Määruskaebuse esitaja (kostja): V.Z. (XXXXXXXXXXXX ), esindaja advokaat Aleksei Forstiman, e-post [email protected] Vastustaja (hageja): A.L. (isikukood: XXXXXXXXXXX ), lepinguline esindaja Mihhail Tuštšenko, e-post: [email protected]
esindajad
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 3. juuli 2019 määrus muutmata.
2.Jätta määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.
Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
1.Viru Maakohtu menetluses on A.L. (hageja) hagi V.Z. (kostja) vastu ühisvara jagamise nõudes. Hageja esitas 29. mail 2019 hagi tagamise taotluse, milles palus keelata kostjal teha tehinguid kinnisasjaga registriosa nr XXXXXX asukohaga XXXXXX . Taotluse kohaselt on kostja hakanud vara võõrandama ning juhul, kui kohus mõistab ühisvara jagamisel välja hüvitise, võib selle täitmine osutuda raskendatuks või võimatuks kostjale kuuluva vara arvelt.
2.Viru Maakohus jättis 30. mai 2019 määrusega hagi tagamise taotluse käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi tagamise abinõu täpsustamiseks. Hagiavalduses märgitu kohaselt kuulub kinnistu registriosa nr XXXXXX poolte ühisvara hulka. Kohus märkis käiguta jätmise määruses, et kui tegemist on ühisvaraga, ei saagi kostja seda ilma hageja nõusolekuta võõrandada. Samuti on hageja eesmärgiks hüvitise saamine, mitte aga kinnisasja tervikuna omandamine. Seetõttu ei olnud selge, kuidas kinnisasja käsutamise keelamine aitab otsust täita.
3.Hageja täpsustas, et kostja on väitnud vastuses hagile, et nimetatud kinnistu ei kuulu abikaasade ühisvara hulka, kostja on vara ainuomanik. Käesoleval ajal ei ole kostja jaoks takistusi nimetatud kinnisasjaga tehingute tegemiseks.
4.Viru Maakohus jättis 11. juuni 2019 määrusega hagi tagamise taotluse uuesti käiguta ja andis hagejale tähtaja hagi tagamise abinõu täpsustamiseks ja põhjendamiseks, kuna kostja on esitanud tõendid selle kohta, et kinnistu ei kuulu abikaasade ühisvara hulka. Maakohus asus seisukohale, et kui tegemist on kostja lahusvaraga, ei ole põhjendatud keelata tal kinnisasja võõrandada ning selline hagi tagamise abinõu oleks kostjat ebamõistlikult koormav, arvestades asjaolu, et hageja eesmärgiks on hüvitise saamine, mitte aga vaidlusaluse kinnisasja omandamine. Rahalise nõude tagamiseks on üldjuhul sobivaks abinõuks kohtulik hüpoteek.
5.Hageja esitas 2. juuli 2019 tõendi selle kohta, et ta osales kinnistu erastamisel oma kapitaliga EVP-des, samuti sõlmis hageja kindlustuslepingud kindlustamaks kinnistud aadressidel XXXXXX ning korteriomandi aadressil XXXXXX . Kohustusi antud kindlustuslepingute alusel täidab hageja ainuisikuliselt. Hageja jäi seisukohale, et kinnistu asukohas XXXXXX kuulub abikaasade ühisvara hulka.
6.Viru Maakohtu 03. juuli 2019 määrusega rahuldati hagi tagamise taotlus ning maakohus määras hagi tagamise abinõuna kanda võõrandamise keelumärge kinnisasjale asukohaga XXXXXX Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXXXXX hageja A.L. kasuks. Maakohus leidis, et kuna poolte vahel on vaidlus muuhulgas selle üle, kas kinnisasi kuulub abikaasade ühisvara hulka või mitte, on põhjendatud hagi tagamise abinõuna seada kostjale kuuluvale kinnisasjale keelumärge. Kuigi hageja soovib saada rahalist hüvitist ja selle nõude tagamiseks oleks sobivamaks abinõuks kohtulik hüpoteek, leiab kohus, et antud juhul esineb alus keelumärke sisse kandmiseks. Pooled võivad menetluse kestel jagamise viisi muuta, kinnisasja võõrandamisel aga võib tekkida olukord, et seda ei saagi enam jagada. Kohus leiab, et keelumärke seadmine kostjale kuuluvale kinnisasjale ei kahjusta oluliselt kostja huve ega piira kostja igapäevast toimetulekut, samuti ei takista keelumärke seadmine kinnisasja
kasutamist. Asja materjalidest nähtub, et kostja kasutab kinnisasja enda elukohana, seega ei saa kostjal olla vajadust kinnisasja võõrandada menetluse kestel muul eesmärgil kui hageja majandusliku seisundi ja võimaliku omandiõiguse kahjustamiseks.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja palub määruskaebuses maakohtu määrus tühistada. Määruskaebuses esitatud väidete kohaselt puudub faktiline põhjus ja menetluslik alus hagi tagamiseks. Põhjendused hagi tagamiseks on otsitud. Kinnisasja lugemisel endiste abikaasade ühis- või lahusvaraks ei ole määrav kinnistusraamatu kanne. Kinnistu on kantud kinnistusraamatusse 22. oktoober 2002, s.o abielu ajal. Notaritel ei ole võimalik kinnistusraamatu andmetele ja muude registrite andmetele tuginedes tuvastada, kas tegemist on ühis- või lahusvaraga. Notar ei tõesta kinnisasja käsutustehingut ainult kostja tahteavalduse alusel, mistõttu on välistatud kostja poolt kinnisasja käsutada.
8.Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. Ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
10.TsMS § 377 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohus saab hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused, hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõude aluseks olevad faktilised asjaolud ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud ka põhistatud (vt Riigikohtu 7. novembri 2018 määrus tsiviilasjas nr 2 18-6491, p 16). Hagi tagamine on kohtu diskretsiooniotsus, mille kohus langetab kõigi asjaoludega arvestades. Järelikult saab ringkonnakohus maakohtu diskretsiooniotsusesse sekkuda vaid siis, kui maakohus on teinud kaalutlusvigu või ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud.
11.Kostja heidab maakohtule ette, et kuna on välistatud kinnisasja käsutamine kostja poolt, puudub faktiline põhjus ja menetluslik alus hagi tagamiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et kuna poolt vahel on vaidlus mh selle üle, kas kinnisasi asukohaga XXXXXX , kuulub abikaasade ühisvara hulka või mitte, on põhjendatud hagi tagamise abinõuna seada kinnisasjale keelumärge. Ringkonnakohus märgib, et kohus ei hinda hagi tagamisel tõendeid ega seda, kas kõikide hagi aluseks olevate asjaolude tõendamiseks on tõendid esitatud, kuna hagi tagamine ei ole asja sisuline lahendamine. Hagi tagamise raames ei hakka kohus kindlaks tegema, kas kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka või mitte. Tuleb arvestada, et hageja väidetud asjaolud on omavahel kooskõlas. Kohus piirdub vaid kontrolliga, kas hagi rahuldamine on hagiavalduses esitatud asjaolude õigust eeldades võimalik ning kas on tõenäoline, et hagi tagamata jätmine raskendab kohtuotsuse täitmist või muudab selle võimatuks. Kohus peab hagi tagamisel hindama hagi lubatavust ja seda, kas hageja väidete õigsuse korral oleks tema hagil üldse edulootust, st kas hagi on õiguslikult perspektiivikas (vt Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 14). Hageja nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel
(Riigikohtu 3. veebruari 2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p 16; 3. märtsi 2014 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). Maakohus ei ole hagi perspektiivituks pidanud. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt ei kahjusta hagi tagamine oluliselt kostja huve, ei piira tema igapäevast toimetulekut ega takista kinnisasja kasutamist. Kuivõrd kostja kasutab kinnistut enda elukohana, ei saa kostjal olla vajadust kinnisasja võõrandada menetluse kestel muul eesmärgil kui hageja majandusliku seisundi ja võimaliku omandiõiguse kahjustamiseks. Käesoleval juhul on tegu võrdlemisi suure nõudega ning on tõenäoline ja usutav, et hagi tagamata jätmisel võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud. Üldjuhul on sedavõrd suure nõude täitmine kohustatud isikule majanduslikult koormav ning see muudab tõenäoliseks ohu, et isik võib kohtuotsuse täitmise vältimiseks teha toiminguid, mis takistavad kohtuotsuse täitmist. Juhul kui käesolevas tsiviilasjas leiab tuvastamist, et vaidlusalune kinnistu kuulub abikaasade ühisvara hulka, kuid kostja on kinnistu võõrandanud, on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesolevalt kinnitab seda ohtu ka kostja varasem tegevus, võõrandades ühe oma kinnistust antu menetluse kestel. Kostja ei ole määruskaebuses hageja väiteid ümber lükanud.
12.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 390 lg 1 sätestab, et maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus hagi tagas, ühe tagamisabinõu teisega asendas või hagi tagamise tühistas, võib pool esitada määruskaebuse. Maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale saab Riigikohtule edasi kaevata üksnes juhul, kui tagatava hagi hind ületab 100 000 eurot või kui tagamisabinõuna kohaldati isiku aresti või elukohast lahkumise keeldu. TsMS § 132 lg 4 p 5 kohaselt loetakse mittevaraliseks nõudeks ühisvara jagamise nõue ning lõike 11 järgi on sellise nõude hagihind 3500 eurot. Kuivõrd tegemist on mittevaralise nõudega, mille hagihind on seaduses fikseeritud, tuleb analüüsida hageja nõude tegelikku väärtust. Lähtuda tuleb asjaolust, et hagi tagamise abinõuna soovitakse keelata kinnistu võõrandamine, mille väärtuseks on hageja märkinud 100 000 eurot. Seega TsMS § 132 lg 4 p 5 ja § 126 lg 1 koosmõjus on tagatava hagi hind 100 000 eurot. Eelneva tõttu on käesolev määrus edasikaevatav.
13.Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Üllar Roostoja
Kersti Kerstna-Vaks
Triin Uusen-Nacke
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.