Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja. Tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata kaja või kui kaja jäetakse läbi vaatamata. Hageja võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja nõue ja põhjendused Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX määrusega tsiviilasjas nr XXX võeti B.B. ära lapse hooldusõigus. XXX määrati A.A. eestkostjaks XX.XX.XXXX. Laps XXX XXX ja ta on XXX. Hooldusõiguse äravõtmine ei vabasta vanemat ülalpidamiskohustusest. Hageja palub kostjalt igakuise elatise välja mõista alates 1. aprillist 2022. Kostjale on hagiavaldus hageja nõuetega kätte toimetatud hoiustamisega Tartu Kohtumaja kantseleis kuni 27. maini 2022, sest B.B. teatas telefoni teel, et temal puudub XXX ja XXX. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-le 407 lg 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et A.A. hagi tuleb rahuldada tagaseljaotsusega. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PKS § 101 lõigete 3-5 alusel on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

Rahvastikuregistri andmetel on B.B. A.A. isa, kuid lapse eestkostja on XXX. Lapse vanemana on B.B. jätkuvalt alaealise lapse ülalpidamise kohustus PKS § 97 p 1 alusel. Alaealise lapse ülalpidamiseks makstava elatise suurus on sätestatud seaduses (PKS § 101). Kostja ei ole esitanud põhjendatud vastuväiteid taotletava elatise suurusele ning ei ole tõendanud, et ta on alates 1. aprillist 2022 lapsele elatist maksnud. Kohus mõistab kostjalt välja elatise alates 1. aprillist 2022 seaduses sätestatud alammääras, mis on käesolevalt 225.64 eurot kuus ja mille suurus muutub elatise arvestamise baassumma indekseerimise järel ja/või Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga suuruse ja/või lapsetoetuse suuruse muutumisel. TsMS 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 ja 4 ning § 174 lg 1 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ning menetlusosalise kasuks välja mõistetava menetluskulu rahalise suuruse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Toimiku materjalide kohaselt puudub hagejal menetluskulu, mida on seaduse kohaselt võimalik välja mõista kostjalt: elatise hagi on riigilõivuvaba ning hageja ei ole kandnud õigusabi kulusid. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.