KH Energia-Konsult AS-i hagi Nattelco OÜ vastu kahjuhüvitise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
27 546 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
KH Energia-Konsult AS-i apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KH Energia-Konsult AS (registrikood 10303995, asukoht Laki 13, 12915 Tallinn), lepinguline esindaja advokaat Ahti Kuuseväli Kostja Nattelco OÜ (registrikood 10169131, asukoht Sõpruse pst 257, 13414 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Jaana Nõgisto
Kohtuistungi toimumise aeg
12.12.2013
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 28.06.2013 otsus ja saata tsiviilasi maakohtule uueks lahendamiseks.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi
andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.28.01.2013 esitas KH Energia-Konsult AS (hageja) Harju Maakohtule hagi Nattelco OÜ (kostja) vastu, paludes kostjalt hageja kasuks välja mõista kahjuhüvitis 25 565 eurot ja alates hagi esitamisest kahjuhüvitise maksmisega viivitamise eest viivis vastavalt VÕS §-le 113. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 15.07.2009 alltöövõtulepingu nr 22/9095, mille punkti 4.1 kohaselt pidi kostja teostama hagejale Tallinnas Pärnu mnt lõigul (Laane tn – Hiiu tn) rekonstrueerimisega seotud sidekaablite ümberpaigaldamisning ümberlülitamistööd vastavalt hinnapakkumisele ja ehitise omaniku poolt määratud tehnilistele tingimustele ning sidekanalisatsiooni-, tänavavalgustuse-, foorikanalisatsiooni-, Eesti Energia trasside ehitamise ja kaablite paigaldamise vastavalt tunni alusel. Lepingu punkti 8.2 kohaselt oli maa-aluste osade ehituse põhimahus valmimistähtaeg 18.08.2009, maa-aluste osade ehituse kogumahus valmimistähtaeg 28.08.2009 ja tööde lõplik üleandmine pidi toimuma hiljemalt 18.09.2009.
3.Kostja jättis olulise osa töödest teostamata ning tööd nõuetekohaselt üle andmata. Kostja on jätnud töödele andmata ka lepingu kohase garantii. Kostja poolt teostamata tööd on hageja suures osas ise lõpuni teinud ning osaliselt tellinud tööde teostamise kolmandatelt isikutelt. Hageja alustas küll tööde tegemisega õigeaegselt, kuid esimesel nädalal läks konflikti peatöövõtjaga ning näitas juba algusest peale üles distsipliini puudumist, st ei pidanud kinni tähtaegadest, ei olnud korrektne, ei järginud teisi tegijaid arvestatavaid graafikuid ega täitnud lubadusi.
4.Kostja teostas objektil tänavavalgustuse trassi rajamise (kaevamine, kaablite panek), valgustuspostide ja valgustite montaaži, elektrivõrgu kaablitrasside rajamise ja kaablite paigaldamise ning valgusfooride kanalisatsiooni rajamise, lisaks ehitusvigade kõrvaldamise. Hageja oli sunnitud kostja poolt tööde tegemata jätmise tõttu tellima Danite Elektritööd OÜ-lt sidekanalisatsiooni rajamise, Esult Group OÜ-lt elektrivõrgu kaablitrassid ja kaablite paigaldamise, Pirtel Välitööd OÜ-lt tänavavalgustuse- ja sidetrasside rajamise, Meleeda OÜ-lt tänavavalgustuse teostuse ning rentis Ramirent Baltic AS-lt erinevaid töövahendeid. Kostja poolt tööde tegemata jätmisest ning seetõttu tööde valmimisega hilinemisest tekkis hagejale kahju leppetrahvi näol peatöövõtja AS Nordecon Infra ees summas 25 565 eurot + käibemaks.
5.Kostja kohustuste rikkumist tõendab hageja poolt kostjale saadetud e-kiri töös esinenud puuduste kirjeldusega. Kahju tekkimist tõendab hageja ja AS Nordecon Infra vaheline kokkulepe leppetrahvi vähendamise kohta.
6.28.05.2013 kohtuistungil teatas hageja, et asjaolu, et kostja on jätnud töödele andmata lepingu kohase garantii, ei oma antud vaidluses tähtsust (tlk 109 pöördel). Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata.
8.Viidates tõendamiskoormust selgitavale Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-127-07 märkis kostja, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolset kohustuste rikkumist. Hagiavaldusest
ei selgu, milles rikkumine täpselt seisneb. Hagiavaldusest ei nähtu, millised tööd jättis kostja hagejale väidetavalt üle andmata või tähtaegselt üle andmata, mis oli nende tööde kirjeldus, maht, osakaal töövõtulepingu maksumusest jne. Hageja ei ole esitanud ka mistahes tõendeid selle kohta, et ta oleks teinud etteheiteid kostja tööde kvaliteedi või tähtaja suhtes. Hagiavaldusele lisatud Nordecon Infra AS pretensioonist nähtub, et etteheiteid on tehtud hageja tööle ning üksnes punktis 18 nimetatakse kostja rikkumist (laoplatsilt ilma luba küsimata tellija killustiku võtmine). Samuti ei ole hageja tõendanud temale kahju tekkimist. Hagiavaldusele lisatud kokkulepe iseenesest kahju ei tõenda. Hageja peab tõendama, et on kokkuleppes näidatud summa Nordecon Infra AS-ile ka tasunud.
9.Samuti ei ole hageja tõendanud põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud väidetava kahju vahel. Vastavalt hagiavaldusele lisatud kokkuleppele tõid hageja ja Nordecon Infra AS vahelistes suhetes hageja leppetrahvikohustuse kaasa hagiavaldusele lisatud pretensioonis kajastatud asjaolud. Pretensioonist nähtub aga ainult üks viide kostja rikkumisele – tellija killustiku võtmine – mis kindlasti ei toonud hagejale kaasa leppetrahvi kohustust. Kokkuleppes on selle pooled märkinud nagu oleksid hageja rikkumised olnud tingitud kostja rikkumistest. Kokkulepe ei ole kohane tõend põhjusliku seose tõendamiseks. Hageja peab esmalt ära näitama, milliseid rikkumisi ta kostjale ette heidab, sh tõendama, et tegemist oli kostja lepingujärgsete kohustustega. Seejärel peab hageja tõendama, et kostja rikkumised on kaasa toonud pretensioonis nimetatud asjaolud, mis olid Nordecon Infra AS-ile kahju tekkimise aluseks, mille tõttu sõlmiti hagiavaldusele lisatud kokkulepe.
10.Kostja leiab, et sisuliselt esitab hageja kostja vastu leppetrahvinõude, kuid seda ilmselgelt mõistlikku aega ületades. Kostja esitas aegumise vastuväite. Hagiavaldusele lisatud kokkulepe on kuupäevaga 29.01.2010 ja hagiavaldus on esitatud 28.01.2013. Hagi oleks tähtaegne siis, kui hagejale oleks leppetrahvi või kahju hüvitamise nõue esitatud kokkuleppe sõlmimise kuupäeval. Kokkuleppest nähtub aga, et Nordecon Infra AS oli kokkuleppe korras nõus nõude summat vähendama. Seega pidi kostja vastu suunatud Nordecon Infra AS nõue olema sissenõutavaks muutunud rohkem kui 3 aastat tagasi. Maakohtu otsus
11.Harju maakohus jättis 28.06.2013 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
12.Kohus märkis et hageja võib VÕS § 115 lg 1 ning §-de 127 ja 128 alusel nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt ka lahend nr 3-2-1173-12, p 15; 3-2-1-5-12, p 27): kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1), st rikkumine ei ole VÕS § 103 lg 1 järgi vabandatav; hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3) ning rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4). Samuti märkis kohus, et põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav.
13.Maakohtu hinnangul ei anna hageja esitatud asjaolud alust hagi rahuldamiseks. Maakohus nõustus kostjaga, et hageja ei ole tõendanud kostjapoolset kohustuste
rikkumist, hagejale kahju tekkimist ja põhjuslikku seost kostja väidetava rikkumise ja hagejale tekkinud väidetava kahju vahel. Hageja ei ole menetluses välja toonud, millised tööd jättis kostja hagejale väidetavalt üle andmata või tähtaegselt üle andmata. Hageja on piirdunud üksnes üldise viitega lepingu punktile 4.1, milles on fikseeritud tööd, mida pidi kostja teostama hagejale, kuid hageja ei ole konkreetselt välja toonud töid, nende maksumust, mahtu jms, mille kostja jättis hagejale üle andmata või tähtaegselt üle andmata.
14.Hageja edastas kostjale 29.11.2009 e-kirjaga Nordecon Infra AS-i pretensiooni, milles on loetelu rikkumistest. Vaid pretensiooni punktis 18 on nimetatud kostja rikkumist (laoplatsilt ilma luba küsimata tellija killustiku võtmine). Samas ei ole hageja kostjale konkreetselt välja toonud, milliseid rikkumisi ta kostjale ette heidab ega tõendanud, et tegemist oli kostja lepingujärgsete kohustustega.
15.Maakohus ei nõustunud hagejaga, et kahju tekkimist tõendab hageja ja AS Nordecon Infra vaheline kokkuleppe leppetrahvi vähendamise kohta. Hageja ei ole tõendanud ka põhjuslikku seost lepingurikkumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kuna hageja põhinõue jäi rahuldamata, jättis kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude.
16.Kohus ei nõustunud kostja vastuväitega, et hageja nõue on aegunud. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. Hageja ja AS Nordecon Infra vaheline kokkulepe leppetrahvi vähendamise kohta, millest väidetavalt tekkis hagejale kahju, on sõlmitud 29.01.2010. Hagiavaldus on kohtusse esitatud aga 28.01.2013. Apellatsioonkaebus
17.05.08.2013 esitatud apellatsioonkaebuses palub hageja tühistada Harju Maakohtu 28.06.2013 otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Mõlema kohtuastme menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
18.Hageja on seisukohal, et ta on tõendanud kostja lepingujärgseid kohustusi, kostjapoolset kohustuste rikkumist, kahju tekkimist ning põhjuslikku seost kahju ja kostja rikkumise vahel. Hageja leiab, et maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kostja kohustuse rikkumiseks on tööde lõpetamata ja hagejale üleandmata jätmine, mille tõttu on hageja sunnitud peatöövõtjale maksma leppetrahvi. Maakohus on heitnud hagejale ette, et hageja ei ole toonud välja kostja poolt tegemata jäetud tööde maksumust ja mahtu. Samas ei ole kohus põhjendanud, millist tähtsust omab hagejale tekkinud kahju puhul lõpetamata tööde maksumus ja tööde maht olukorras, kus hagejale on leppetrahvi kahju tekkinud eelkõige tööde valmimise viivitusest. Kahju tekkimise ja põhjusliku seose tõendamise osas on maakohus lihtsalt märkinud, et hageja ja peatöövõtja vaheline kokkulepe neid asjaolusid ei tõenda. Seda järeldust ei ole kohus millegagi põhjendanud. Kuna hageja esitatud kirjalikus tõendis (hageja ja peatöövõtja kokkulepe) on mõlemad asjaolud sõnaselgelt kirjas, jääb maakohtu järeldus hagejale arusaamatuks.
19.Hageja on kostja kohustuste rikkumist tõendanud. Hageja kordab, et tema hinnangul seisnes kostja kohustuste rikkumine lepingus kokkulepitud tööde tegemata jätmises ning hagejale üleandmata jätmises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt on töövõtusuhte olemuslikuks tunnuseks töövõtja kohustus saavutada tööga konkreetne tulemus. Kostja kohustuste tõendamiseks esitas hageja poolte vahel sõlmitud alltöövõtulepingu nr 22/9095, mille p-i 4.1 kohaselt lepiti kokku kostja poolt teostatavates töödes. Viidates lepingu p-dele 3.4 ja 4.2 märkis hageja, et seega oli hageja soov saavutada alltöövõtulepinguga selle p-s 4.1 nimetatud tööde valmimine ning kostja kinnitas, et on valmis sellise tulemuse saavutama. Seetõttu ei saa olla
ebaselgust selles, millised olid alltöövõtulepingust tulenevad kostja kohustused ning kostja kohustuste tõendamata jätmist ei ole ka maakohus hagejale ette heitnud.
20.Hageja ei nõustunud maakohtuga selles, et hageja ei ole välja toonud, millised tööd jättis kostja hagejale väidetavalt üle andmata. Hagiavalduse punktis 2.2 on kõnealused tööd loetletud. Lisaks ehitusvigade kõrvaldamisele oli hageja sunnitud oma personali ja asendusalltöövõtjatega teostama tänavavalgustuse trassi rajamise (kaevamine, kaablite panek), valgustuspostide ja valgustite montaaži, valgusfooride kanalisatsiooni rajamise, sidekanalisatsiooni rajamise, elektrivõrgu kaablitrasside rajamise ja kaablite paigaldamise. Seega on hageja tõendanud kostja kohustuse sisu ning tuginenud hagi põhistamisel kostja poolt konkreetsete lepinguliste tööde tegemata ja üleandmata jätmisele. Hageja märgib, et tööde tegemata jätmine ja üleandmata jätmine on negatiivne asjaolu. Hageja väite sisuks on kostja tegevusetus, mistõttu tuleb kostjal tõendada vastupidist. Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses ühtegi tõendit tööde valmimise ega üleandmise kohta. Arvestades lepingus (p-des 4.1 ja 4.2) sisalduvat konkreetset kokkulepet kostja poolt saavutatava tulemuse kohta – sidekanalisatsiooni-, tänavavalgustuse-, foorikanalisatsiooni-, Eesti Energia trasside ehitamine, kaablite paigaldamise teostamine – oli kostjal võimalik tööde üleandmise aktiga tõendada loetletud tööde üleandmist, kui kostja oleks tööd tegelikult valmis teinud ja üle andnud.
21.Hageja on kostja kohustuste rikkumise tõendamiseks esitanud oma töötaja Dmitri Beljajevi 29.11.2009 e-kirja, mille manuseks on kolm lehekülge töös esinevate puuduste loeteluga. Hageja poolt peatöövõtjalt saadud pretensiooni edastamine kostjale oli selles olukorras normaalne, kuna kostja kohustuseks oli teostada kõik peatöövõtja ees hageja kohustuseks olnud maa-alused tööd. Hageja selgitab, et esialgselt ei pidanud hageja peatöövõtjaga üldse lepingut sõlmima, vaid kostja pidi ise kõiki töid otse peatöövõtjale tegema. Kuna aga peatöövõtja keeldus kostjaga lepingu sõlmimisest, pöördus kostja hageja poole, et viimane sõlmiks ise lepingu peatöövõtjaga ning kostja lubas teha hagejale kõik tööd alltöövõtu korras. Sellest tulenevalt ei hakanud hageja eraldi ümber kirjutama kõiki peatöövõtja kirjeldatud puudusi, vaid osutas sellele, et kuna enamus peatöövõtja pretensioonis toodud puudustest on seotud maa-aluste töödega, siis soovib ta puuduste kohta kostja selgitusi. Kostja kohustuste rikkumise tuvastamisel on hageja hinnangul oluline see, et kõnealuses kirjas toodud puuduste kohta ei ole kostja väitnud, et puuduste loetelu ei puuduta tema kohustuseks olnud töid ega ole väitnud, et tööd on tegelikult tehtud puudusteta või et tööd oleksid valmis. Arvestades alltöövõtulepingus (p-s 8.2) kokku lepitud tööde valmimise lõpptähtaega (18.09.2009) ja hageja poolt puudustest teatamise aega (29.11.2009) on ilmne, et tööd ei olnud valmis tähtaegselt. Seda, et kostja oleks puudused kõrvaldanud ja tööd hiljem valmis teinud, ei ole kostja käesolevas vaidluses tõendanud ega ka väitnud. Seega on kostja jätnud oma vastuväite, et ta ei ole kohustust rikkunud, tõendamata. Kostja üldsõnaline vastuväide, et ta ei võta omaks ühtegi hageja faktiväidet, ei anna alust asuda seisukohale, et kostja ei ole kohustust rikkunud. Tuginedes TsMS § 229 lg-tele 1 ja 2 ning § 272 lg-le 1 leiab hageja, et tema e-kiri koos selle manusega on käsitletav dokumentaalse tõendina, millest tulnuks kohtul lähtuda hageja väidete tõendatuse hindamisel.
22.Maakohus ei ole põhjendanud oma seisukohta, et hageja ja peatöövõtja vaheline kokkulepe ei tõenda kahju tekkimist hagejale. Hageja on seisukohal, et kahju tekkimine on tõendatud hageja ja peatöövõtja vahel 29.01.2009 sõlmitud kokkuleppega. VÕS § 128 lõike 3 kohaselt hõlmab otsene varaline kahju muuhulgas kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavaid mõistlike kulusid. Hagejal tekkis peatöövõtjaga kokkuleppe sõlmimisel tulevikus kantav kulu tulenevalt sellest,
et kokkuleppe pooled määrasid kindlaks hageja poolt peatöövõtjale tasutava leppetrahvi summa. 29.01.2010 kokkuleppega (p 1) on kahju tekkimise fakt muutunud hagejale vältimatuks, sest kokkuleppes fikseeritakse hageja kohustus ning kohustuse täitmise viis – hageja leppetrahvikohustus peatöövõtja ees tasaarvestatakse peatöövõtja kohustusega maksta tööde eest hagejale tasu. Seega ei tulnud hagejal tasuda leppetrahvi konkreetse ülekandega, vaid tasumine toimus sisuliselt peatöövõtjalt töö eest saada oleva summa vähendamisega 400 000 krooni võrra. Hagejale makstava tasu vähendamise kokkulepe sisaldus aga hageja ja peatöövõtja vahelises kokkuleppes, mille hageja esitas kohtule koos hagiavaldusega. Lisaks selgitab hageja, et kokkuleppe eesmärgiks ei olnud kahjunõude esitamine kostja vastu, vaid hagejal oli huvi saavutada kokkuleppega leppetrahvi kohustuse oluline vähendamine peatöövõtja ees ning peatöövõtja huvi oli vältida aeganõudvaid vaidlusi ning jõuda mõistliku ajaga lepingu kohase täitmiseni. Hageja ja peatöövõtja vahel 29.01.2010 sõlmitud kokkulepe vastab samuti TsMS §-s 272 sätestatud dokumentaalse tõendi kriteeriumitele ning on sobilik hageja väidete tõendamiseks. Kuna kostja ei ole esitanud sellest tõendist nähtuvate asjaolude ümberlükkamiseks ühtegi omapoolset tõendit, siis tuli kohtul asja lahendamisel juhinduda hageja poolt esitatud tõendist.
23.Samuti leiab hageja, et põhjuslik seos hagejale tekkinud kahju ja kostja kohustuste rikkumise vahel on tõendatud hageja ja peatöövõtja vahel 29.01.2010 sõlmitud kokkuleppega, mille preambulas on kirjeldatud asjaolusid, mis on tinginud kõnealuse leppetrahvi kokkuleppe sõlmimise. Selliste asjaolude kirjeldamisel on sõnaselgelt märgitud ära, et hagejale on trahvikohustus tekkinud just kostja kohustuste rikkumise tõttu. Kostja ei ole ühegi tõendiga käesolevas asjas tõendanud, et selline põhjus ei vasta tõele ning et kostja on oma kohustused nõuetekohaselt täitnud ja tööd enne leppetrahvi kokkuleppe sõlmimist hagejale üle andnud. Seega on hageja dokumentaalse tõendiga TsMS § 272 mõttes tõendanud asjaolu, et temale leppetrahvi kohustuse tekkimise on põhjustanud kostja kohustuste rikkumine. Sellise asjaolu ümberlükkamiseks ei ole kostja ühtegi tõendit esitanud, kuigi tööde nõuetekohase valmimise korral ei oleks kostjal olnud raske oma kohustuste nõuetekohast täitmist tõendada. Vastus apellatsioonkaebusele
24.Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
25.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi saata TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kolleegiumi hinnangul on maakohus jätnud eelmenetluse ülesanded täitmata ning rikkunud sellega menetlusõiguse norme määral, mis toob kaasa otsuse tühistamise. Samuti on otsus TsMS § 656 lg 1 p 5 tähenduses olulises ulatuses põhjendamata. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada maakohtu otsuse tühistamise taotluse osas.
26.TsMS § 436 lg-le 1 kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Et kohtuotsus nimetatud nõuetele vastaks, tuleb kohtul enne asjas otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 kohaselt selgitada eelmenetluses välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Kohtuotsuse saab kohus langetada TsMS § 435 lg 1 järgi pärast seda, kuid asja on arutatud ammendavalt ja asi on lahendi tegemiseks valmis. Asi on otsuse tegemiseks valmis siis, kui kohus saab TsMS § 438
lg 1 kohaselt hinnata asjas kogutud tõendeid ning otsustada, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
27.Hageja tugines kahju hüvitamise nõude esitamisel väitele, et kostja on rikkunud alltöövõtulepingut. Kohus on otsuses toonud esile lepingulise kahju hüvitamise seadusest tulenevad eeldused, kuid ei ole selgitanud välja asjaolusid ega tõendeid, mis võimaldaks teha järeldusi kahju hüvitamise koosseisu esinemise või puudumise kohta. Samuti ei ole kohus vastanud ühelegi hageja väitele ega põhjendanud, miks ei saa hageja poolt seni esitatu põhjal hagi rahuldada. Hageja on tuginenud väitele, et leppetrahv, mille võrra on hagejal jäänud tellijalt tasu saamata, on kaasnenud tööde üleandmisega hilinemise tõttu. Töödega hilinemine omakorda aga on olnud hageja väite kohaselt põhjustatud kostjapoolsetest tööde tegemisel toime pandud lepingurikkumisest. Kostja on omakorda väitnud, et tööd on õigeaegselt üle antud ning hageja etteheited lepingurikkumiste kohta on põhjendamatud. Poolte selliste vastastikuste väidete kontrollimiseks vajalikke faktilisi asjaolusid ega neid kinnitavaid tõendeid toimikus aga ei ole. Faktiliste asjaolude ja neid kinnitavate tõendite puudumise tõttu on kohus otsust põhjendanud vaid mõne üldsõnalise lausega, mille põhjal ei ole kaasuse lahenduskäik ega kohtu järeldused kontrollitavad.
28.Kolleegium juhib maakohtu tähelepanu sellele, et kuigi hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (vt nt TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1), tuleb siiski olukorras, kus poolte nõuded või seisukohad on ebaselged, kohtul pooli küsitleda ja saadud vastustest tulenevalt selgitada pooltele, missuguseid asjaolusid nad peavad tõendama nende seatud materiaalõiguslike eesmärkide saavutamiseks. TsMS § 442 lg 8 paneb kohtule kohustuse anda hinnang kõigile poolte esitatud faktilistele väidele ning kui kohus mõne väitega ei nõustu, peab kohus seda otsuses põhjendama. Kohus ei saa jätta poolte väiteid põhjendamatult kõrvale, vaid peab otsust tehes ütlema, millise järelduse ta esitatud faktide kohta tõendeid hinnates teeb, seletades vajadusel lühidalt, miks üks või teine asjaolu ei oma asja lahendamisel tähtsust (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-86-07). Kahju hüvitamise nõuete puhul tuleb kohtul selgeks teha, mida ja mis alusel hageja nõuab, kuna nõuete rahuldamise eeldused on erinevad, ja vajadusel selgitada hagejale nõude täpsustamise vajadust. Vastasel juhul võidakse hagi tervikuna valesti lahendada (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-34-11, p-d 10 ja 11; nr 3-2-1-8-08, p 19; nr 3-2-1-86-08, p 21; nr 3-2-1-4609, p-d 11 ja 12 ja nr 3-2-1-51-11, p 28; nr 3-2-1-103-13, p 11).
29.Samuti on maakohus rikkunud TsMS § 436 lg-t 2, mille kohaselt tuleb kohtuotsus rajada asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 232 lg 1 paneb kohtule kohustuse hinnata kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning kui kohus jätab mõne tõendi arvestamata, peab kohus seda vastavalt TsMS § 442 lg-le 8 otsuses taas põhjendama. Maakohtu otsus neile nõuetele ei vasta. Millel kohtu seisukoht, et hageja poolt hagile lisatud tõendid ei anna alust hagi rahuldada, põhineb, otsusest ei selgu. TsMS §-s 2 sätestatu eeldab, et kohus peab TsMS §-st 230 lg-test 1 ja 2 tulenevalt pooltele vajadusel selgitama, milliste nõuete ja vastuväidete aluseks märgitud asjaolude kohta tõendid puuduvad või ei ole esitatud tõendid nende asjaolude tuvastamiseks küllaldased, tehes ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (vt nt RKTK otsus nr 3-2-1-169-10, p 11).
30.Menetlusnormide rikkumise tõttu valitseb hageja poolt esitatud nõude aluse ja põhjendatuse osas segadus, mille maakohus oleks pidanud enne otsuse langetamist TsMS § 392 lg 1 p-de 3 ja 4 sätestatud eelmenetluse ülesandeid täites asja lahendamiseks vajalikus ulatuses kõrvaldama. Kuna maakohus ei olnud nõude aluseks olevaid asjaolusid seadusele vastavalt tuvastanud, ei saanud kohus langetada hagi rahuldamata jätvat otsust. Otsuse puudulikkuse tõttu ei ole ringkonnakohtul võimalik
asja sisuliselt lahendada, sest apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata.
31.Menetluskulud tuleb poolte vahel jaotada asja uue lahendamise tulemust arvestades.
Iko Nõmm
Malle Seppik
Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.