Perekonnaõigus › Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimine

2-19-10498 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

X (avaldaja, lapse isa) esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule avalduse, milles palus muuta Harju Maakohtu 18.10.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-18-12324 kindlaks määratud lapsega suhtlemise korda. Harju Maakohtu 19.04.2021 kohtumäärusega avaldus rahuldati. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 14.09.2021 kohtumäärusega maakohtu 19.04.2021 kohtumääruse ning saatis tsiviilasja tühistatud osas maakohtule menetluse jätkamiseks. Maakohus palus 12.10.2021 kirjas lapse isal teatada, kas ta jääb avalduse juurde muuta 18.10.2018 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi lapsega suhtlemise osas või soovib lepitusmenetluse läbiviimist. Avaldaja teatas 05.11.2021, et tingituna lapse ema käitumisest on vajalik algatada lepitusmenetlus 18.10.2018 määruse täitmiseks. Avaldaja esitas 22.11.2021 kohtule avalduse lepitusmenetluse läbiviimiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus jättis 25.11.2021 määrusega avalduse lapsega suhtlemise korra muutmiseks läbi vaatamata (p 1), määras anda lapse isa 22.11.2021 täpsustatud avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks menetlemiseks lepitusmenetlusena tsiviilasja nr 2-18-12324 raames (p 2) ning jättis menetluskulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud, mis jäävad Eesti Vabariigi kanda, avaldaja kanda (p 3). Määrust põhjendas maakohus kokkuvõtlikult järgmiselt.

2-19-10498 Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja kaebusele vastamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatav määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3, § 659 ja § 667 lg 2 alusel tühistada menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus saab tühistatud osas teha uue määruse, millega jätab menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avalduse läbi vaatamata jätmise osas jääb maakohtu määrus lõppjärelduses muutmata, kuid ringkonnakohus muudab määruse põhjendusi. Määruse resolutsiooni p 2 vaidlustamise osas tuleb kaebus jätta aga läbi vaatamata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. TsMS § 664 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas maakohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb menetlustoimingud, mis maakohus jättis seoses määruskaebusega tegemata. Sama paragrahvi teisest lõikest tuleneb, et kui määruskaebus on ringkonnakohtu arvates ebaõigesti menetlusse võetud, jätab ringkonnakohus määruskaebuse määrusega läbi vaatamata. Seaduses ei ole sätestatud võimalust esitada määruskaebust korraldusliku määruse peale, millega maakohus otsustab menetluses esitatud uue avalduse menetlemise eraldiseisvas tsiviilasjas vastavalt kohtu tööjaotusplaanile. Analoogselt TsMS §-s 375 sätestatule on tegemist kohtu vaidlustamatu diskretsiooniotsusega. Seega on maakohus selles osas määruskaebuse ebaõigesti menetlusse võtnud ja ringkonnakohtul puudub alus selle läbivaatamiseks, mistõttu jätab ringkonnakohus avaldaja kaebuse TsMS § 664 lg 2 alusel osaliselt läbi vaatamata. Määruskaebuse põhilise etteheite kohaselt puudus maakohtul seaduslik alus avalduse läbi vaatamata jätmiseks. Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu. Ehkki sellist alust ei tulene maakohtu viidatud TsMS § 423 lg-st 3, võib kohus TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 jätta avalduse läbi vaatamata juhul, kui ilmneb, et avaldus ei ole esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui avaldusega ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul on tegemist sellise olukorraga, kus avaldaja taotletavat eesmärki pole võimalik saavutada. Muudetud avalduse kohaselt ei soovi avaldaja enam suhtlemise korra muutmist, vaid lepitusmenetluse läbiviimist. Sisuliselt soovis avaldaja aga algusest peale lahendust, mis on saavutatav üksnes lepitusmenetlusega. Maakohus määras, et avaldaja muudetud avaldus tuleb anda menetlemiseks tsiviilasja nr 2-18-12324 raames. Seega on tegemist olukorraga, kus lepitusmenetluse aluseks olevate asjaolude alusel on menetluses kaks tsiviilasja. Ka juhul kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, ei ole võimalik seda menetleda käesoleva asja raames. Nimelt määrab

2-19-10498 TsMS § 563 lg 7 p 2 kohaselt kohus lepitusmenetluse ebaõnnestunuks tunnistamisel, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist puudutavat määrust. Seega saab maakohus lepitusmenetluse ebaõnnestumisel tsiviilasjas nr 2-18-12324 tegeleda ka suhtlemise korra muutmisega. Samaaegselt mõlemat (nii avaldaja esialgset kui muudetud) avaldust paralleelsetes menetlustes menetleda ei ole seega võimalik ning kujunenud olukorras tuleb esialgne avaldus lapsega suhtlemise korra muutmiseks jätta läbi vaatamata. Maakohus leidis, et avalduse läbi vaatamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud (v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud) TsMS § 168 lg 2 kohaselt jätta avaldaja kanda. Kolleegiumi hinnangul ei ole see praeguses asjas põhjendatud. Hagita menetluse põhimõtteid arvestades oleks maakohus juba avalduse esitamise järgselt pidanud juhtima tähelepanu sellele, et vajalik oleks läbi viia lepitusmenetlus. Üksnes asjaolu, et avaldaja on pärast kohtu selgitusi menetluse käigus avaldust muutnud ja asunud taotlema lepitusmenetluse läbiviimist, ei anna asja sisu ja menetluse käiku arvesse võttes alust jätta kõiki menetluskulusid avaldaja kanda. Ehkki TsMS § 168 sätestab menetluskulude jaotuse eriregulatsiooni mh juhuks, kui kohus jätab avalduse läbi vaatamata, saab praegusel juhul kohaldada ka TsMS § 162 lg-t 4, mille kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kuna hagita asja menetluse lõpetamine on sarnane hagimenetluse lõpetamisele, saab TsMS § 162 lg-t 4 kohaldada § 477 lg 1 järgi ka hagita menetluses. Eelmärgitud põhjendustel leiab ringkonnakohus, et menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 4 ja § 477 lg 1 alusel jätta menetlusosaliste endi kanda. Samal viisil tuleb TsMS § 162 lg 4 ja § 171 lg 1 alusel jaotada ka määruskaebemenetluse kulud. Kokkuvõttes kannavad kõik menetlusosalised ise oma kulud, v.a lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mis jääb riigi kanda. Juhindudes TsMS § 173 lg 1 kolmandast lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Võrreldes kohtu 21.01.2022 kirjaga on muutunud kohtukoosseis. Seoses kohtunik Gaida Kivinurme emeriteerumisega asendas teda määruskaebuse lahendamisel kohtunik Imbi SidokToomsalu. Kohus vaatas kaebuse kirjalikus menetluses läbi algusest peale. TsMS § 427 ja § 643 lg 4 koosmõjus §-ga 659 võimaldavad esitada käesoleva määruse peale määruskaebuse. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler

(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen

(allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.