nende Hageja S. K. (isikukood XXX), seaduslik esindaja I. K. (isikukood XXX); e-post: XXX Kostja K. E. (isikukood XXX); e-post:
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S. K. hagi K. E. i vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista K. E. ilt välja S. K. kasuks elatis 150 eurot kuus alates 15. märtsist 2022 kuni S. K. täisealiseks saamiseni.
3.Elatis tuleb tasuda iga kuu 15. kuupäevaks I. K. arveldusarvele nr XXX selgitusega „elatis“.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.S. K. esitas 9. märtsil 2022 kohtule hagiavalduse K. E. i vastu elatise saamiseks. Kohtule allkirjastamata ja e-kirjana saadetud dokumendis on märgitud, et S. K. elab koos oma isa I. K. ga ning viibib ema juures nädalas ühe öö või siis pärast kooli kella 15st kuni 20ni või siis viiakse vanavanemate juurde. Lapsevanemate kooselu lagunes paar aastat tagasi ning siiani on I. K. kandnud lapse igapäevased kulud. I. K. on külastanud lapsega kino, kontserte, spaasid ja ka maailma, nt Pariisi Disneylandi ja Itaaliat, kus elab Sebastiani vanem vend. Lapse ema pole kordagi rahaliselt neid ettevõtmisi toetanud. Eelmisel aastal suusareisil sai lapsele palgatud mäesuusatamise õpetaja ja renditud suusavarustus, kuid teise lapsevanema panus on null. Sebastianile on ostetud klaver ja leitud koduõpetaja, kuid teise lapsevanema panus on null. Sebastian ei taha kanda ema ostetud riideid, need on ka väikesed ning Sebastian ütleb, et need on külmad ja ebamugavad. Edasi on hagiavalduses kirjas nii: „Laps ei peaks oma lapsepõlves mõtlema kelle jope või püksid paneb vaid tema peab saama lapsepõlve nautida! Laps on pandud vaidlusesse! See tuleb lahendada ning lapsel peab olema õigus nii sotsiaalsele suhtlusele, vabaaja veetmisele kui ka huviharidus!“ I. K. on pöördunud lahenduse saamiseks kostja poole, kes pakkus, et lahendus võiks olla see, et laps viibib siis rohkem tema juures. I. K. hinnangul ei ole see lahendus, sest ruum pole see, mis last kasvataks ning lapsepõlve looks. Kostja panus on olematu ja seda juba kaks aastat. Kui kohus lahendab elatise vaidluse, siis selgub, kas lapsel on õigus lapsepõlve nautida.
2.Kohus tegi 10. märtsil 2022 määruse, millega kohustas kõrvaldama hagiavaldusel esinevad puudused, sh esitama allkirjastatud hagiavaldus ja märkida kostja andmed.
3.S. K. esitas 15. märtsil 2022 täiendatud hagiavalduse, milles märgib, et kostjale on pakutud kokkulepet elatise maksmiseks, kuid kostja on sellest keeldunud. Hageja märgib ka, et keskmiselt viibib ta kostja juures vähem kui 7 päeva kuus. Hageja soovib elatist saada alates
15.märtsist 2022. 20. märtsil 2022 edastas hageja kohtule tõendina kostja kirja e-kooli, kus ta
27.jaanuaril 2022 tunnistas, et laps viibib tema juures üks kord nädalas. Samuti esitas I. K. päevad, mil K. E. tahab S. K. enda juurde ja I. K. kinnitatud päevad, mil laps viibib ema juures. Kostja vastus hagiavaldusele
4.Kostja 1. aprilli 2022 esitatud vastuses hagiavaldusele tegi kompromissiettepaneku, milles märkis, et ta on nõus maksma poole hageja tulevikus tekkiva treeningutasu, laagri vm huvikooli tasu, lisaks koolitarbed, riided, jalanõud mõistliku hinnaklassiga, arvestades lapse kasvamist ja otsest vajadust. Kui kostja ostab midagi, siis tasub sellest poole I. K. ning tõendamiseks on tšekk/arve. Kostjal on S. K. täielik hooldusõigus ja määratud suhtluskord, mille alusel S. K. elab mõlema vanema juures võrdselt, seega ei saa nõuda elatist ja lapsel ei ole suuri vajadusi. S. K. ei käi trennis ega muusikakoolis, ta käib vaid koolis ja vabal ajal kahe kodu vahet ning on sõpradega. See teeb ühes kuus kostja töögraafiku alusel 14-16 päeva kostja juures veedetud aega. Märtsikuus viibis S. K. kostja juures 1, 2, 3, 4, 5, 9, 10, 11, 12, 16, 17, 21, 26, 27, 30 kuupäevadel. Kuna S. K. elab ka kostja juures, on sel ajal kostja kandnud kõik vajalikud kulutused: lapsel on kõht täis, riided seljas. Kostja ostis septembris kooliasjad, korraldas jaanuarikuus lapse sünnipäevapeo ning lisaks sai laps sünnipäevaks kostjalt ja tema vanematelt XXX eurot. Arstivisiidid toimuvad kostja algatusel ja kostja ostab ka ravimid. Kui laps läheb sünnipäevapeole, saab ta kostjalt keskmiselt XXX eurot kaasa. Lapsevanemate teine laps K. S. elab samuti võrdselt mõlema vanema juures, kellele tuleb ka kulutusi teha. Kuivõrd suhtluskord on määratud võrdselt, ei ole elatise nõudmine põhjendatud. Lapsetoetus laekub I. K. le. Kostja 2(7)
2-22-3491 soovib kindlasti kirjalikku menetlust, sest I. K. suhtes on rakendatud lähenemiskeeldu ning temaga kohtumine on kostja jaoks väga traumeeriv ja stressirohke. Hageja seisukoht kostja vastusele
5.Hageja soovib kirjalikku menetlust, sest ei soovi kostjaga ühes ruumis olla. Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. Kostja saadab iga kuu päevade arvu, kuid laps reaalselt neid päevi kostja juures ei veeda. Lapsevanematel ei ole võrdne hooldusõigus. Kuivõrd kostja ei täida suhtluskorra kohtumäärust, pidi I. K. pöörduma uuesti kohtusse. Kohus leidis, et perelepitus ei toimi ja I. K. saab anda kohtumääruse kohtutäiturile täitmiseks. Kostja pakutud kokkulepet ei ole võimalik rakendada, sest igasugune tšekkide ja kokkulepete leidmine saab olema võimatu. Laps viibib kostja juures nädalas ühe öö ning peale kooli veel mõni kord nädalas, see on vaid külas käimine. Ravimid ostab I. K. ning laps on plaanis panna trenni. Seni on mäesuusakeskustes palgatud eratreenereid ja külastatud on erinevaid suusakeskusi Eestis. Kostja on ostnud lapsele riideid, mida laps ei soovi kanda. Laps peab saama nautida lapsepõlve. Kui laps viibib kostja juures 3 päeva või 4 päeva, mis on pikkusega 24 tundi, siis teised 3 või heal juhul 4 päeva viibib laps kostja juures 5 tundi, mis pole elamine. Kehtiv kohtumäärus on aluseks, et elatis välja mõista. 5.1 Hageja selgitas 4. aprilli 2022. a menetlusdokumendis, et lapse kulud on enamat kui kostja märgib. Sel nädalal oli laps ema juures 5 tundi ning kodus 163 tundi, mistõttu ei saa öelda, et lapse isal ei ole kulusid. Suhtluskorra kohtumääruse järgi peab kostja esitama lapse isale vabade tööpäevade loetelu, aga ta paneb kirja ka omad tööpäevad, mistõttu peab kohtutäitur hakkama tööandjalt välja nõudma kostja töögraafikut, et oleks kindel, et kokkulepitavad päevad, ei oleks tööpäevad. 5.2 Hageja selgitas 18. aprillil 2022. a menetlusdokumendis, et kui viimati oli laps kostja juures 5 tundi nädalas, siis järgmisel oli 7 tundi ja käesoleval nädalal peaks olema 10 tundi, aga kuna kostja on tööl nädalavahetusel, siis ei ole laps kostja juures ühtegi tundi. Kohtu eelmenetlus
6.Kohus suunas pooli kompromissile ja esitas pooltele ettevalmistatud kompromissilepingu. 6.1 Kostja kompromissiettepanekuga ei nõustunud. Kostja märgib, et tal on õigus kohtumääruse alusel veeta hagejaga 15 päeva kuus, aga I. K. ei lase ega anna kiusamise eesmärgil kostjale last. Kostja on arvestanud, et laps tuleb tema juurde ja varunud rohkem toitu koju. Korduvalt on kostja ühendust võtnud Tartu linna lastekaitsetöötajaga, et paluda abi. Last on ähvardatud kodust ilma jäämisega kui ta ema juurde peaks minema. Laste isa on psüühiliselt haige inimene ja ta elab lahkuminekut väga raskelt üle. Kostja palub kohtul siiski arvestada tema kompromissiettepanekuga, kuna ta on laste isaga suutnud kahe aasta jooksul lastega seotud olulised küsimused lahendada sms teel. Kostja arvates igakuine elatis 150 eurot halvendab tema majanduslikku seisu ja pole teise lapse ja hageja suhtes õiglane, kuna kaovad ära hüved. Kostja töötasu ei ole suur. 6.2 Hageja vaidleb kostja seisukohale vastu ja märgib, et laps on viibinud kostja juures 5 päeva, mis oli 5 tundi peale kooli ja 2 päeva, mis on 24 tundi. Ühel päeval pärast kooli oli 2 tundi, kuid põgenes ema juurest ära. Kostja on varem vastanud, et palk on tal hea. I. K. muretses lapsele eelmisel kuul uue ratta, mis maksis 130 eurot, huuleherpese ravikreemid, uus pusa 25 eurot ja käis sõbraga kinos. Lisaks veel söök ja kuna lapsel on XXX, tuleb osta kalleid geele ja šampoone. Ka hageja seaduslik esindaja on pöördunud suhtluskorra täitmiseks lastekaiste poole ja ka politsei poole. Seetõttu ei ole iga ostu kokku leppimine mõistlik. Samuti ei ole laps 3(7)
2-22-3491 viibinud kostja juures ei 15 päeva ega ka mitte 9 või 8 päeva. Hageja kodus on kaamerad ja on alati võimalik kontrollida, kas laps viibib kodus. Kostja kirjutab üles suhtlemiseks ka päevi, mis on tegelikult tema tööpäevad. Selle küsimusega tegeleb ka kohtutäitur. Viimased seisukohad
7.Kostja esitas viimased seisukohad 28. mail 2022. Arvestuse järgi on märtsikuus viibinud hageja tema juures kokku 11 päeva. Need ja kõik teised kuupäevad sisaldavad 1-3 söögikorda, riiete pesemist, meelelahutust jms. Elatiskalkulaatori järgi teeb see elatise suuruseks 68 eurot 18 senti. Aprillikuus viibis hageja kostja juures töölt vabadel päevadel 8 päeva, mis elatiskalkulaatori järgi teeb 119 eurot 31 senti. Maikuus viibis hageja kostja juures 13 päeva, see sisaldas toidukordi, spa-hotelli külastust ning elatiskalkulaatori järgi on elatise suuruseks 34 eurot 8 senti. Elatiskalkulaator arvestab brutosissetuleku järgi, milleks on 1548 eurot. Kostja sissetuleks olenevalt kuust on maksimaalselt XXX eurot ehk selle järgi peaks olema elatise summa veel väiksem. Kuna kohtumääruse tsiviilasjas nr 2-20-9494 järgi on ette nähtud, et hageja viibib kostja juures vähemalt 15 päeva, siis uue seaduse kohaselt ei teki ka elatiskohustust. Kostja tegeleb sellega, et laps viibiks tema juures nii nagu määrus ette näeb, kuid on tõestatud, et hageja seaduslik esindaja piirab tema suhtlemist lapsega. Kostja ettepanek on selline, et kui laps viibib tema juures 15 päeva, on ta nõus elatust maksma vastavalt päevade arvule elatiskalkulaatori järgi.
8.Hageja esitas viimased seisukohad 30. mail 2022. Kostja ei ole lapse heaolusse panustanud viimased 2 aastat. Kostja peab lapse jaoks varutud sööki ainukeseks panuseks lapsele. Eelmisel nädalal kirjutas kostja, et tema ei hakka üldse elatist tasuma. Kosta ei maini, et eelmisel nädalal, kui laps oli tema juures, siis piisas kahest tunnist, kui kostja tõi lapse koju põhjendusega, et ta peab minema taksot sõitma. Ka kostja väide, et laps sööb tema juures kolm toidukorda, ei ole õige, sest laps läheb esmaspäevast reedeni kodust kooli, sööb hommikul kodus ja lõunat koolus ja kui tuleb kostja juurest, soovib veel õhtul kodus süüa. Maikuus oli laps kostja juures 4 ööpäeva ning lisaks neljal korral kahetunnise külastusega ja kahel korral viie tunnise külastusega. Ei ole märgata, et laps kannaks kostja ostetud riideid. Kohtul on võimalik lapselt küsida, kui palju ta ema juures viibib ja kes lapsele riided ostab. Hageja nõutud elatis 150 eurot on oluliselt väiksem kui miinimum ja laps vajab allergiate tõttu erihooldust, samuti on lapsel XXX ja XXX.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus mõistab K. E. ilt välja S. K. ülalpidamiseks elatise 150 eurot kuus alates 15. märtsist 2022 kuni S. K. täisealiseks saamiseni.
10.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.
4(7)
2-22-3491
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Nähtuvalt rahvastikuregistri väljavõttest on kostja hageja ema, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist (tl 9). Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18).
12.PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (lapse) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Kohus märgib, et elatise eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid.
13.Tartu Maakohtu 1. juuli 2021. a määrusega tsiviilasjas nr 2-20-9494 (tl 10-14) on rahuldatud I. K. avaldus ja lõpetatud vanemate ühine hooldusõigus S. K. suhtes ning I. K. le on antud üle hooldusõigus lapse elukoha ja igakordse viibimiskoha määramiseks. Sama määrusega on kohus kindlaks määranud ka lapse ja lahuselava ema suhtluskorra. Sellest nähtub, et hageja viibib kostja juures koolipäevadel, kui kostjal on graafikujärgselt vaba päev, peale tundide lõppu kella 20-ni. Nädalavahetustel kui kostja ei viibi graafikujärgselt tööl viibib hageja kostja juures alates kostja nädalavahetuse vaba päeva kella 11-st kuni kostja tööpäevale eelneva õhtu kella 20-ni. Koolivaheaegadel, kaasa arvatud suvine koolivaheaeg, viibib hageja kostja juures kostja vabadel töögraafikujärgsetel päevadel alates esimese vaba päeva kella 11-st kuni tööpäevale eelneva päeva õhtu kella 20-ni. Hageja viibib kummagi vanema puhkuse ajal selle vanemaga koos poole puhkuse ajast. Kokku on lepitud ka selles, et kostja edastab I. K. le oma järgmise kuu töögraafiku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt eelneva kuu 28. kuupäevaks, mille järgselt vanemad kooskõlastavad laste kummagi vanema juures viibimise ajavahemikud vastavalt ema töögraafikule hiljemalt eelneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kostja väide, et suhtluskorra alusel on ette nähtud S. K. viibimine kostjaga vähemalt 15 päeva ei ole põhjendatud, sellist ettekirjutust tsiviilasjas nr 2-20-9494 kehtestatud suhtluskord ette ei näe. Samuti tuleb PKS § 101 lg-st 6 tulenevalt elatise summa vähendamisel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga arvestada mitte päevi vaid ööpäevi kuus.
14.Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 101 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, milleks on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat 5(7)
2-22-3491 proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohus märgib, et alates
1.aprillist 2022 on baassummaks 209 eurot 20 senti.
15.Kuivõrd hageja nõuab elatist 150 eurot kuus, mis on väiksem kui kehtiv elatise miinimummäär, ei pidanud hageja kohtumenetluses tõendama enda vajaduste suurust. Riigikohus on korduvalt selgitanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, s.t eelduslikult on see lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus, ning tuleb eeldada, et lapse ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel kindlaks teha (Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Kostja ei ole väitnud, et 150 eurot on põhjendamatult suur elatis. Kostja vastuväidete sisuks on see, et laps viibib kohtumäärusega kokkulepitud suhtluskorra alusel tema juures olulise osa ajast ning see annab aluse elatise summa määramiseks väiksemas ulatuses või ei tule elatist üldse välja mõista.
16.Riigikohus on 12. mai 2021. a kohtuotsuses tsiviilasjas nr 2-18-6491 selgitanud, et PKS § 100 lg 2 esimese lause kohaselt täidab vanem alaealise lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Kõnealuses sättes on eelkõige silmas peetud olukorda, kus lapse elukorralduse raskuskese on peamiselt seotud ühe vanema elukohaga, kes korraldab suurel määral lapse igapäevaelu praktilisi küsimusi ja annab ühtlasi põhilise panuse lapse eest hoolitsemisse ning tema vajaduste vahetusse katmisesse. Sel juhul on ootuspärane, et lapsest lahus elav ja lapse vajaduste katmisel väiksemal määral osalev vanem panustab lapse ülalpidamisse ja täidab ülalpidamiskohustust lapsele elatise maksmisega. Lapse vahelduva elukoha olemasolu hindamisel tuleb lisaks kummagi vanema juures viibitud ajavahemiku pikkusele arvestada ka muid asjaolusid tuvastamaks, kas lapse vahetu ülalpidamine, tema eest vahetu hoolitsemine, igapäevaelu tegevuste ja toimingute korraldamine ning muude jooksvate vajaduste katmine jaguneb vanemate vahel enam-vähem võrdselt või on niisuguse vahetu ülalpidamise põhiraskus siiski ühel vanemal (p 13.2). Kui lapsel on vahelduv elukoht, peab lapse kasuks ühelt vanemalt elatise väljamõistmise eeldusena olema esile toodud, et vaatamata lapse kummagi vanema poolsele vahetule ülalpidamisele on lapse vajaduste katmine raskendatud seetõttu, et vanemad ei ole jõudnud lapse ülalpidamiseks tehtavate kulutuste jaotamises omavahel kokkuleppele või ei täida üks vanem sellist kokkulepet ning selle tõttu tuleb teisel vanemal teha puudujääva osa katteks suuremaid kulutusi. Juhul kui selliseid asjaolusid ei esine, ei teki kummalgi vanemal lisaks ülalpidamise vahetule andmisele PKS § 100 lg-st 2 ja § 105 lg-st 3 tulenevat kohustust maksta lapsele elatist (p 13.3).
17.Kuigi pärast eeltsiteeritud Riigikohtu lahendit on muutunud õiguslik olukord, on kohtu hinnangul Riigikohtu märgitu kohaldatav ka uue regulatsiooni valguses. Alates 1. jaanuarist 2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg 6 näeb ette, et kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kohtu hinnangul ei ole ka muutunud õiguslikus olukorras oluline mitte see, kui pikalt viibib hageja kostja juures, vaid see, millises ulatuses kostja täidab sel ajal ülalpidamiskohustust. Kostja ei ole esile toonud väidetavat kulude suurust, kostja märgib vaid, et ta varub lapse tulekuks rohkem toitu ja lapsel on tema juures 1-3 toidukorda. Kohus märgib, et vanemate eraldi elamise korral kannavad mõlemad vanemad eelduslikult nende juures oleva lapse esmased kulud, nt söögikulud (toiduained ja väljas söömine), hügieeni- ja meditsiinitarbed. Lapsega seotud selliste püsikulude kandmine nagu kulud riietele, koolile (sh kooli tasutud näitused, muuseumid, kino, õpetaja sünnipäev, jõulupakk), treeningutele, huvialaringidele, meelelahutusele, reisidele jms 6(7)
2-22-3491 ei sõltu eeldatavasti sellest, kumma vanema juures laps on. Seega oleks vanem, kes neid kulusid kannab, õigustatud nõudma teiselt vanemalt kulutuste hüvitamist pooles ulatuses.
18.Ka juhib kohus kostja tähelepanu sellele, et seaduse sõnastuse järgi on oluline, et ajaühik, mil laps viibib kohustatud vanema juures on „ööpäev“. Kostja on küll esitanud kuupäevad, mil tagasiulatuvalt on laps tema juures olnud, kuid neist ei nähtu see, et see oleks ööpäev, vaid 1. juuli 2021. a kohtumääruse alusel on töönädala sees hageja kostja juures viibimine määratud vaid pärast koolipäeva lõppu kuni kella 20-ni. Kohus nõustub hagejaga selles, et selle aja sees ei kanna kostja lapsega seotud kohtuotsuse p-s 17 märgitud püsikulusid. Kohus leiab, et üksnes lapse ema juures viibimine koos ühe või mitme toidukorraga ei tähenda, et lapse püsikulud isa juures elades väheneksid.
19.Väljatoodud asjaolude ja esitatud tõendite pinnalt asub kohus seisukohale, et kostja on suuteline hagejale maksma 150 euro suurust elatist. Kostja väited, et lapsevanematel on võimalik igas kuus kokku leppida arvestades suhtluskorda ja lapsele vajalike asjade ostmist elatise suurus, ei ole mõistlik, sest lapsevanemad on ise esile toonud, et nende suhted ei võimalda normaalset suhtlust, lisaks ongi elatise tasumise mõtteks see, et kohustatud isik täidab oma ülalpidamiskohustust elatise tasumisena. Samuti peab kohus vajalikuks selgitada, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki.
20.Kohus selgitab lisaks, et eeltoodu ei tähenda, et asjaolude muutumisel ei võiks kas elatist saama õigustatud isik või elatist maksma kohustatud isik edaspidi nõuda väljamõistetud elatise muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Kehtiva kohtupraktika kohaselt on elatise suuruse muutmiseks alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega oluliselt muutunud.
21.Kohus määrab TsMS § 445 lg 1 alusel otsuse täitmise korra vastavalt hageja taotletule, et elatis tuleb tasuda I. K. kontole nr XXX selgitusega „elatis“ iga kuu 15. kuupäevaks.
22.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus
23.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kuna menetluskulud jäävad kummagi poole enda kanda, kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.