejale teada, millal kostja kõrvaldab kateldel ilmnenud puudused. Kostja ei ole senini teatanud oma valmisolekust müüdud katelde puudused kõrvaldada. Lisaks kahju hüvitamisele palub hageja kohtul välja mõista leppetrahvi perioodi 30.05.2014 kuni 18.07.2014 eest summas 196 000 eurot ja viivise sellelt. 22.06.2015 avalduses suurendas hageja leppetrahvi nõuet ja palus välja mõista leppetrahvi kahe hagis märgitud eelneva perioodi vahele jääva perioodi eest, so aurukatelde osas 27.02.2014 – 29.05.2014 184 000 euro ulatuses ja keevkihtkatelde osas perioodi 09.05.2014 – 29.05.2014 42 000 euro ulatuses, kokku 226 000 eurot. Hilinemisega tarnitud kateldel olid puudu järgmised osad ja tegemata või ebakvaliteetselt tehtud järgmised tööd. Aurukateldel oli isolatsioon tarnimata ja paigaldamata. Keevkihtkateldel oli katla isolatsiooni kinnitusankrud tarnimata ja paigaldamata; ühendustorud tarnimata ja paigaldamata; katla õhudüüsid tarnimata ja paigaldamata; keevitustööd ebakvaliteetselt tehtud ja lõpetamata; kolderesti temperatuuriandurite taskud tarnimata ja paigaldamata. Hagejal on õigus nõuda viivist lepingu p 10 ja võlaõigusseaduse § 113 lg 1 ls 2 järgi seadusjärgses määras kuni 10.09.2014 summas 6174,99 eurot ja edasiulatuvalt alates 11.09.2014 samuti seadusjärgses määras. Kostja vastuväited
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja ei ole lepingut rikkunud. Kõik viis katelt olid hagejale üleandmiseks valmis õigel ajal vastavalt lepingu muudatusele nr 2: kolm aurukatelt 17.02.2014, üks keevkihtkatel 31.03.2014 ja teine keevkihtkatel 14.04.2014. Kõikidel kateldel oli nimetatud kuupäevadeks surveproovid tehtud ning need ootasid Nivalas üleandmist ja pealelaadimist. Kõik katlad olid valmistatud lepingus toodud jooniste järgi ning vastasid täielikult kokkulepitud omadustele ja kvaliteedile. Lepingu p 4.7. kohaselt kohustus hageja kontrollima katelde kvaliteeti nende kättesaamisel Nivalas. Hageja seda tegi ega esitanud pretensioone toodete kvaliteedile. Hagiavalduses märgitud väidetavad puudused ei ole sellist tüüpi, mida hageja ei saanud asjade ülevaatamisel koheselt avastada.
Toodete vastavust kvaliteedinõuetele on kinnitanud nii sõltumatut järelevalvet teostanud Inspecta Oy kui ka Leedu ettevõte „Lietuvos energijos gamyba“ AB (edasidi „Lietuvos“), kellele hageja katlad vahendas. Supervise konsulteerimis- ja järelevalveteenuse kulutuste hüvitamine ei kuulu kostja kohustuste hulka. Poolte vahel puudus kokkulepe, et kostja peaks hageja tellitud teenuse eest osaliselt tasuma. Teenuse tellimine oli hageja initsiatiiv ja selleks puudus mõistlik vajadus. Sõltumatut järelevalvet teostas niigi Inspecta Oy. Selline kahjunõue ei olnud kostjale teenuse tellimise ja osutamise ajal ettenähtav, mis välistab iseenesest hüvitamisnõude rahuldamise. Kahju ettenähtavuse korral oleks kostja saanud nt teenuse osutamise tingimustele ja mahule vastu vaielda, kuid antud juhul ei näinud ta selleks vähimatki vajadust, sest tegu oli vaid hagejat ennast puudutava kuluga. Kostja ei pea hüvitamata hageja töötajate lähetuskulusid Saksamaale ja Soome. Kõik lähetused toimusid poolte tavapärase koostöö raames. Hageja nõue ei olnud kostjale ettenähtav. Hageja ei ole hagis põhjendanud, miks näiteks oli vajalik JL Saksamaale lähetamine, kui kostja esindaja sinna niigi sõitis. Kostja keeldus 30.05.2014 teatega isolatsioonitööde teostamisest kuni hageja poolt maksmata arvete tasumiseni. Lepingu p 3.3. järgi on kostjal õigus peatada oma tegevus lepingu täitmisel, kui hageja on viivitanud maksetega rohkem kui 30 päeva. Hageja kinnitas 02.05.2014 üleandmise aktis maksmata arvete tasumist hiljemalt 08.05.2014. Aktile lisatud arvete loetelu kohaselt oli hagejal maksmata 10.04.2014 arve nr 301371 summas 267 184 eurot ehk lepingu viimane osamakse. Hageja jättis oma lubaduse täitmata ja arved maksmata. Kuna arve oli 30.05.2014 teate saatmise hetkeks tasumata rohkem kui 30 päeva, oli kostjal õigus isolatsioonitöid mitte teostada. Hagis viidatud 12.02.2014 e-kirjad ei sisalda kostja kinnitust, et aurukatelde tarne toimub 19.02.2014. Tegelikult poolte vahel taolist kokkulepet polnud ja hageja saatis veokid Nivalasse sel päeval ekslikult. Õige tarnepäev pidi olema 26.02.2014, mil see ka toimus. Kostja hageja eksimuse eest ei vastuta. Täiendav transpordikulu nõue tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei vastuta hagis märgitud keevitustööde eest. Esimesed kaks keevitustööd, mis on tehtud Nivalas, on kostja andmetel seotud katelde kui suuremõõtmelise veose ohutusks transportimiseks hädavajalike tugipostide paigaldamisega. Lepingu p 4.12. kohaselt kannab hageja kulutused, mis tekivad transportimisel. Seetõttu on nõue alusetu. Kolmas täiendav keevitustöö on tehtud Elektrenais, kuid kostja ei vastuta selle eest. Hageja võttis katlad vastu pretensioonideta tööde kvaliteedi osas. Sama kinnitas Inspecta Oy sõltumatu järelevalve. Kostja ei pea täiendavalt tellitud töö eest tasuma. Keevkihtkatelde isolatsiooni kinnitusankrute tarnimine ja paigaldamine ei olnud kostja lepinguline ülesanne, vastav nõue on põhjendamatu. Sama kehtib ühendustorude ning temperatuuriandurite tarnimise ja paigaldamise kohta. Hageja soovitud õhudüüside arv jäi kostjale ebaselgeks ja takistas nende paigaldamist. Hageja võttis katlad vastu ega esitanud pretensioone düüside vm detailide puudumise kohta, kuigi vastavad puudused pidid olema talle koheselt äratuntavad. Kostja ei pidanud tasuma Inspecta Oy järelevalveteenuse eest. Kostja ei hilinenud tarnega ja 30.05.2014 nõue leppetrahvi tasaarvestamiseks viimase lepingjärgse osamaksega on alusetu. Kuivõrd hageja jättis viimase osamakse ja lisaks teisigi kostja arveid tasumata, taganes kostja lepingust 03.07.2014 avaldusega. Hageja taganemisavaldus seevastu on tühine.
Leppetrahvinõue on põhjendamatu ka seetõttu, et hageja pole näidanud, milles seisneb tema kahjustamine seoses väidetava tarne hilinemisega. „Lietuvos“ on kinnitanud, et nemad on katelde tarnega rahul ja neil pole hageja vastu mingeid nõudeid. Katelde hinna on „Lietuvos“ hagejale täies ulatuses tasunud. Lisaks leppetrahvinõudele on alusetu ka viivisenõue, kuna kostjal ei ole hageja ees tasumata rahasummasid, millelt saaks viiviseid arvestada. Kostja vastuhagi
3.14.05.2015 esitas kostja vastuhagi hagejalt 444 817,38 euro väljamõistmiseks. Hageja jättis põhjendamatult tasumata lepingujärgse viimase osamakse, kuigi oli kinnitanud 02.05.2014 üleandmise aktis, et kõik maksmata arved saavad tasutud hiljemalt 08.05.2014. Aktile lisatud arvete loetelust nähtub, et mh oli maksmata 10.04.2014 arve nr 301371 summas 267 184 eurot ehk lepinguline viimane osamakse. Hageja on katelde saajale „Lietuvos“ lubanud kostja ees oma lepingulised kohustused täita. Antud lubadus tähendas katelde hinna täielikku tasumist kostjale, kuivõrd Leedu ettevõttel ei olnud toodete kvaliteedi osas tootja (kostja) aadressil mingeid pretensioone. „Lietuvos“ on hagejale katelde täishinna tasunud, kuid hageja keeldub pahauskselt raha ülekandmisest kostjale. Kostja nõuab hagejalt maksega viivitamise eest lepingu p 3.2. alusel viivist 0,15% päevas alates 08.05.2014 (so päev, mil hageja lubas arve tasuda). Samast lepingupunktist tuleneb, et viivis ei tohi ületada 10% lepingu hinnast. Vastavalt lepingu lisale 2 on lepingu lõplik hind 1 759 384 eurot, mis teeb maksimaalseks viivisesummaks 175 938,40 eurot. Vastuhagi esitamise hetkeks on sissenõutavaks muutunud viivis 136 665,98 euro ulatuses (341 päeva x 400,78 eurot). Järelejäänud viivise 39 272,42 eurot palub kostja välja mõista TsMS § 367 alusel kindla summana, sest kogu nõutav viivis muutub sissenõutavaks 98 päeva pärast. Hageja lubas tasuda viimase lepingulise osamakse hiljemalt 08.05.2014, kuid ei täitnud oma lubadust. Sellest tulenevalt oli kostja sunnitud tegema täiendavaid kulutusi nii oma esindajate läbirääkimisetele lähetamisele kui ka õigusabile, et saavutada võla tasumine. Need kulutused osutusid asjatuteks ja kostja oma eesmärki ei saavutanud. Kostja nõuab vastavate kulutuste 1694,98 eurot hüvitamist hagejalt. Hageja vastuväited kostja vastuhagile
4.Hageja vastuhagi ei tunnista. Kostja on lepingut rikkunud. Leping paneb kostjale kohustuse maksta leppetrahvi katelde üleandmisega viivitamise eest ega sätesta, et leppetrahvi tasumise kohustus sõltub „Lietuvos“ tegevusest. „Lietuvos“ on esitanud hageja vastu leppetrahvinõude summas 2 504 582,84 eurot. Kostjapoolne viivitus ja lepingurikkumine tekitas hagejale kahju. Pooled ei ole 02.05.2014 leppinud kokku arvete täielikus tasumises. Hageja ei ole loobunud leppetrahvi ning kahju hüvitamise nõudest ning vastavate nõuete tasaarvestamise õigusest. Hageja ei ole nõustunud lepingu muutmisega viisil, mis annaks kostjale õiguse nõuda katelde eest tasumist vaatamata katelde valmimisega viivitamisele ning sõltumata katelde puuduste kõrvaldamisest. Hageja vaidleb reisikulude hüvitamisele vastu. Tõendamata on vastavate kulude seotus lepingu täitmisega. Reisid on toimunud oluliselt hiljem pärast ostulepingu nr 20130827-1 lõppemist ja need reisid pole toimunud lepingu täitmise raames. Seoses põhinõude põhjendamatusega on põhjendamatu ka viiviste nõue.
Maakohtu otsuse põhjendused
5.Maakohus rahuldas nii hagi kui ka vastuhagi osaliselt ning jättis poolte menetluskulud nende endi kanda. Maakohus tuvastas lepingu sõlmimise, muutmise ja lõplikud tarnetähtajad. Kohus tuvastas, et kostja ütles lepingu p 3.3 üles 03.07.2014, kuna hageja võlgnes kostjale viimase osamakse kauem kui 60 päeva. Hageja ütles omakorda lepingu üles 18.07.2014, kuna müügiobjektil esinesid olulised puudused, mida kostja täiendava tähtaja jooksul ei kõrvaldanud. Hageja jättis viimase müügilepingust tuleneva osamakse tasumata ning tasaarvestas selle 30.05.2014. Seega möönis hageja, et kostjal on tema vastu ostulepingu viimasest osamaksest tulenev nõue ning sellest tulenevalt oli kostjal õigus kooskõlas lepingu punktiga 3.3 leping lõpetada (VÕS § 197 lg 1). CISG-i art 49 lg 1 ja 63 lg 1 reguleerib vaid lepingu lõpetamist, jättes täpsustamata, mil viisil lepingu saab lõpetada. Seega tuleb lepingu lõpetamise viiside puhul kohaldada VÕS-i sätteid. VÕS § 193, et lepingust taganemine olulise lepingurikkumise tõttu on tühine, kui lepingupool, kelle suhtes lepingust taganeda sooviti, võib kohustuse lõpetada tasaarvestusega ja teatab tasaarvestusest viivitamata pärast teise lepingupoole poolt lepingust taganemisest teatamist. Käesoleval juhul tasaarvestas hageja oma nõude kostja nõudega juba enne kostja poolt taganemisavalduse tegemist. Poolte ülesütlemisavaldusi ei saa lugeda taganemisavaldusteks, kuna hageja tasaarvestas oma nõude enne mõlema poole poolt avalduse tegemist, s.t VÕS § 193 kohaselt oleks nii hageja kui ka kostja taganemisavaldus tühine. Isegi kui eeldada, et kostja poolt lepingu ülesütlemine (lõpetamine) 03.07.2014 on kehtiv, siis ostulepingu punkt 3.3 annab kostjale õiguse lepingu lõpetamisel nõuda lõpetamisega seotud otseseid kulutusi. Lepingu lõpetamisega seotud otsuste kulutuste nõuet kostja esitanud ei ole. Kostja nõuab hagejalt lepingujärgse tasu viimast osamakset, sellelt arvutatud viivist ja osamakse kättesaamiseks tehtud otseste kulutuste hüvitamist. Samuti on hagejal võimalik esitada (sõltumata lepingu ülesütlemisest või taganemisest) leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Osundatust tulenevalt ei mõjuta lepingupoole poolt lepingu ülesütlemine/taganemine käesoleval juhul esitatud nõuete maksmapanemist. Lepingu saab lugeda täitmisega lõppenuks 30.05.2014, mil hageja tasaarvestas kostja ostulepingust tuleneva nõude enda leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõudega. Kohus tuvastas, milliste perioodide eest nõuab hageja leppetrahvi. Lepingu muudatuse nr 2 punkti 4.11 kohaselt kui tarnija põhjustab viivituse tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisel ostjale, on ostjal õigus nõuda leppetrahvi viivituse eest, milleks on 2000€ iga tarnijalt tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisega hilinetud kalendripäeva eest ning hilinenud tarnepäevade arvestus algab sel juhul 27.08.2013 algselt kokkulepitud tarnekuupäevadest, milleks oli 31.12.2013. Leppetrahv 2 tk Vapor keevkihtkatla 20 MW hilinemise eest on 2000€ iga hilinetud kalendripäeva eest ning hilinetud tarnepäevade arvestus algab sel juhul 27.08.2013 algselt kokkulepitud tarnekuupäevast, milleks oli 28.02.2014. Seega on hagejal õigus nõuda leppetrahvi 2000€ iga tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisega hilinetud kalendripäeva eest. Muudetud ja lõplikud tarnetähtajad tulenesid poolte vahel sõlmitud lepingu teise muudatuse punktist 4.2 . Tarnija kohustus tarnima ostjale kolm aurukatelt hiljemalt 17.02.2014, ühe keevkihtkatla hiljemalt 31.03.2014 ja teise hiljemalt 14.04.2014. Puudub vaidlus, et kolme aurukatla tarne toimus 26.02.2014. Kohus luges tõendatuks, et hageja ei tarninud Vapor TTK-600 tähtaegselt – tarne toimus esialgsest tähtajast s.o 31.12.2013 57 päeva hiljem.
Vaidlus puudus, et keevkihtkatlad andis kostja hagejale üle 02.05.2014 ja täiendavalt 08.05.2014. Kohus luges tõendatuks, et hageja ei tarninud keevkihtkatlaid tähtaegselt – katelde tarne toimus 28.02.2014, s.o esialgsest tähtajast 69 päeva hiljem. Hageja on ekslikult tasaarvestusavalduses märkinud 3 aurukatla viivitatud päevade arvuks 57 päeva asemel 63 päeva ja leidnud seetõttu, et nende päevade eest on leppetrahvisumma kahelt keevkihtkatlalt 126 000 eurot. Põhjendatud on hageja leppetrahvi nõue kuni katelde tarne toimumiseni kokku 252 000 eurot. Hageja teise ja kolmanda perioodi eest esitatud leppetrahvi nõude jättis kohus rahuldamata, kuna lepingu teise muudatuse punkt 4.11 võimaldab leppetrahvi nõuda tarnitavate kaupade ja teenuste viivitamise eest, kuid hageja tarnis kolm aurukatelt 26.02.2014 ja kaks keevkihtkatelt 08.05.2014. Seega ei olnud kostja kaupade tarnega enam peale seda viivituses ning puudub alus leppetrahvi nõudmiseks. Seoses sellega ei hinnanud kohus kostja väiteid hageja täiendava leppetrahvi nõudeõiguse kaotamisest seoses leppetrahvi hilisema suurendamisega. Hageja nõuab ostulepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist, mis 30.05.2014 seisuga oli 100 000 eurot, kuid mis hagiavalduse esitamise hetkeks 10.09.2014 oli suurenenud 176 866,95 euroni (I kd lk 11-12). Kahju hüvitamise nõude lahendamisel kohaldas kohus CISG art 45 p 1 b, art 74. Lepingu muudatuse nr 2 punkti 4.11 kohaselt on lisaks leppetrahvile ostjal õigus nõuda kogu kahju hüvitamist, mida hilinemine põhjustas, kuid mitte rohkem kui 10% kolme Vapor TTK-600 aurukatelde hinnast ja kahe Vapor keevkihtkatla 20 MW hinnast. Pooled on lepingumuudatuse punktiga 4.11 piiranud kahju hüvitamise ulatust 10%-ga katelde hinnast. Hageja on märkinud ka tasaarvestusavalduse esitamisel, et tal tekkinud kahju seoses hilinemisega. Hageja poolt tellitud Supervise ́ilt konsulteerimis- ja järelevalveteenus 13 050 eurot ja Inspecta Oy järelevalveteenus 4 134 eurot ei kuulu kahjuna kostja poolt hüvitamisele. Hageja ei tõendanud, et ta tellis Inspecta Oy-lt järelevalveteenust 4 134 euro ulatuses. Inspecta Oy-lt teenuse tellimisena kahju tekkimist ei tõenda SIA Filter poolt hagejale esitatud arve. Hageja ei tõendanud, et Supervise teenuse eest pidi tasuma kostja. Lepingu p 4.7 kohaselt pidi hageja ise kontrollima tarnitavate kaupade ja teenuste koguste õigsust ja kvaliteeti kaupade ja teenuste kättesaamisel. Juhul, kui hageja soovis kontrollida kostja tegevust juba toote valmimisel, siis oli hagejal selleks õigus, kuid nimetatud kulutusi ei ole põhjendatud välja mõista kostjalt. Samuti ei ole põhjendatud kostjalt hagejale tema töötajate otseste lähetuskulude väljamõistmiseks. Hageja põhjendab lähetuskulude vajalikkust tarne hilinemise vältimisega. Hageja on selgel seisukohal, et kostja hilines tarnega ning peab seetõttu tasuma leppetrahvi, seega ei ole töötajate lähetuskulud olnud põhjendatud. Hageja on teinud küll kulutusi töötajate lähetamisele, kuid ei ole tõendanud, mil moel aitasid need ostulepingus kokkulepitud tulemust saavutada või võimalikku kahju vähendada. Samuti puudub poolte vahel kokkulepe, et pooled peaksid teineteise töötajate lähetuskulusid hüvitama. Aurukatelde isolatsiooni tarnimiseks ja paigaldamiseks tehtud kulutused 52 695,99 eurot on põhjendatud. Nimetatud tööde teostamist tõendab SIA Filter arve. Lepingu lisast 2 (I kd lk 48) nähtub, et boilerid pidid olema isoleeritud. Kostja jättis tööd tegemata, kuna hageja ei tasunud viimase osamaksega arvet. 02.09.2015 toimunud istungil selgitas kostja, et ta pidi isolatsioonitöid teostama umbes 30 000 euro eest, millest oli teadlik ka JL. Seega on kostja tunnistanud, et oli kohustatud nimetatud tööd teostama, kuid nende tööde teostamise hind oli madalam. Kostja pidi lepinguga võetud
kohustustest keeldumisel aru saama, et hageja peab need tööd tegema. Kostja ei ole tõendanud, et nimetatud tööde hind oli väiksem kui 52 695,99 eurot. Seetõttu tuleb kostjalt hagejale välja mõista aurukatelde isolatsiooni tarnimiseks ja paigaldamiseks tehtud kulutused kahjuna summas 52 695,99 eurot. Põhjendatud on aurukatelde tarne hilinemisest tuleneva täiendava transpordi, sh uute ülegabariidiliste vedude lubade hankimiseks tehtud kulutused 29 900 eurot. Lepingu teise muudatuse punkti 4.11 kohaselt saab hageja nõuda kahju, mida põhjustas hilinemine. Kostja poolt katelde õigeaegsel valmimisel ei oleks hageja pidanud tegema täiendavaid kulutusi transpordile. Analüüsides poolte väiteid, tunnistaja JL ütlusi, lepingu p 4.12 ja lepingu tarnetingimust FCA (Incoterms 2010) leidis kohus, et kostjal tuleb hagejale hüvitada kahju 22 011,67 eurot (7 500+14 511,67), mida kostja kandis Nivalas seoses katelde transportimiseks paigaldamisega (vajalike tugede ehitamisega), vajalike keevitustööd Elektrenais ́is summas 4040 eurot, kokku 26 051,67 eurot. Keevkihtkatelde ühendustorude, õhudüüside ja kolderesti temperatuuriandurite taskute tarnimise kohustus tuleneb lepingu lisadest 1 ja 2. Kohus tuvastas, et hageja teavitas kostjat nimetatud puudustest 18.07.2014. Seega on täidetud CISG art 39 lõikest 1 tulenev kohustus puudustest õigeaegselt teavitamisest. Kulutuste tekkimist tõendab SIA Filter arve (II kd lk 12). Osundatust tulenevalt peab kohus viidatud kulutuste 40 430 euro ulatuses kostjalt hagejale kahjuna väljamõistmist põhjendatuks. Kokku tuleb kostjalt hagejale kahjuna välja mõista kokku 149 077,66 eurot (52 695,99 + 29 900 + 26 051,67 + 40 430). Kohus tuvastas, et hageja võttis 02.05.2014 üleandmise aktiga endale kohustuse tasuda ostusumma viimane osamakse hiljemalt 08.05.2014. Hageja tasaarvestas hageja tema poolt tasumata ostulepingu summast 3 168 eurost täiendava kahjuhüvitamise nõudega kostja vastu 3 168 euro ulatuses. Õige leppetrahvisumma selleks hetkeks oli 252 000 eurot. Kuivõrd hageja on tasaarvestusavalduses märkinud tasaarvestatavaks summaks 267 168 eurot ja selgitanud, et ta tasaarvestab leppetrahvi nõude ja osa kahju hüvitamise nõudest, siis tuleb lugeda hageja tasaarvestatavaks nõudeks leppetrahvi nõue summas 252 000 eurot ja kahju hüvitamise nõue summas 15 168 eurot. Osundatust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kahju nõudena tasaarvestamata osa s.o 133 909,66 eurot. Kohus mõistis hageja nõude aluse kostjalt välja hageja kasuks viivise alates 11.09.2014 põhinõudelt 133 909,66 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 132 242,84 eurot (133 909,66 – 1 666,82). Kostja esitas hagejale viimase osamakse 10.04.2014 arvega nr 301371. Kuivõrd kohus pidi põhjendatuks hageja 30.05.2014 tehtud tasaarvestusnõuet, millega lõppes kostja lepingust tulenev viimase osamakse nõue, siis ei ole kostja ostulepingust tulenev viimase osamakse nõue põhjendatud. Kostja nõuab hagejalt tasumata osamakse eest viivist lepingu punkti 3.2 alusel 0,15% päevas alates 08.05.2014 s.o päevast mil hageja lubas arve tasuda. Ostulepingu punkti 3.2 kohaselt kui ostja põhjustab maksmisega viivitamise on tarnijal õigus nõuda viivitamise eest leppetrahvi 0,15% arve hinnast iga maksmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 10% lepingu hinnast.
Kostja viivisenõue on põhjendatud 22 päeva eest s.t alates 08.05.2014, mil hageja võttis kohustuse viimase osamakse tasuda kuni 30.05.2014, kui hageja esitas tasaarvestusavalduse, millega kostja ostulepingust tulenev osamakse nõue lõppes. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis 8817,16 eurot. Kostja palub VÕS § 128 lg 3 alusel, mis lubab otsese varalise kahju hüvitise koosseisus nõuda muuhulgas mõistlikke kulusid, mis on kantud selle hüvitise saamiseks, välja mõista 1 694,98 eurot. Kuivõrd CISG ei reguleeri mõistlike kulude hüvitamist, mis on kantud hüvitise saamiseks, siis kuulub käesoleval juhul kohaldamisele VÕS. Kostja kulutusteks ostulepingu tasumata osamakse saamiseks on kostja juhatuse liikmete JJ ja VK ning kostja advokaadi S. Malineni kulutused lennupiletitele jt lähetuskuludele kokku 1 694,98 eurot. Kahju hüvitamise nõue ei ole põhjendatud juba seetõttu, et kõik kostja kantud kulutused on tehtud peale hageja poolt nõude tasaarvestamist 30.05.2014. Puudus mõistlik põhjus kulutuste tegemiseks olukorras, kus hageja oli teatanud kostjal nõudeõiguse lõppemisest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostja kahju hüvitamise nõue 1 694,98 eurot jätta rahuldamata. Kostja apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
6.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega mõisteti kostjalt hagejale välja kahju 133 909,66 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1666,82 eurot ning etteulatuv viivis kuni põhinõude tasumiseni, samuti otsus osas, millega jäeti rahuldamata kostja vastuhagi viimase osamakse 267 184 eurot, viivise 167 121,24 eurot (nõutud 175 938,40 eurost mõisteti välja vaid 8 817,16 eurot) ja kahju 1 694,98 eurot hüvitamise nõuetes. Vaidlustatud summa kokku on seega 571 576,70 eurot. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme, rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme ja eksinud tõendite hindamisel. VÕS § 200 lg 4 ei luba tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväite. Apellant väitis ja tõendas maakohtu menetluses, et tema ei ole lepingut rikkunud ning nii hageja leppetrahvi kui kahjunõue on alusetud. Tasaarvestust hageja seega teha ei saanud ja kostja vastav nõue oleks tulnud kogu ulatuses rahuldada. Kohus ei andnud otsust tehes hinnangut kostja olulistele vastuväidetele ja kaasnevatele tõenditele seoses lepingu rikkumisega tema poolt. Kostja valmistatud viis katelt olid täiesti kvaliteetsed, need on Leedu lõpptellija poolt kasutusele võetud ning viimane kinnitas pretensioonide puudumist katelde osas, samuti katelde eest täishinna tasumist hagejale. Katelde kvaliteedi osas ei esitanud hageja pretensioone, kui töö vastu võttis, kuigi tema poolt hiljem välja toodud väidetavad puudused pidi olema äratuntavad koheselt. Tööde üle teostas sõltumatut järelevalvet Inspecta Oy, kes kinnitas katelde vastavust kvaliteedinõuetele. Kõik need väited haakusid asjas kogutud dokumentaalsete tõendite ja tunnistajate ütlustega. Maakohus oleks pidanud need vaidluse seisukohalt olulised asjaolud kas tuvastama või vähemalt põhjendama, miks neid ei arvestata, kuid jättis selle tegemata. Kohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, mis viis ebaõige kohtulahendini. Kui isegi kostja poolt tehtud töös esines teatavaid pisipuudusi, mille eest ta vastutas, siis ei olnud need kindlasti nii ulatuslikud, et õigustada hageja poolt 267 168 euro maksmata jätmist. Töö kvaliteedipuudused seetõttu hagejale tasaarvestusõigust ei andnud ning sel põhjusel tuleb tasaarvestus lugeda mittetoimunuks. Kohus luges teiseks tasaarvestuse aluseks kostja väidetava viivituse tööde üleandmisel. Teostatud surveproovidega katlad olid valmis hagejale üleandmiseks vaidlusaluse lepingu lisas 2 kokkulepitud
kuupäevadel. Kuivõrd transpordi pidi korraldama hageja, siis sõltusid tegelikud tarnepäevad temast ja kostjale ei saa kuidagi viivitust ette heita. Tegemist oli väga suuregabariidiliste asjadega ja nende veokitele tõstmiseks oli vajalik tellida spetsiaalne kraana. Seetõttu lepiti iga tarne puhul telefonitsi kokku konkreetne pealelaadimise kuupäev ja igal korral see tõepoolest erines lepingu lisas 2 kokkulepitust (kolme aurukatla puhul üheksa päeva, ühe keevkihtkatla puhul 32 päeva ja ühe puhul 24 päeva). Kuid kostja ei põhjustanud hilinemist, kuna pealelaadimine ei ole võimalik, kui hageja pole oma transporti tehasesse kohale toonud. Hageja saatis oma sõnul veokid kostja tehasesse kohale 19.02.2014, kokku oli aga telefonitsi lepitud nädala võrra hilisem pealelaadimine (26.02.2014). Nii hagiavalduses kui tunnistaja Erendi ütlustes viidatakse vastava asjaoluga seoses dokumentaalsele tõendile (e-kirjale), milles kostja olevat kinnitanud tarne toimumist 19.02.2014. Taolist e-kirja pole kostja kunagi kirjutanud. Tegelikult hageja sellist e-kirja ka kohtule ei esitanud, millele kostja juhtis tähelepanu nii hagivastuses kui kohtuistungil. Ometi jättis kohus hageja valeväitele hinnangu andmata ja luges hoopis „eluliselt ebausutavaks“, et hageja võis tarnekuupäevaga eksida. Hageja esitas valeväite seoses transpordiga. Nimelt saatis hageja oma väitel kohale kolm veokit Läti Vabariigist, hagiavalduse lisana 8 toodud veose saatelehelt aga nähtub, et vedu (vähemalt ühe katla puhul) teostati hoopis Soome ettevõtte Havator Transport Oy poolt, mille asukoht on Tamperes, Soome Vabariigis. Tõendid ei näita, et veokid oleksid 19.02.2014 kostja tehasesse kohale jõudnud. On ülimalt kahtlane, kas Läti ettevõtte Combi veokid ikka käisid Soome Vabariigis Nivalas ja veelgi kahtlasem, kas need seal nädal aega ootasid ning seejärel ka katlad Leedu Vabariiki transportisid. Combi esimene arve on dateeritud 19.02.2014, kuid seal on juba etteulatuvalt kirjas, et veokitel on kavas seista Nivalas kuni 26.02.2014. On kahtlane, kuidas arve esitaja teadis juba ette seisaku täpseid kuupäevi. Need tõendid ja asjaolud jäid maakohtu poolt hindamata ja kohtuotsuse järeldused põhinevad üksnes hageja väidetel. Sellest järeldub, et tasaarvestust leppetrahvinõudega, samuti kahjunõudega valetranspordi eest ei ole toimunud. Hageja ei esitanud tööde vastuvõtmisel ühtki pretensiooni seoses hilisemate tarnete või töö kvaliteediga. See on tõendatud 02.05.2014 üleandmise aktiga, kust ei nähtu hageja pretensioone, vaid antakse lubadus viimase osamakse tasumiseks. Maakohus sellega ei arvestanud ja langetas kostjale vastuvõetamatu otsuse. Õiglane lahendus on apellandi hinnangul selline, kus hageja peab kostjale tasuma lubatud viimase lepingujärgse osamakse ja kaasnevad viivised, kostja aga hagejale leppetrahvi ega kahjuhüvitist maksma ei pea, kuivõrd need nõuded osutusid alusetuteks. Isolatsioonitööde maksumus on üle paisutatud ja välja mõistetud 52 695,99 euro asemel oleks teoreetiliselt võinud õige summa olla vaid 38 400 eurot. Tegemist on tööde maksumusega, mida lepingu järgi oleks kostja hagejalt saanud, kui kostja oleks ise vastava töö teostanud. Kuna kostja vastavat tööd ei teostatud (kuigi põhjendatult), siis ta vähendas lepingu hinda 38 400 euro võrra. Hageja hoidis vastava rahasumma kokku ja tasus selle arvelt SIA-le Filter. Kogusumma väljamõistmisel rikastuks hageja kostja arvel. Samas ei vastutanud kostja nende tööde (st ka mitte tööde maksumuste vahe) eest, kuivõrd hagejal olid lepingujärgsed maksed rohkem kui 30 päeva tasumata ja kostjal seetõttu õigus omapoolsete kohustuste täitmisest keelduda. Transporditugede paigaldamise keevitustööd Nivalas ei olnud lepingu kohaselt kostja vastutusalas, sest seondusid otseselt katelde transpordiga. Pealelaadimine oleks olnud täiesti võimalik ka ilma vastavate tugedeta, hilisem transport aga mitte. Lepingu p 4.12. paneb transpordiga seotud kulutuste kandmise kohustuse ühemõtteliselt hagejale.
Elektrenais tehtud keevitustööde eest kateldele teatud detailide lisamiseks ei vastuta kostja. Katelde transport vastavate külgekinnitatud detailidega ei olnudki võimalik ning seetõttu anti katlad kostja poolt hagejale üle võimalikult kompleksses seisundis, st katlad ja vastavad detailid eraldi. Üleandmise ajal hagejal pretensioone detailide kinnitamise osas ei esinenud. Seega pidi hageja omal riisikol hoolitsema selle eest, et vastavad detailid saaksid enne tööde üleandmist Leedu lõpptellijale katelde külge kinnitatud ehk saavutatud lõplik komplekssus. Kostja nende tööde eest seetõttu maksma ei pea. Ühendustorude, õhudüüside ja temperatuuriandurite taskute tarnimise ja paigaldamise eest kostja samuti ei vastuta, kuna hageja võttis katlad vastu ilma nende detailideta ega esitanud sealjuures ühtki pretensiooni. Puudused pidid olema hagejale äratuntavad vastuvõtmise hetkel ja pretensiooni kohese esitamata jätmisega kinnitas ta katelde täielikku lepingulevastavust. Ka sõltumatu järelevalve ei ole vastavate detailide puudumist lugenud lepingu rikkumiseks. Maakohus jättis rahuldamata kostja kahju hüvitamise nõude VÕS § 128 lg 3 alusel, kuna leidis, et nõutud kulutused on tehtud pärast hageja poolt nõude tasaarvestamist 30.05.2014. Nagu eelnevalt öeldud, on tasaarvestuse toimumine poolte vahel kohtu poolt ekslikult tuvastatud ja seetõttu on väär ka sel põhjusel vastuhagi rahuldamata jätmine. Apellant palub nõutud kulutused summas 1 694,98 eurot ringkonnakohtul vastustajalt välja mõista. Vastus apellatsioonkaebusele
7.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Hageja vastuapellatsioonkaebus
8.Hageja vaidlustab otsuse osas, milles kohus jättis hageja hagi osaliselt rahuldamata ja rahuldas osaliselt kostja vastuhagi. Maakohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas esitatud tõendeid ebaõigesti, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Hageja palub teha uue otsuse, millega jätta kostja vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja hageja nõue rahuldada, so mõista kostjalt välja maakohtu poolt väljamõistmata jäänud leppetrahv 422 000 eurot, kahju 27 789,29 eurot ja vastavatelt põhinõuetelt arvestatud viivis. Kohus on ekslikult leidnud, et lepingu nõuetele mittevastav tarne lõpetab leppetrahvi arvestamise õiguse. Leppetrahvi tuleb arvestada kuni lepingus kokkulepitud nõuetele vastava tarne toimumiseni või lepingu lõppemiseni. Nõuetekohaseks tarneks lepingu mõistes on vaid lepingu lisades 2, 3 ning 4 märgitud nõuetele vastavate seadmete tarnimine ning kuni sellise tarne toimumiseni on hagejal õigus nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist. Kõik tehnilistes spetsifikatsioonides ettenähtud osad ja detailid ei olnud hagejale tarnitud 18.07.2014 ülesütlemisavalduse esitamise hetkeks. Kohus tuvastas õigesti tarnitud kaupade lepingutingimustele mittevastavuse ja selle, et hagejal on õigus nõuda leppetrahvi 2000 eurot iga tarnitavate kaupade ja teenuste tarnimisega hilinetud päeva eest. Kohus on otsuses ebaõigesti jätnud rahuldamata hageja leppetrahvinõude kolme aurukatla tarnega hilinemise eest perioodil 27.02.2014 kuni 18.07.2014 ja kahe keevkihtkatla tarnega hilinemise eest perioodil 09.05.2014 kuni 18.07.2014. Kuna kostjapoolset lepingu kohast täitmist ei ole toimunud, siis tuleb leppetrahvi arvestada kuni 18.07.2014 toimunud lepingu ülesütlemiseni. Kohus leidis põhjendamatult, et hageja poolt lepingu ülesütlemine oli tühine VÕS § 193 alusel. Hagejal oli 18.07.2014 seisuga kostja vastu kahju hüvitamise nõue, mida kostjal ei olnud vastunõude puudumise tõttu võimalik tasaarvestuse tegemisega lõpetada. Kohus on õigesti leidnud, et sõltumata lepingu ülesütlemisest või taganemisest on hagejal võimalik esitada leppetrahvi ja kahju hüvitamise nõue. Kohus on otsuses ebaõigesti leidnud, et lepingu saab lugeda täitmisega lõppenuks 30.05.2014.
Kohus leidis ebaõigesti, et hagejal tekkinud kahjuks ei saa lugeda Supervise ́ilt tellitud konsulteerimisja järelevalveteenust summas 13 050 eurot, hageja töötajate otseseid lähetuskulusid Nivalas projekti nõustamiseks summas 10 605,29 eurot ja Inspecta Oy-lt tellitud järelevalveteenust summas 4134 eurot. Kohus on põhjendamatult asunud seisukohale, et hagiavalduse lisaks 15 olev Filter SIA 29.07.2014 arve ei tõenda Inspecta Oy-lt järelevalveteenuse ostmist 4134 euro eest. Eluliselt ei ole usutav, et Inspecta Oy osutas järelevalveteenust tasuta. Supervise teenuse tellimise vajadus tekkis põhjusel, et juba enne kohustuse sissenõutavaks muutumist oli selge, et kostja katlaid kokkulepitud tähtpäevaks valmis ei saa ning paneb toime olulise lepingurikkumise. Hageja rakendas kooskõlas CISG artikliga 77 mõistlikke meetmeid kahju vähendamiseks. Supervise arvetelt nähtub, et arved puudutavad kvaliteedikontrolle Nivalas 27.11.2013, 5.12.2013, 19.12.2013, 8.01.2014, 17.01.2014, 24.01.2014, 31.01.2014, 7.02.2014 ja 7.03.2014. Vastav vajadus tekkis kostjapoolse lepingu rikkumise tõttu. Hageja töötajate Saksamaale ja Nivalasse lähetamise vajadus tekkis samal põhjusel. Asjaolu, et enamik lähetusi on tehtud vahetult enne lepingus kokkulepitud tarnetähtpäeva saabumist või pärast seda, tõendab üheselt, et tegemist oli lähetustega, mida hageja ei oleks kostjapoolse rikkumise puudumise korral teinud. Hageja vaidlustab otsuse osas, milles kohus rahuldas hageja viivisenõude osaliselt. Kuna kohus on tõendite ebaõige hindamise ja materiaalõiguse normide eksliku kohaldamise tulemusena jätnud põhjendamatult hageja leppetrahvi- ja kahju hüvitamise nõude osaliselt rahuldamata, on kohus ekslikult jätnud osaliselt rahuldamata ka hageja viivisenõude. Kohus on aga eksinud CISG-i kohaldamisel, leides, et kostja viivisenõue on 22 päeva eest põhjendatud. CISG artikli 71 lg 1 kohaselt võib pool oma kohustuste täitmise peatada, kui pärast lepingu sõlmimist ilmneb, et teine pool ei täida olulist osa oma kohustustest. Antud juhul peatas hageja lepingulise viimase osamakse tasumise summas 267 184 eurot (10.04.2014 arve nr 301371), sest kostja oli täitmisega viivituses ning 02.05.2014 ja 08.05.2014 tarnitud keevkihtkatlad olid endiselt puudustega. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise ja menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus jättis rahuldamata hageja leppetrahvi nõude 422 000 euro ulatuses, leppetrahvi nõudelt (196 000 eurot) arvutatud viivise nõude 3419,05 euro ulatuses, rahuldas kostja viivise nõude 8817,16 euro ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).
10.Maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluse lepingu näol on tegemist ostu-müügilepinguga, millele kohaldub CISG ja selles reguleerimata osas siseriiklik seadusandlus ning leping. Kuna lepingu art-s X on pooled kokku leppinud Eesti õiguse kohaldamises, tuleb kohaldada võlaõigusseaduse (VÕS) sätteid.
11.Kui hageja on esitanud kostja vastu lepingu rikkumisest tuleneva nõude (sekundaarnõude), siis kostja nõuab lepingu täitmist (primaarnõue) ja kahju hüvitamist (sekundaarnõue). Seejuures vaidlevad pooled, kas ja milliseid õiguskaitsevahendeid saavad pooled rakendada üksteise suhtes. Seega tuleb esmalt tuvastada täitmisnõude tekkimise eeldused ja tuvastada nõude olemasolu ning ulatus. I
12.Lepingu rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite osas on hageja kasutanud erinevaid õiguskaitsevahendeid, so on keeldunud oma võlgnetava kohustuse täitmisest, nõudnud kahju
hüvitamist, taganenud lepingust ja nõudnud leppetrahvi ning rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise eest viivist.
13.Seega esmalt tuleb tuvastada, kas kostja rikkus lepingut. Selleks tuleb hinnata, kas hageja poolt etteheidetavad potentsiaalsed lepingurikkumised olid kostja kohustuse sisuks. Kohustuse rikkumise osas on hageja toonud esile neli rikkumist: - Tarnetähtaegade rikkumine kostja poolt; - Osaliselt tegemata tööd; - Dokumentatsiooni puudumise; - Lepingulise kohustuse – tasuda järelevalveteenuse osutajale – täitmata jätmise;
14.Kohustuste sisu kindlakstegemiseks tuleb esmalt lähtuda lepingust ja anda hinnang sellele, milles pooled kokku leppisid.
15.Maakohus tuvastas õigesti, et muudetud ja lõplikud tarnetähtajad tulenesid poolte vahel sõlmitud lepingu teise muudatuse punktist 4.2 (I kd lk 127; tõlge lk 132). Tarnija kohustus tarnima ostjale kolm aurukatelt hiljemalt 17.02.2014, ühe keevkihtkatla hiljemalt 31.03.2014 ja ühe hiljemalt 14.04.2014. Samuti, et kolme aurukatla tarne toimus 26.02.2014 ja keevkihtkatelde tarne 02.05.2014 ja täiendavalt 08.05.2014, aurukatelde tarne hilines seega 57 päeva ja keevkihtkatelde tarne 69 päeva. Maakohus tuvastas õigesti, et tarnetega hilineti kostjast tulenevatel põhjustel ja vastupidist pole kostja tõendanud. Nimetatud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja neid ei korda.
16.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus ei andnud otsuses hinnangut kostja kõikidele vastuväidetele seonduvalt sellega, et ta ei ole lepingut rikkunud, st leping on täidetud kohaselt. Maakohus ei ole tegemata tööde, dokumentatsiooni puudumise ja järelevalveteenuse eest tasumise kohustuse osas hinnanud, kas ja mis ulatuses olid need kostja kohustuse sisuks. Nimetatud minetuse saab ringkonnakohus kõrvaldada.
17.Tegemata tööde osas heitis hageja kostjale ette: - aurukatelde isolatsiooni puudumist; - keevkihtkateldel ebakvaliteetselt tehtud ja lõpetamata keevitustöid; - keevkihtkatelde isolatsiooni kinnitusankrute puudumist kateldel; - keevkihtkatelde ühendustorude puudumist; - keevkihtkatelde õhudüüside puudumist; - keevkihtkatelde kolderesti temperatuuriandurite taskute puudumist; - transportimiseks (korrosiooni tekkimise vältimiseks) katelde värvimata jätmist.
18.Müügilepingust (I kd, tl 21-58, osaline tõlge I kd, tl 59-65) nähtub, et selle lisa nr 1 (I kd, tl 30 jj) reguleerib keevkihtkateldega seonduvat ning lisa nr 2 (I kd, tl 48 jj) aurukateldega seonduvat. Millistele tingimustele keevkihtkatelde komplektsuse osas pidi kostja poolt valmistatu vastama, on reguleeritud eelnimetatud lisa viiendal leheküljel (I kd, tl 34). Nimetatud lepingu osast nähtuvalt pidid katlad olema täielikult komplekteeritud, ühes tükis ja varustatud mh ka õhudüüsidega (punkt f), isolatsiooni katla külge kinnitamiseks vajalike kinnitusraudadega (punkt h), olema transportimiseks kaetud kattevärviga (punkt k). Sama dokumendi osast „Tarne piirid“ tulenevalt pidid keevkihtkatlad oleva varustatud ühendustorudega ja kolderesti temperatuurianduritega. Kostja ei ole täpsemalt määratlenud, miks talle õhudüüside arv ebaselgeks jäi. Seetõttu pole võimalik hinnata kostja väidete põhjendatust. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta on küsinud nimetatud osas selgitusi hagejalt ja hageja ei ole neid andnud. Kostja kui vastava ala spetsialist pidanuks lepingu ja jooniste pinnalt suutma nimetatud osade vajalikkust ja arvu hinnata. Aurukatelde komplekssuse ulatus tuleneb lisast nr 2 (I kd, tl 48-49) ning selle kohaselt pidid katlad olema isoleeritud (p-d 1 d ja 2 b).
19.Lepingus ei ole reguleeritud, et eelnimetatud tööd pidanuks tegema hageja või kolmas isik. Lepingu p-s 3.5. on reguleeritud, millised torud pidi tarnima hageja, lepingu p 3.6. kohaselt oli ülejäänud materjali hankimine kostja kohustus. Lepingu ja selle lisade tõlgendamisel ei ole võimalik väita, et kostja kohustuseks ei olnud katelde tarnimine koos hageja poolt märgitud detailidega. Nimetatuga on kooskõlas ka lepingu p-s 4.12. sätestatu, mille kohaselt kannab tarnija kulutused, mis tekivad seoses tarnitavate kaupade ja teenuste üleandmise ja pealelaadimisega (loading) ja seoses käesoleva lepingu artiklis 3.6. loendatud lisamaterjalide eest tasumisega; ostja kannab kulutused, mis tekivad transportimisel ja ostuhinna tasumisel. Lepingu p 4.12. käsitleb eelkõige mitte lepingupoolte kohustusi, vaid seda, kellel on mingi lepingulise kohustuse täitmise eest tasumise kohustus. Eelkõige reguleerib poolte kohustusi ja riski üleminekut lepingus sätestatud tarneklausel.
20.Lepingu p 4.3. kohaselt leppisid pooled kokku Incoterms 2010 tarnetingimustes FCA. FCA puhul on müüja oma tarnekohustuse täitnud, kui ta on andnud kauba üle ostja poolt määratud vedajale eelnevalt nimetatud kohas või punktis. Sellest hetkest lähevad müüjalt ostjale üle kõik kaubaga seonduvad kulud ning kauba kadumise või kahjustamise risk. Kuna lepingu p 4.3. kohaselt toimus tarnitavate kaupade ja teenuste üleandmine ja vastuvõtmine Hyttitie 6, Nivalas, Soomes, pidi müüja kauba ostja poolt määratud veovahendile peale laadima ning kandma sellega seotud kulud ja riskid (kohus tugineb seejuures avalikus Internetivõrgus kättesaadavale „Incoterms 2010 kasutajajuhisele“ http://www.emiewt.ee/UserFiles/File/Incoterms2010EAS.pdf). Seega tuleneb ka tarneklauslist, et kostja pidi kauba ette valmistama selliselt, et seda olnuks võimalik kaupa säilitavalt transportida.
21.Tulenevalt asjaolust, et tugipostid olid vajalikud transportimiseks ja keevitustööd seotud sellega, ei ole võimalik väita, et tugipostide keevitamine ei olnud kostja lepinguliseks kohustuseks tulenevalt tarneklauslist. Kolmanda keevitustöö osas kostja oma kohustust ei eita, kuid leiab, et hageja ei saa sellele tugineda, sest võttis tööd aktiga vastu. Nimetatud vastuväitele annab ringkonnakohus hinnangu allpool (otsuse p 28).
22.Kostja ei ole eitanud, et katlad tulnuks transportimisel korrosiooni tekke vältimiseks värvida, kuid leiab, et nimetatu ei olnud kostja kohustus. Kui ilma värvimata olnuks kaubal oht korrodeeruda, kuulus kostja kohustuste hulka ka selle vältimiseks värvimine. Seda enam, kui värvimine oli vajalik eeskätt põhjusel, et kostja jättis täitmata oma kohustuse katlad isoleerida.
23.Dokumentatsiooni puudulikkuse üle pooled iseenesest ei vaidle. Kostja märkis nimetatud osas, et puudused dokumentatsioonis oleks kergelt kõrvaldatavad, kuid kostja tugineb oma õigusele jätta kohustus täitmata, kuna hageja ei ole tasunud talle viimast osamakset. Seega ei vaidle pooled selle üle, et katelde dokumentatsioon on nõuetekohaselt üle andmata. II
24.Edasi tuleb vastata küsimusele, kas arvestades hageja poolt esile toodud puudusi kaubal, on leping nõuetekohaselt täidetud. CISG art 30 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, andma üle selle juurde kuuluvad dokumendid ning kauba omandiõiguse kooskõlas lepingu nõuetega ja käesoleva konventsiooniga. Art 35 p 1 kohaselt on müüja kohustatud tarnima kauba, mis kvaliteedilt, koguselt ja kirjelduselt vastab lepingu nõuetele ning on taarastatud või pakitud nii, nagu seda nõuab leping. CISG art 35 p 2 a ja b kohaselt ei vasta kaup lepingule, v.a juhul, kui pooled on teisiti kokku leppinud, kui see on kõlbmatu otstarbeks, milleks sama kirjeldusega kaupa harilikult kasutatakse, samuti kui see on kõlbmatu igaks konkreetseks eesmärgiks, millest müüjale lepingu sõlmimise ajal otseselt või kaudselt teatati, välja arvatud juhud, kui asjaoludest järeldub, et ostja ei toetunud või tal polnud arukas toetuda müüja pädevusele ja arvamusele. Lepingu p 4.12. kohaselt peavad ostjale üleantud tarnitavad kaubad ja teenused vastama lepingus sätestatud tingimustele, eelkõige seoses pakkumuses sätestatud
koguse, kvaliteedi ja tüübiga. Tarnitavate kaupade ja teenustega kaasnevad dokumendid peavad samuti vastama lepingus sätestatud tingimustele. Lepingu p 4.15 kohaselt ei vasta tarnitavad kaubad ja teenused lepingu tingimustele, kui naid ei vasta kokkulepitud omadustele, kui neid ei saa ettenähtud eesmärgiks kasutada või kui mistahes kolmandal osapoolele on nõue või muu õigus, mille ta saab nende suhtes esitada.
25.Olles eelnevalt tuvastanud kohustuse sisu – katelde valmistamine ja pealelaadimine veovahendile – ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik väita, et kostja oli oma kohustuse nõuetekohaselt täitnud, sest katlad ei vastanud hageja esiletoodud puuduste ja kostja poolt tegemata jäänud teenuste osas nõuetele. Asja lepingutingimustele mittevastavus esines riski ülemineku hetkel ehk katelde pealelaadimise järgselt veokitele. III
26.Järgnevalt tuleb tuvastada, kas kostja vastutab kohustuse rikkumise eest. Sellega seoses tuleb hinnata, kas hageja ostjana saab kasutada õiguskaitsevahendina tema poolt esitatud nõudeid ja kujundusõigusi.
27.Kostja on alternatiivse vastuväitena leidnud, et düüside, muude detailide ja keevituste puudumist või mittekvaliteetsust pidanuks hageja tööde vastuvõtmisel kohe märkama, kuid hageja allkirjastas akti ja pretensioone ei esitanud. Lepingu p 4.7. kohaselt kohustub ostja esindaja kontrollima tarnitavate kaupade ja teenuste koguste õigsust ja, kui võimalik, tarnitavate kaupade ja teenuste kvaliteeti tarnitavate kaupade ja teenuste kättesaamisel. Nimetatud regulatsioon vastab CISG art 38 p-s 1 sätestatule, mille kohaselt peab ostja kauba üle vaatama või tagama selle ülevaatuse nii lühikese ajaga, kui see on antud asjaoludel praktiliselt võimalik. Art 39 p 1 kohaselt kaotab ostja õiguse viidata kauba mittevastavusele, kui ta ei saada müüjale mittevastavuse iseloomu kohta andmeid sisaldavat teadet aruka tähtaja jooksul pärast seda, kui ostja mittevastavuse avastas või pidi selle avastama. Sama sätte p 2 kohaselt kaotab ostja igal juhul õiguse viidata kauba mittevastavusele, kui ta ei teata sellest müüjale hiljemalt kaheaastase tähtaja piires, arvates kauba ostjale üleandmise tegelikust tähtpäevast, kuivõrd see tähtaeg ei ole vastuolus lepingu garantiitähtajaga. Eeltoodud normidest tulenevalt on antud ostjale võimalus teatada mõistliku tähtaja jooksul kaubal esinevatest puudustest. Müüja ei vabane CISG-st tulenevalt vastutusest varjatud puuduste korral, millest ta teadis, kuid ostjat ei informeerinud.
28.Puudustega kauba või osutamata teenuste aktiga vastuvõtmine ei välista hageja tuginemist lepingu rikkumisele. Hageja ei ole eitanud kauba vastuvõtmist ja sellekohase akti allkirjastamist olukorras, kus katlad ei vastanud lepingutingimustele, st neel ei olnud üleandmise hetkel valmis, kuna osad hädavajalikud detailid olid paigaldamata, katlad olid isoleerimata ja värvimata, osad keevitustööd olid mittenõuetekohased või tegemata. Hageja ei ole väitnud, et tegemist oli varjatud puudustega. Kuigi tunnistaja J.Läänemets on rääkinud sundseisust akti allkirjastamisel silmnähtavate puuduste esinemisel ja tööde vastuvõtmisel, ei ole hageja sellele oma hagis tuginenud. Seega võttis hageja puudustega kauba vastu, mis tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramist. Hageja peab tõendama, et kaubal olid vastavad puudused selle üleandmise hetkel ja hageja teavitas kostjat puudustest mõistliku aja jooksul. Puudub vaidlus, et hageja on mõistliku aja jooksul teatanud kauba mittevastavusest (CISG art 39 p 1 ja 2 mõttes). Kostja ei ole tuginenud sellele, et ta tuleks vastutusest vabastada CISG art 79 p-de 1 või 2 tõttu. Maakohus tuvastas seega õigesti, et esines kostjapoolne lepingurikkumine, mille eest kostja vastutas. Õiguskaitsevahendid juhul, kui lepingut rikub müüja, on sätestatud CISG III jaos. Esile toodud asjaoludest tulenevalt on käesoleval juhul hageja ostjana ühepoolselt lõpetanud lepingu (CISG art 49 p 1), kõrvaldanud omal kulu müüja kohustuse täitmise puuduse ja nõuab sellest tulenevat kahju
hüvitamist (CISG art 48 p 1). Kuivõrd CISG ei täpsusta ostumüügilepingu lõpetamise korda, on selles osas võimalik tugineda VÕS lepingust taganemise sätetele.
29.CISG art 49 p 1a kohaselt võib ostja teatada lepingu lõpetamisest, kui müüja mõne kohustuse täitmatajätmine lepingu või käesoleva konventsiooni järgi on oluline lepingu rikkumine. Sama sätte p 2b kohaselt, kui müüja on kauba tarninud, kaotab ostja õiguse teatada lepingu lõpetamisest, kui ta ei tee seda aruka tähtaja jooksul: - pärast seda, kui ta niisugusest rikkumisest oli teada saanud või pidi teada saama; - pärast ostja poolt kooskõlas 47. artikli 1.punktiga kehtestatud lisatähtaja möödumist või pärast seda, kui müüja on teatanud, et ta oma kohustusi niisuguse lisatähtaja jooksul ei täida; või - pärast ostja poolt kooskõlas 48. artikli 2.punktiga määratud iga lisatähtaja möödumist või pärast seda, kui ostja on teatanud, et ta kohustuse täitmist vastu ei võta.
30.Puuduste esinemine kateldel on tõendatud osaliselt asjaoluga, et kostja neid ei eita ja osaliselt asjaoluga, et hageja on lepingus kostja kohustusena sätestatud tööd pidanud tellima. Kostja tunnistab tegemata töid osaliselt 10.06.2013 e-kirjas (I kd, tl 82) ja möönab neid 08.08.2014 kirjas (I kd, tl 156159), leides viimases siiski, et tegemata tööd ei kuulunud tema kohustuste hulka. Lisaks ei tõenda 02.05.2014 akt (I kd, tl 141-142), et tarne oli nõuetekohane. Aktis on märgitud puuduvad osad. Tarne nõuetekohasust ei tõenda Leedu ettevõtte 18.06.2014 kiri kostjale (II kd, tl 119). Kirjas märgitakse, et momendil on täitnud hageja kõik oma lepingulised kohustused „Lietuvos“ ees. Kiri ei anna hinnangut käesoleva vaidluse poolte vahelisele lepingu täitmisele. Kirjas kinnitatakse, et hageja võtab ette kõik vajalikud meetmed, mis puudutavad hageja ja kostja vahelist lepingu ajalist täitmist. Kirjas puudub kinnitus selle kohta, et katlad on kasutusse võetud ja töötavad nõuetekohaselt. Ühtlasi nähtub hageja poolt esitatud Leedu ettevõtte kirjast (II kd, tl 156-158), et lõpptellija ei olnud rahul hagejapoolse lepingu täitmisega ja on esitanud hagejale seoses viivitusega tööde teostamisel leppetrahvi nõude.
31.Siiski on vaja kontrollida, kas tegemist oli olulise lepingurikkumisega. Kostja viitas puuduste vähesele tähtsusele ringkonnakohtu istungil seoses tegemata tööde vähese proportsiooniga võrreldes tehtud tööga. Mis on oluline puudus, seda CISG ei reguleeri ning selles osas on kohaldatav VÕS § 116.
32.Vaidlust ei ole selles, et katelde erinevad tarned toimusid aurukatelde osas 26.02.2014 ja keevkihtkatelde osas 02.05. ning 08.05.2014. Aurukatelde osas teatas hageja puuduolevatest osadest 20.03.2014, seega 22 päeva hiljem ja keevkihtkatelde osas ametliku kirjaga ligikaudu 2,5 kuud hiljem (18.07.2014). Vaidlust pole selles, et 30.05.2014 kirjas keeldus kostja aurukatelde isolatsiooni paigaldamisest kuni makse saamiseni. Vaidlust pole selles, et hageja tegi 18.07.2014 lepingu ülesütlemisavaldusena pealkirjastatud avalduse, andes veelkord kostjale täiendava tähtaja kuni 24.07.2014 puuduste kõrvaldamiseks. VÕS § 116 lg 2 p 5 on tegemist olulise lepingurikkumisega, kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist kohustust käesoleva seaduse §-s 114 nimetatud täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust ei täida. Seega iseenesest oli hageja õigustatud lepingu 18.07.2014 avaldusega lõpetama. Kuna lõpetada saab kehtivat lepingut, tuleb vastata eelnevalt küsimusele, kas leping oli selleks ajaks lõppenud kostja 03.07.2014 avaldusega lepingu lõpetamiseks.
33.Ringkonnakohus nõustub täies ulatuses maakohtu põhjendustega, mis puudutavad CISG 63 lg 1 ning VÕS § 116 ja § 193 kohaldamist ja kostja taganemisavalduse tühisust. Maakohus leidis põhjendatult, et kostjal ei olnud õigust lepingust taganeda ja kostja 03.07.2014 taganemisavaldus on tühine. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu põhjendusi. IV
34.Edasi tuleb kontrollida hageja tasaarvestuse materiaalseid eeldusi. Maakohus tuvastas õigesti, et leppetrahvi nõude aluseid kajastab lepingu teise muudatuse p 4.11. Maakohus tuvastas õigesti asjaolu, et kostja hilines katelde tarnega ja hageja leppetrahvinõude suuruse erinevate katla liikide ja kolme erineva perioodi lõikes. Ringkonnakohus nõustub nimetatud osas maakohtu järeldustega ja ei korda neid. Kostja väited, et katlad olid tehases tegelikult kokkulepitud kuupäevadel valmis, tõendamist ei leidnud. Ka apellatsioonkaebuses pole kostja viidanud, milliseid tõendeid maakohus selles osas vääralt hindas. Kostja etteheited puudutavad tõendite hindamata jätmise osas katelde kvaliteeti.
35.Poolte vahel on kokku lepitud leppetrahvi suurenemine ajas ehk leppetrahv iga täitmisega viivitatud päeva eest. Kuna maakohus ei hinnanud kostja maakohtus esitatud vastuväidet leppetrahvi suurendamisele erinevate perioodide osas, annab ringkonnakohus hinnangu ka sellele. Kostja vastuväide, et hageja ei saa leppetrahvi nõuet suurendada, ei ole põhjendatud. Vaidlust ei olnud asjas, et hageja teatas kostjale leppetrahvi nõude esitamisest mõistliku aja jooksul arvates lepingu rikkumisest. Leppetrahvi nõude esitamisest teatamine tagab selle, et võlausaldaja käitumine on võlgniku jaoks piisavalt ettenähtav ja et võlgnik saab leppetrahvi nõuet oma edasises käitumises arvestada. Teates leppetrahvi kohaldamise kohta ei pea ära näitama leppetrahvi suurust (vt nt Riigikohtu lahend 3-2-1-15-08). Seega ei saa olla keelatud ka leppetrahvi nõude suurendamine kohtumenetluse käigus kogu lepingu kehtivuse perioodi eest. Maakohus tuvastas õigesti, et leppetrahvi ja kahju nõue oli hagejal tasaarvestuse ajal olemas ega pidanud sellest tulenevalt puuduste olulisust tasaarvestuse tegemise põhjendatuse seisukohalt hindama.
36.Maakohus tuvastas, et hageja saatis oma veokid tehasesse 19.02.2014. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et telefoni teel oli kokku lepitud nädala võrra hilisem pealelaadimine (26.02.2014). Nagu maakohus õigesti tuvastas, toimuski kolme aurukatla üleandmine viimatinimetatud kuupäeval, so 26.02.2014. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse väide, et asjas puudub tõendina e-kiri, milles oleks konkreetselt väljendatud, et hageja aurukatlad on 19.02.2014 valmis ja hageja võib neile järele tulla. Kostja e-kirjast hagejale (I kd, tl 161, tõlge tl 163) nähtub, et kostja on soovitanud katelde transporti 19.veebruarilt mitte edasi lükata. Puuduvad usaldusväärsed tõendid, et pooled leppisid kokku tarne toimumises 26.02.2014. Kostja ei ole tõendanud, et 12.02.2014 ei saadetud JJi e-postiaadressilt hagejale vastavasisulist kirja. Seega leidis maakohus asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates põhjendatult järeldusele, et kostja teatas tarne tähtajaks 19.02.2014, kuid aurukatlad ei olnud selleks ajaks valmis.
37.Põhjendatud on apellatsioonkaebuse väited, et maakohus ei andnud hinnangut kostja väidetele, mis seondusid ühe katla transpordiga ja Combi arvel märgitud ooteperioodiga. Nimetatud menetlusliku minetuse saab ringkonnakohus parandada, kuid see ei muuda maakohtu lõppjäreldust tarnega hilinemise osas. Apellandi väited, et veokid tegelikult 19.02.2014 Nivalasse ei jõudnud, on oletuslikku laadi ja tõendamata. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et asjaolu, et veoselehel vedajana kajastuv Soome äriühing Havator Transport OY, lükkab ümber veose teostamise vähemalt ühe katla osas Combi poolt. Nimetatud 26.02.2014 veoselehel (I kd, tl 8) kajastub auto registrinumber CGP-629, mis sisaldub ka Combi hagejale seisaku eest ajavahemikul 19.02.-26.02.2014 esitatud arvel (I kd, tl 135). Nimetatu kinnitab konkreetse veose toimumist 26.02.2014. Soome vedaja nimi veoselehel viitab sellele, et Combi võis kasutada ka Soome vedajaid. Asjaolu, et 19.02.2014 esitatud Combi arve (I kd, tl 135) kajastab juba ka transpordi seisakut 19.02.-26.02.2014 ei tõenda, et tarne ei olnud 19.02.2014 kokku lepitud. Nimetatu on seletatav asjaoluga, et arve väljastati 19.02.2014 olukorras, kus oli juba selgunud tarne viibimine kuni 26.02.2014. Nimelt on hageja hagis selgitanud, et 17.02.2014 teatas kostja töötaja VK hageja töötajale JL-le, et tööde viibimise tõttu tarne hilineb ja ei toimu 19.02.2014. Teatamise ajaks olid Combi veokid juba teele asunud. Kuivõrd aurukatlad ei olnud 19.02.2014 Nivalas üleandmiseks valmis, esitas Combi hagi kohaselt hagejale arve, mis sisaldas seisukulusid, transpordiks vajalike
erilubade tasu, õigusaktidega nõutavat tasu liikluskorralduse muutmiseks, liiklusmärkide üürimise tasu ning laadimisplaaniga seonduvaid kulusid.
38.Nõustuda ei saa maakohtu järeldusega, justkui leping lõppenuks hageja tasaarvestuse tegemisega 30.05.2014, kuna sellega lõppes kostja ostulepingust tulenev nõue. VÕS § 197 lg 2 kohaselt lõpevad tasaarvestuse korral vastastikkused nõuded kattuvas ulatuses. Tasaarvestus lõpetab seega lepingupoolte vastastikused rahalised nõuded kattuvas osas. Kuna käesoleval juhul ületas hageja nõue kostja viimase osamakse nõuet, ei ole alust rääkida lepingu lõppemisest (VÕS § 186 p 2).
39.Põhjendatud ei ole ka maakohtu järeldus, et hageja saab leppetrahvi nõuda kuni katelde tarne toimumiseni. Kuna kostja lepingurikkumine oli oluline, kostja ei kõrvaldanud täiendava tähtaja jooksul puudusi, võis hageja lepingust taganeda (VÕS § 116). Tulenevalt VÕS § 188 lg 2 I lausest vabastab kehtiv lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende kohustuste täitmisest.
40.Lepingu muudatuse 2 p 4.11 tõlgendades (VÕS § 29) saab asuda seisukohale, et leppetrahv lepingus on sätestatud eesmärgil sundida kostjat täitma oma kohustust tarnida katlad õigeaegselt ja kvaliteetselt. Nagu hageja hagi asjaoludes rõhutas, oli nimetatu hagejale väga olulise tähendusega ja hageja tegi juba enne tarnetähtaegade saabumist pingutusi lepingu õigeaegse ja kvaliteetse täitmise nimel. Seega tuleneb pooltevahelisest lepingust, et hageja saab nõuda leppetrahvi nõuda kuni nõuetekohase tarne toimumiseni ja lisaks kohustuse täitmisega viivitamise eest kahju hüvitist kuni 10 % vastavate katelde hinnast. Nimetatu vastab ka VÕS § 161 lg regulatsioonile. Kuna leppetrahv on võimaliku miinimumkahjuna kokkulepitud rahasumma, ei ole tulenevalt leppetrahvi funktsioonist oluline hagejal tegelikult tekkinud kahju suurus. Seega saab hageja nõuda kostjalt leppetrahvi tasumist kuni lepingust taganemiseni. Kuigi taganemisavalduses andis hageja veel täiendava tähtaja lepingu täitmiseks, on hageja sidunud oma leppetrahvi nõude taganemisavalduse koostamise kuupäevaga 18.07.2014. Sellega seoses kuulub vastuapellatsioonkaebus rahuldamisele leppetrahvi osas ja kostjalt tuleb välja mõista täiendavalt 422 000 eurot. V
41.Hageja kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus õigesti, et kohaldub CISG 45 p 1b ja art 74 ning lepingu muudatuse nr 2 p 4.11. Maakohus määratles ka õigesti, millistest nõuetest koosneb hageja kogukahju 176 866,95 eurot. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on kostjalt hageja kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise osas põhjendatud, ringkonnakohus järgib maakohtu põhjendusi (TsMS § 654 lg 6). Vastuseks apellatsioon- ja vastuapellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
42.Maakohus ei saanud asjas lähtuda kahju suuruse hindamisel isolatsioonitööde maksumusest, millega oleks kostja tööd teinud. Kostja keeldus õigustamatult tööde tegemisest. Kostja tugineb esmakordselt apellatsioonkaebuses väitele, et kostja vähendas lepingu hinda 38 400 euro võrra. Nimetatud väite jätab ringkonnakohus TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.
43.Kostja apellatsioonkaebuses esitatud seisukohale katelde transporditugede ja teatud detailide keevitustööde osas andis ringkonnakohus vastuse (otsuse punktides 20-21) ja leidis, et need kuulusid kostja kohustuste hulka.
44.Vaidluse all ei olnud asjaolu, et Inspecta Oy teostas katelde ehitamisel sõltumatut järelevalvet. Maakohus leidis ekslikult, et nimetatud teenuse eest ei pidanud tasuma kostja. Lepingu lisa nr 2 p 1 f kohaselt (I kd, tl 48-49) kuulus kostja kohustuste hulka tööde ülevaatuse tellimine Testia Oy-lt või Inspecta Oy-lt. Samas leidis maakohus õigesti, et SIA Filter poolt hagejale esitatud arve (II kd, tl 12 p 7) ei tõenda hagejal kahju tekkimist seoses kostja kohustuse täitmata jätmisega. Kuivõrd hageja ei ole
selgitanud, mis asjaoludel esitas SIA Filter nimetatud teenuse eest arve hagejale, ei ole võimalik nõuet nimetatud osas rahuldada. Nimetatud osas tuleb kostja vastuapellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
45.Põhjendatud on maakohtu järeldus, et Supervise konsulteerimis- ja järelevalveteenuse tellimist ja tasumist leping kostjale ei pannud. Kohus on jätnud aga tähelepanuta hageja väite, et nimetatud teenuse tellis CISG artiklile 77, väites, et teenus oli vajalik meede kahju vähendamiseks. Hageja tõi esile, et tal tekkis vajadus juba enne katelde üleandmist kostjale kontrollida tööde kvaliteeti. Seega põhimõtteliselt on hagejal õigus nõuda kostjalt kahju ärahoidmiseks vajaliku kahju hüvitamist.
46.Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid, et tal oli raskusi katelde ehitamisel graafikus püsimisega. Kostja väitis, et antud kahju ei olnud talle tellimuse täitmisel ettenähtav (VÕS § 127 lg 3 mõttes). Nimetatule ei ole maakohus hinnangut andnud, kuid selle puuduse saab ringkonnakohus parandada. VÕS § 127 lg 3 kohaldamisel on oluline, kas lepingut rikkunud pool pidi arvestama lepingurikkumise korral selliste tagajärgedega, s.o sellist liiki ja sellise suurusega kahju tekkimisega. Seejuures tuleb kahju ettenähtavust tuvastades arvestada küll üldjuhul seda, kas lepingut rikkunud pool nägi või pidi asjas esile toodud asjaoludel kahju ette nägema, kuid majandus- ja kutsetegevuses lepingut rikkunud poole puhul saab lähtuda ka sellest, mida pidi ette nägema sellel majandus- või kutsealal tegutsev keskmine mõistlik isik VÕS § 7 mõttes. Majandus- ja kutsetegevuses tegutsevale isikule on üldjuhul ettenähtav, et kohustuse rikkumine võib tuua teisele lepingupoolele kaasa vastutuse teiste lepingupartnerite ees, sh võib olla ettenähtav kohustus maksta kohustuse õigeaegseks ja kvaliteetseks täitmiseks vajalike meetmete kulud. Juhul kui kohustuse täitmisega viivitanud lepingupoolele ei olnud ega pidanudki olema ettenähtav teise lepingupoole vajadus palgata täiendav nõustaja või järelevalve teostaja, ei olnud talle ettenähtav ka kohustus hüvitada sellise meetme kasutamise tõttu tekkinud kahju. Samal alal tegutsev mõistlik isik ei pidanud lepingu sõlmimisel ette nägema, et lisaks lepingus kokkulepitud Inspecta Oy-le palkab hageja veel Supervise ́i.
47.Samuti ei ole hageja põhistanud, kuidas Supervise ́i kaasamine aitas kaasa kahju vähendamisele, nt millised vead kaubas või teenustes Supervise avastas ja milline kahju sellega ära hoiti (VÕS § 127 lg 4). 27.11.2013 kohtumise protokoll (I kd, tl 86-87) kajastab hageja, Filter UAB, kostja ja Supervise ́i kohtumist ja asjaolu, et novembris 2013 oli järelvalvaja kaasatud. Hageja poolt esitatud arved kvaliteedikontrolli eest tõendavad, et hageja on järelevaatajale arvete alusel tasunud. Nimetatud tõendite alusel pole aga võimalik hinnata, kas järelvalvaja palkamine oli vajalik meede ehk aitas kaasa kahju ärahoidmisele. Seetõttu on maakohtu otsus kostjalt hageja kasuks 13 050 euro väljamõistmata jätmiseks lõppjäreldusena õige, kuid muuta tuleb otsuse põhjendusi. Vastuappellatsioonkaebus jääb nimetatud osas rahuldamata.
48.Samal põhjusel ei olnud ettenähtav kostjale ka kahju, mis tekkis hagejale oma töötajate lähetamisest. Hagi rahuldamiseks töötajate lähetuskulude osas ei anna alust vastuapellatsioonkaebuse väide, et hageja töötajate lähetuste kuupäevad enne lepingus kokkulepitud tarnetähtaegasid või pärast seda tõendavad, et tegemist oli lähetustega, mida hageja ei oleks kostja lepingurikkumise puudumise korral teinud. Lisaks ei ole hageja ka selles osas tõendanud, kuidas lähetused aitasid kaasa kahju vähenemisele või on muul moel hinnatavad mõistliku meetmena CISG art 77 mõttes. Ühe lähetuse osas on hageja põhistanud, et õnnestus kaubelda tarnetähtaja lühendamist, samas ei ole hageja seostanud seda kahju vähenemisega. Maakohus on nimetatud osas põhjendatud ja tuleb jätta muutmata. VI
49.Nõustuda ei saa maakohtu põhjendustega, et hagejalt tuleb kostja viimase osamakse arve tasumata jätmise eest mõista välja viivis 22 päeva eest, so ajavahemiku eest, mil hageja võttis kohustuse viimane osamakse tasuda (08.05.2014) kuni tasaarvestuse tegemiseni (30.05.2014). Kohus jättis arvestamata, et CISG art 71 p 1b kohaselt võib pool oma kohustuse täitmise peatada, kui pärast lepingu sõlmimist
ilmneb, et teine pool ei täida olulist osa oma kohustustest. Kuivõrd kostja oli selleks ajaks hilinenud tarnega ja keeldunud kateldel esinevate puuduste kõrvaldamisest, võis hageja oma kohustuse tasuda arve peatada. Kostja ei täitnud olulist osa oma kohustusest. Põhinõude puudumise tõttu ei ole kostjal õigus hagejalt nõuda ka viivist. Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada hagejalt viivise 8817,16 euro väljamõistmise osas.
50.Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega osas, mis puudutavad kostja vastuhagi kahju hüvitamiseks. Maakohus on õigesti tuvastanud, et hageja oli õigustatud tasaarvestama oma leppetrahvi ja osaliselt kahju nõude kostja viimase osamakse tasumise nõudega. Seega ei saa hagejalt välja mõista kostja juhatuse liikmete lähetuskulusid viimase osamakse saamiseks, sest tegemist ei saanud olla vajaliku meetmega CISG art 77 mõttes. Apellatsioonkaebuse nõue kostjalt 1694,98 euro väljamõistmiseks tuleb seetõttu jätta rahuldamata.
51.Põhjendatud on vastuapellatsioonkaebuse väide, et maakohus jättis ekslikult osaliselt rahuldamata hageja viivisenõude. Maakohus jättis otsuses lahendamata hageja nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks leppetrahvilt. Hageja nõudis esimese leppetrahvi perioodi eest (196 000 eurot) viivist perioodi eest 31.05.2014-18.07.2014 seisuga 10.09.2014 (hagi p 69, I kd, tl 15 ja arvestus leppetrahvi osas II kd, tl 29-30) ja edasi VÕS § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras. Toimikust nähtuvalt ei suurendanud hageja koos täiendava leppetrahvi nõudega oma viivisenõuet (II kd, tl 175) ega esitanud vastavalt viivise arvestamise aluseid (nt mis kuupäeva seisuga viivise arvestust alustatakse) ja arvestust. Seetõttu lähtub ringkonnakohus üksnes esialgselt esitatud viivise nõudest leppetrahvi nõudelt 196 000 eurot (TsMS § 4 lg 2). Viivist saab VÕS § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral. Ka lepinguline leppetrahvi tasumise kohustus kui kõrvalkohustus on rahaline kohustus. Seega lisaks täitmiskohustust asendavale kahju hüvitamise kohustusele pidanuks maakohus välja mõistma viivise ka hageja poolt nõutud leppetrahvi esimese perioodi eest. Kostja pole viivise arvestuse alustele ega matemaatilisele suurusele vastuväiteid esitanud. Hageja viivise arvestuse kohaselt on seisuga 10.09.2014 viivise summa leppetrahvilt 3419,05 eurot. Hageja nõue mõista kostjalt välja viivis ülejäänud leppetrahvi nõudelt (226 000 eurolt) jääb rahuldamata, kuna hageja seda maakohtus ei taotlenud. Seega tuleb kostjalt täiendavalt välja mõista viivis 3419,05 eurot seisuga 10.09.2014 ja edasi leppetrahvilt 196 000 võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 196 000 eurot.
52.Kokkuvõtlikult leiab ringkonnakohus, et kostja apellatsioonkaebus 582 354,49 euro väljamõistmiseks tuleb jätta täies ulatuses rahuldamata. Hageja vastuapellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele täiendava leppetrahvi väljamõistmise osas kostjalt 422 000 euro ulatuses, leppetrahvilt (196 000 eurot) arvutatud viivise 3419,05 euro ulatuses, maakohtu otsus tuleb tühistada hagejalt viivise väljamõistmise osas 8817,16 euro ulatuses, rahuldamata jääb vastuapellatsioonkaebus kahju hüvitise 27 789,29 euro ja sellelt arvutatud viivise nõudes, samuti viivise nõue leppetrahvilt 226 000 eurot. Seega rahuldab kohus hageja vastuapellatsioonkaebuse ligikaudu 90 % ulatuses ja see jääb rahuldamata 10 % ulatuses. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb täielikult rahuldamata 582 354,49 euro ulatuses, jäävad apellatsioonimenetluse kulud 5 % ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda. Seoses asjaoluga, et mõlemad pooled vaidlustasid maakohtu otsuse kokkuvõttes kogu ulatuses ja seoses ringkonnakohtu poolt maakohtu otsuse muutmisega tuleb eelneval viisil jagada ka maakohtu menetluskulud ja jätta need 5 % ulatuses hageja ja 95 % ulatuses kostja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
VII
53.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks poolte hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Kuivõrd maakohus poolte menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määranud, hindab ringkonnakohus esmalt maakohtus kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust.
54.Hageja esitas maakohtus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise taotluse, milles palus kostjalt välja mõista oma menetluskulude katteks 26 055,69 eurot, sealhulgas õigusabikulud 21 433,30 eurot, hagi esitamisel tasutud riigilõiv 3400 eurot, tõlkekulud 1218,89 eurot ning äriregistrite päringute kulu 3,50 eurot. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepinguline esindaja osutanud õigusabiteenust kokku 140,40 tunni ulatuses keskmise tunnitasuga 140,40 eurot (käibemaksuta), tehes järgnevaid õigusabitoiminguid: hagiavalduse koostamine, sealhulgas tõendite kogumine, materjali analüüs ning suhtlus asjaomaste isikutega (97,8 tundi), hagiavalduse puuduste kõrvaldamine, sealhulgas lisade ja viiviste arvutuste täiendamine ning tõlgete esitamine (8,9 tundi), kohtuga suhtlemine kostja vastuse tähtaja teemal (0,4 tundi), kostja hagivastuse analüüs (0,6 tundi), Leedu täiendava leppetrahvinõude esitamisega seonduv analüüs (0,5 tundi), suhtlus seoses kompromissiga (0,4 tundi), vastuse koostamine vastuhagile, tunnistajate ülekuulamise taotluse ning tõendite esitamine (8,3 tundi), uute tõendite analüüs (0,5 tundi), 12.05.2015 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi), nõude suurendamise avalduse koostamine (4,6 tundi), vastuse koostamine tunnistaja asendamise taotlusele (0,3 tundi), 07.08.2015 kohtumäärusega tutvumine (0,2 tundi), kohtumenetluse hetkeseisu ülevaated kliendile (0,4 tundi), kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine (14 tundi), menetluskulude taotluse koostamine (3,3 tundi). Maakohtus peetud viimase kohtuistungi järgselt palus hageja kostjalt täiendavalt välja mõista nimetatud istungiga seonduvad lepingulise esindaja kulud summas 2580 eurot. Täiendava menetluskulude nimekirja kohaselt kulus lepingulisel esindajal viimase kohtuistungiga seotud toimingutele, s.o kohtuistungiks ettevalmistumisele ning istungil osalemisele, 12,9 tundi ning õigusabi teenust osutati hagejale tunnitasuga 200 eurot (käibemaksuta). Kostja hageja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus, tutvunud hageja esindaja õigusabitoimingute nimekirjaga ning analüüsinud selles näidatud toiminguid toimiku materjalide põhjal, leiab, et hageja esindaja poolt õigusabi osutamise käigus tehtud toimingutele kulunud aeg oli esindaja töö eeldatavat mahtu arvestades TsMS § 175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik osaliselt. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabitoimingute ajakulu hagiavalduse esitamise ja selle puuduste kõrvaldamise osas (kokku 106,7 tundi) ülepaisutatud. Käesoleva kohtuvaidluse puhul oli küll tegemist õiguslikult keskmisest keerukama ning tõendite hulga ja asjas tuvastamist vajanud asjaolude poolest suhteliselt mahuka kohtuvaidlusega, kuid arvestades, et kohtupraktikas on keskmiselt hinnatud hagiavalduse koostamise põhjendatud ajamahuks 5-8 tundi ning samuti asjaolu, et kostjal kulus vastuhagi koostamisele 9,25 tundi, loeb ringkonnakohus hagiavalduse kohtule esitamise, sealhulgas selle puuduste kõrvaldamise, ajakulu põhjendatuks 50 tunni ulatuses. Samuti leiab ringkonnakohus, et hageja õigusabikulu, mis on tekkinud seoses lepingulise esindaja kohtuistungiteks ettevalmistumise ning istungitel osalemisega (kokku 26,9 tundi) on põhjendatud osaliselt. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest kestsid istungid maakohtus kokku 9,71 tundi (10.03.2015 istung 0,97 tundi; 19.05.2015 istung 2,12 tundi; 02.03.09.2015 istung 6,62 tundi). Hageja lepinguline esindaja on istungitest osa võtnud ning seega on esindaja istungitel osalemise ajakulu põhjendatud 9,71 tunni ulatuses. Istungite põhjendatud ettevalmistusajaks loeb ringkonnakohus samuti 9,71 tundi. Seega hindab ringkonnakohus kohtuistungiteks ettevalmistumise ja istungitel osalemise ajakulu põhjendatuks kokku 19,42 tunni ulatuses.
Menetluskulude nimekirja koostamine (3,3 tundi) ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja selle kulu hüvitamine pole põhjendatud (Riigikohtu lahend 3-2-1-77-14). Samuti ei saa vastaspoole poolt hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel lugeda vajalikuks toiminguks kohtumenetluse hetkeseisu ülevaateid kliendile (0,4 tundi). Taoliste ülevaadete tegemist saab pidada küll lubatavaks, kuid vastav kulu ei kuulu vastaspoole poolt hüvitamisele. Leedu täiendava leppetrahvinõude esitamisega seonduv analüüs (0,5 tundi) toimiku materjalides ei kajastu, mistõttu ei ole vastav kulu kontrollitav ja tuleb jätta seetõttu arvestamata. Ülejäänud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud loeb kohus vajalikeks ning nende ajakulu põhjendatuks. Lisaks esindamisele kulunud ajale tuleb TsMS § 175 lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku hinna, s.o esindaja tunnitasu, põhjendatust ja vajalikkust. Menetluskulude kindlaksmääramise taotluse kohaselt on hagejale osutatud õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 140,40 eurot (käibemaksuta). Ringkonnakohus märgib, et eeltoodud tunnitasumäär on arvestades hageja poolt taotletavat õigusabikulude hüvitist (21 433,30 eurot) ning osutatud teenuse ajalist mahtu (140,40 tundi) ebaõige ning tegelikuks hageja lepingulise esindaja keskmiseks tunnitasu suuruseks on 152,66 (21 433,30 / 140,40) eurot käibemaksuta. Hageja lisataotluse andmetest tulenevalt osutati hagejale seoses viimase maakohtu istungiga õigusabiteenust tunnitasuga 200 (2580 / 12,9) eurot (käibemaksuta). 11.02.2015 lahendis nr 3-2-1-115-14 on Riigikohus märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Varem on kolleegium pidanud mõistlikuks tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (vt nt Riigikohtu 01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13; 02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-13; 13.11.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13; 09.12.2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-13). Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata igas kohtuasjas eraldi. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu määrad (152,66 ja 200 eurot käibemaksuta) ületavad keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu oluliselt ning on ringkonnakohtu hinnangul seetõttu liialt kõrged. Samas leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul tuleb hageja lepingulise esindaja tunnitasu suuruse põhjendatuse hindamisel arvestada asjaoluga, et ka kostja lepingulise esindaja tunnitasu, milleks on 150 eurot (käibemaksuta), ületab keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu kostja sai ja pidi ette nägema ka vastaspoole lepingulise esindaja kulude suuruse kujunemist vähemalt sama suurest õigusabiteenuse tunnitasust lähtuvalt. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et hageja lepingulise esindaja tunnitasumäära on põhjendatud vähendada, kuid seda üksnes 150 euroni (käibemaksuta). Hageja on kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, seega kuulub vastavalt TsMS § 174 lg 10 hageja lepingulise esindaja kulu hüvitamisele käibemaksuta. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja õigusabitoimingute põhjendatud ajakulu kokku 84,92 (s.o 153,3 (140,4+12,9) - 56,7 - 7,48 - 3,3 - 0,4 - 0,5) tundi ning hageja lepingulise esindaja põhjendatud ning vajalikuks kuluks 12 738 (s.o 84,92x150) eurot. Nähtuvalt toimiku materjalidest on hageja tasunud hagi esitamisel riigilõivu 3400 eurot (maksekorraldus II köide lk 17), mis on vajalik kulu ning kuulub hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestamisele. TsMS § 143 p 2 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks dokumentaalse tõendi ja asitõendi saamise kulud. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks kulud, mis on tekkinud
registriväljavõtete tegemisega kokku summas 3,50 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on koos menetluskulude nimekirjaga esitanud kohtule arve nr 2431/14EE ning arve nr 3197/14EE, millest nähtuvalt on registripäringutele kulunud käesolevas tsiviilasjas kokku 3,50 eurot (käibemaksuta). Kohus leiab, et registriväljavõtted olid vajalikud hageja seisukohtade põhistamiseks ja nende dokumentide saamise kulu on põhjendatud ega ole ülemäära suur. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuludeks tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud. Menetluskulude avalduse kohaselt on hageja kandnud tõlgikulusid summas 1218,89 eurot, mille tõenduseks on hageja esitanud arved 2431/14EE, 3197/14EE ja 1344/15EE. TsMS § 32 lg 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning TsMS § 33 lg 1 kohaselt kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt nõudis maakohus 09.10.2014 määrusega hagejalt hagimaterjalide esitamist inglisekeelsetena. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt kohtule esitatud võõrkeelsete dokumentide tõlkimise kulu on põhjendatud ning tuleb taotletud summas menetluskulude jaotuse kohaselt välja mõista. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikeks kuludeks maakohtus kokku 17 360,39 (12 738 + 3400 + 3,50 + 1218,89) eurot. Vastavalt jaotusele jääb sellest hageja kanda 5 %, s.o 868,02 eurot, ja kostja kanda 95 %, s.o 16 492,37 eurot. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 16 492,37 eurot.
55.Kostja palus maakohtus kantud menetluskulud määrata kindlaks summas 9962,50 eurot. Kostja menetluskulud maakohtus koosnesid lepingulise esindaja tasust õigusabi teenuse osutamise eest summas 6562,50 eurot ning vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivust 3400 eurot. Kostjale osutati õigusabiteenust kokku 43,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta). Kostja lepingulise esindaja õigusabi toiminguteks olid vastavalt menetluskulude nimekirjale: hagivastuse koostamine (17,25 tundi), tutvumine kohtukutsega, info kliendile (0,25 tundi), dokumendi koostamine ja suhtlus kliendiga seoses Leedu ettevõttega (1,75 tundi), vastuhagi koostamine (9,25 tundi), tutvumine menetlusse võtmise määrusega (0,25 tundi), 21.04.2015 vastus Paulius Astromskise e-kirjale (0,75 tundi), kohtuistungiks ettevalmistus ja istungil osalemine (5,75 tundi), istungiprotokolliga tutvumine (1,5 tundi), suhtlemine kompromissi teemal (0,75 tundi), vastuhagi vastuse analüüs (1,25 tundi), vestlus kliendiga (0,25 tundi), tutvumine tunnistajate määrusega (0,5 tundi), suhtlemine Leedu ettevõtte esindajaga (0,75 tundi), nõupidamine kliendiga (0,75 tundi), hageja nõude suurendamise osas seisukoha koostamine (2,75 tundi). Täiendavalt esitas kostja taotluse viimase maakohtu istungiga seonduvate kulude hüvitamiseks summas 1650 eurot 11 tunni õigusabiteenuse eest, sealhulgas tutvumine hageja 31.07.2015 seisukohaga ja kohtu 07.08.2015 määrusega (0,25 tundi), kohtumine vandetõlgiga (0,25 tundi), nõupidamine kliendiga (2 tundi), kohtuistungiks ettevalmistus ja kohtuistungil osalemine (8 tundi), kohtuistungi protokolliga tutvumine (0,5 tundi). Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja taotluses märgitud esindaja toimingutest tuleb hinnata mittevajalikeks dokumendi koostamine ja suhtlus kliendiga seoses Leedu ettevõttega (1,75 tundi), 21.04.2015 vastus PA e-kirjale (0,75 tundi) ning suhtlemine Leedu ettevõtte esindajaga (0,75 tundi), kuivõrd tsiviilasja materjalidest ülal toodud toimingute vajalikkust ega põhjendatust ei nähtu. Ülejäänud toimingud olid kliendi kohtumenetluses esindamiseks vajalikud ning esindaja ajakulu neile asja keerukust ja menetluse mahtu arvestades põhjendatud. Kostja lepingulise esindaja tunnihinda 150 eurot (käibemaksuta) loeb ringkonnakohus käesoleval juhul eelpool toodud põhjendustel mõistlikuks.
Eeltoodust tulenevalt on kostja lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu kokku 51,5 (54,75 (43,75 +11) -1,75 – 0,75 - 0,75) tundi ning kostja lepingulise esindaja põhjendatud ning vajalikuks kuluks 7725 (s.o 51,5 x 150) eurot. Nähtuvalt toimiku materjalidest tasus kostja vastuhagi esitamisel riigilõivu 3400 eurot (II köide tl 145), mida tuleb hüvitamisele kuuluvate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada. Kokku on kostja kindlaksmääratavad maakohtu menetluskulud seega 11 125 eurot (7725 + 3400). Vastavalt jaotusele jääb sellest 95%, s.o 10 568,75 eurot, kostja enda kanda ning 5 %, s.o 556,25 eurot, hageja kanda. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista maakohtu menetluskulude hüvitamiseks 556,25 eurot.
56.Apellatsioonimenetluses esitas hageja menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabiteenusele 31 tunni eest summas 4794,90 eurot (käibemaksuta) ning vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 3400 eurot. Menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingutele (vastuapellatsioonkaebuse koostamine ja selle nõude ja viivisearvestuse hilisem täpsustamine 20,8 tundi, apellatsioonkaebuse vastuse koostamine 10 tundi) lisandub esindaja istungil osalemise ajakulu 2,7 tunni ulatuses. Hagejale osutati õigusabiteenust menetluskulude nimekirja andmetest tulenevalt tunnitasuga 154,67 eurot ning kohtuistungil tunnitasuga 150 eurot (käibemaksuta). Hageja on palunud kostjalt menetluskulude hüvitis välja mõista käibemaksuta. Kokku taotleb hageja apellatsioonimenetluses õigusabikulusid seega 8599,90 (3400 + 5199,90 (4794,90 + 405 (2,7 x 150)) eurot. Kostja vaidles hageja menetluskuludele vastu, leides, et hageja menetluskulud saavad olla põhjendatud kuni 6000 euro ulatuses. Ringkonnakohus leiab, et hageja lepingulise esindaja apellatsioonimenetluse toimingud tuleb hinnata vajalikeks, kuid nende ajakulu põhjendatuks osaliselt. Vastuapellatsioonkaebuse koostamise ja selle nõude ja viivisearvestuse hilisema täpsustamise ajakulu (20,8 tundi) loeb ringkonnakohus põhjendatuks 12 tunni ulatuses, kuivõrd vastuapellatsioonkaebuses on hageja peamiselt korranud maakohtus esitatud väiteid. Samal põhjusel vähendab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuse koostamise põhjendatud ajakulu 10 tunnilt 5 tunnile. Ringkonnakohtu istung kestis 2,7 tundi ning sellel osalemise ajakulu on põhjendatud. Kohus hindab hageja lepingulise esindaja toimingute ajakulu ringkonnakohtu menetluses seega põhjendatuks 19,7 (12+5+2,7) tunni ulatuses. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on riigilõiv 3400 eurot vastuapellatsioonkaebuse esitamisel tasutud. Seega hindab kohus hageja apellatsioonimenetluse kulud põhjendatuteks ja vajalikeks 6355 (2955 (19,7x150)+3400) euro ulatuses ning vastavalt jaotusele jääb hageja menetluskuludest 317,75 eurot hageja enda kanda ja 6037,25 eurot tuleb välja mõista kostjalt.
57.Kostja esitas ringkonnakohtu istungil menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on kostja menetluskuludeks apellatsioonimenetluses kulutused õigusabile summas 2550 eurot (käibemaksuta) õigusabi toimingute eest ajakuluga 17 tundi ning apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 3400 eurot. Kostja menetluskulude nimekirjas märgitud toimingutele (apellatsioonkaebuse koostamine (kokku 11,5 tundi), tutvumine hageja apellatsioonivastusega (0,5 tundi), vastuse koostamine vastuapellatsioonkaebusele (3 tundi), tutvumine hageja vastuapellatsioonkaebuse nõude täpsustusega (0,5 tundi), kohtuistungiks ettevalmistus (1,5 tundi)) lisandub esindaja istungil osalemise ajakulu 2,7 tundi. Kostjale osutati õigusabiteenust tunnihinnaga 150 eurot (käibemaksuta).
Kokku on kostja õigusabikulud seega 2955 (19,7 (17+2,7)x 150) eurot ning menetluskulud kokku 6355 (2955 + 3400) eurot. Hageja kostja menetluskuludele vastuväiteid ei esitanud. Ringkonnakohus leiab, et kostja õigusabikulud summas 2955 eurot on arvestades kostja esindaja poolt apellatsioonimenetluses tehtud toiminguid, sealhulgas esitatud dokumendi sisulist mahtu, ning esindaja eelnevalt mõistlikuks hinnatud tunnitasu põhjendatud ja vajalikud. Samuti tuleb kostja menetluskulude kindlaksmääramisel arvestada apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 3400 eurot. Seega on kostja põhjendatud ja vajalikud apellatsioonimenetluse kulud kokku 6355 eurot. Vastavalt jaotusele jääb kostja menetluskuludest 6037,25 eurot kostja enda kanda ja 317,75 eurot tuleb välja mõista hagejalt.
58.Tasaarvestades hagejalt kostjale kokku väljamõistmisele kuuluva summa 874 (556,25 + 317,75) eurot kostjalt hagejale kokku väljamõistmisele kuuluva summaga 22 529,62 (16 492,37 + 6037,25) eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks 21 655,62 eurot.