Tartu Ringkonnakohus
Tsiviilasja number
2-19-3199
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2022, Tartu
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest
Tsiviilasi
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Apellatsioonkaebuse hind Menetlusosalised ja nende esindajad
A.L. hagi V.Z. vastu ühisvara jagamiseks ja V.Z. vastuhagi A.L. vastu ühisvara jagamiseks Viru Maakohtu 6. septembri 2021. a vaheotsus V.Z. apellatsioonkaebus
3500 eurot Hageja: A.L. (isikukood
lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko Kostja: V.Z. (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaadi abi Aleksei Forstiman kirjalik menetlus
Menetluse liik
Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu 6. septembri 2021. a vaheotsus muutmata. 1(7) 1(7)
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
▪
▪
jätta kostja ainuomandisse kinnisasjad asukohas XXXXXX, X küla, X vald, IdaVirumaa (registriosa nr XXXXXXX; X kinnistu), XXXXX X, Narva linn (registriosa nr XXXXXX; XXXXX kinnistu) ja sõiduki Opel Frontera (reg.märk XXXXXXX; sõiduk) ning kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist kinnisasjade eest 37 700 eurot ja sõiduki eest 1000 eurot; alternatiivselt müüa kinnisasjad ja sõiduk avalikul enampakkumisel ning jagada müügist saadud raha poolte vahel võrdsetes osades; jätta hageja ainuomandisse 12. juuli 2007. a laenulepingust nr XXXXXXXXXXXXX tulenev kohustus 49 634 eurot 67 senti ja 29. aprilli 2008. a laenulepingust nr XXXXXXXXXXXXX tulenev kohustus 6125 eurot 30 senti ning kohustada kostjat tasuma hagejale hüvitist kokku 44 181 eurot 84 senti; mõista kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt laenulepingu nr XXXXXXXXXXXXX alusel täidetud kohustuse eest hüvitis 319 eurot 56 senti. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu X. X XXXX ja lahutati X. XXXX. Poolte ühisvara hulka kuulub mh XXXXX kinnistu, sest see soetati abielu ajal, 2002. a-l. Seejuures osales hageja XXXXX X maa erastamisel enda erastamisväärtpaberites. Lisaks võttis hageja nimetatud kinnisasjal asuva hoone renoveerimiseks laenu, sõlmis kindlustuslepinguid ning maksis kindlustusmakseid. XXXXX kinnistu väärtus on 61 700 eurot. Tegemist on kostja elukohaga.
XXXXX kinnistu ei kuulu poolte ühisvara hulka. Kostja omandas sellel kinnisasjal asuva elamu enne hagejaga abielu sõlmimist, 15. veebruaril 1990, st ajal, kui ta oli abielus N.Z.. Need ehitised olid seega kostja ja N.Z. ühisvaras. Kostja ja N.Z. abielu lahutati X. X XXXX, kuid ühisvara jäi jagamata. Kostja rahvakapitali obligatsiooni arvelduskaardil oli 22. novembri 1995. a seisuga erastamisväärtpaberites (EVP) 24 600 krooni, millest 12 636 EVP krooni kasutas kostja XXXXXX asuva elamu juurde kuuluva maa erastamiseks. Erastamisväärtpaberid on kostja lahusvaraks. Isegi kui hageja andis kostjale erastamisväärtpabereid (4500 EVP krooni), ei ole hageja tõendanud, et seda kasutati XXXXX X asuva maa erastamiseks. Asjaolud, et kostja tasus maa erastamisel ostuhinna 4. novembril 1998, sõlmis maa ostumüügilepingu ja asjaõiguslepingu 11. märtsil 2002 ning kinnisasi kanti kinnistusraamatusse 22. oktoobril 2002, s.o ajal, kui pooled olid abielus, ei tähenda, et kinnisasi kuulub poolte ühisvara hulka, kuna ehitised ja rajatised, mille juurde maa erastati, ei kuulnud kostjale lahuvarana. Lisaks ei ole maa erastamisel ega maa ostumüügilepingus märgitud, et kostja oleks abielus või et vara kuuluks tema ja hageja ühisvara hulka. Seetõttu ei kuulu XXXXX kinnistu poolte ühisvara hulka. Kui kohtu arvates kuulub XXXXX kinnistu poolte ühisvara hulka, palus kostja jätta kinnisasi tema ainuomandisse ning kalduda kõrvale poolt võrdsuse põhimõttest ja lähtuda proportsioonist, kelle vara eest kinnisasi osteti (enne 1. juulit 2010 kehtinud perekonnaseaduse (PKS1995) § 19 lg 2 p 3).
Maakohus rahuldas 3. juuli 2019. a määrusega hageja hagi tagamise avalduse ning kandis hagi tagamise korras XXXXX kinnistule kinnistusraamatusse võõrandamise keelumärke hageja kasuks. Maakohtu määrus jõustus 20. septembril 2019.
Kostja esitas 27. jaanuaril 2020 maakohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks, milles palus jagada ühisvara järgmiselt: jätta hageja ainuomandisse X kinnistu ja sõiduk ning mõista hagejalt kostja kasuks välja hüvitis, mille suuruse määramise asjaolud ja tõendid esitatakse asja lahendamisel. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.
Hageja vaidles kostja vastuhagile vastu.
3(7) 3(7)
nende vahel jagamata. Hageja ei ole sellele väitele vastu vaielnud. Samuti puudub vaidlus selles, et XXXXX X asuvate ehitiste juurde kuuluv maa erastati ning kanne kinnistusraamatusse tehti poolte abielu ajal. Maa erastamisel 4. novembril 1998 tasuti 12 636 EVP krooni. 11. märtsil 2002 sõlmiti kostjaga maa ostu-müügileping ja asjaõigusleping ning maa kinnistati 22. oktoobril 2002, s.t see muutus kinnisasjaks poolte abielu ajal. PKS § 210 lg 2 teise lause järgi kohaldatakse enne 1. jaanuari 1995 omandatud vara suhtes kuni 1. juulini 2010 kehtinud perekonnaseadust. Kohtupraktikas on leitud, et PKS1995 § 14 lg 1 järgi tekib abielu kestel elamu juurde maa erastamisel ja kinnistamisel kinnistule abikaasade ühisomand ka siis, kui hooned, mille juurde maa erastati, kuulusid ühele abikaasale lahusvarana. Üksnes vallasasjaks olnud eluruumi kui ühe abikaasa lahusvara kinnistamisel abielu ajal ei teki eluruumide erastamise seaduse § 211 ja PKS1995 § 15 lg 1 koosmõjus abikaasade ühisomandit. Praegusel juhul ei ole tegemist korteriomandiga. Lahusvaraks olnud ehitise juurde maa erastamisel ja kinnistamisel muutus elamu seega kinnisasja oluliseks osaks (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lg 1) ja lakkas vallasasjana, s.o iseseisva õiguskäibe objektina olemast (TsÜS § 53 lg 1). Kui ehitis oli abikaasade ühisvaras ja vallasasjast sai maa ostueesõigusega erastamisel kinnisasi pärast abielusuhte lõppemist, on kinnisasi (maatükk koos ehitisega) PKS1995 § 15 lg 1 järgi kinnistusraamatusse kantud abikaasa lahusvaraks. Vallasasja ühisomanikust abikaasale (N.Z.le) jääks õigus nõuda hüvitist omandi kaotamise eest. Seega kui XXXXX X asuvad ehitised on kostja ja N.Z. ühisvaraks ning arvestamata võimalikke nõudeõigusi, on 15. veebruaril 1990 ostetud ehitised ka abielusuhtes hagejaga kostja lahusvaras. Kuna aga ehitiste alune maa erastati ja kinnistati abielu ajal hagejaga, tuleb kinnisasi lugeda poolte ühisvaraks. Kuna XXXXX kinnistu kuulub poolte ühisvara hulka, tuleb jätta rahuldamata kostja taotlus maakohtu 3. juuli 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise tühistamiseks.
N.Z.. Samas PKS1995 § 18 lg 6 järgi on jagamata jäänud vara abikaasade ühisvara. Lisaks kanti maa erastamisel kinnistusraamatusse omanikuna ainult isik, kellele kuulus ehitis vallasjana hooneregistri andmete järgi. Seega kanti kostja omanikuna kinnistusraamatusse üksnes põhjusel, et erastatud maal asuvad hooned kuulusid talle. Maa erastamise 1. juuni 2001. a korralduses ega 11. märtsi 2022. a ostu-müügilepingus ei ole hageja nime märgitud. Tõendatud on, et XXXXXX maa erastamiseks tasus kostja müügihinna (12 636 EVP krooni) erastamisväärtpaberitega, mis olid tema kontol (kokku 24 000 EVP krooni). Hageja ei ole tõendanud, et kostja kasutas hagejalt saadud osakuid (4500 EVP krooni) XXXXX X maa erastamiseks. Seega tuvastas maakohus ebaõigesti, et XXXXX kinnistu kuulub poolte ühisvara hulka.
kantud kostja). Apellatsioonkaebuses kostja ei väida, et maakohus oleks nende asjaolude tuvastamisel eksinud.
Kostja on palunud apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu 3. juuli 2019. a määrusega kohaldatud hagi tagamise. Kõnealune määrus on jõustunud. Kostja on palunud hagi tagamise tühistamist TsMS § 386 lg 4 alusel, mille kohaselt tühistab kohus hagi tagamise, kui hagi jääb rahuldamata või kui hagi jäetakse läbi vaatamata või menetlus asjas lõpetatakse. Kuna ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata ning menetlus asjas jätkub (sh XXXXX kinnistu osas), siis puudub hetkel alus hagi tagamise tühistamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja
(allkirjastatud digitaalselt) Vahur-Peeter Liin
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest
7(7) 7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.