Renovum OÜ hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes
Vaidlustatud määrus
Harju Maakohtu 10. märtsi 2022 määrus
Kaebuste esitajad ja liik
Renovum OÜ ja X määruskaebused
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (määruskaebuse esitaja I): Renovum OÜ, lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja Kostja I (määruskaebuse esitaja II): X Kostja II: Y, lepinguline esindaja Aleksei Smelov
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10. märtsi 2022 määrus tühistada osas, milles
1.1.hageja Renovum OÜ menetluskulud jäid täies ulatuses kostja X kanda (resolutsiooni punkt 8);
1.2.kostja Y menetluskulud jäid täies ulatuses hageja Renovum OÜ kanda (resolutsiooni punkt 9).
jätta hageja Renovum OÜ menetluskulud tema enda kanda;
2.2.jätta kostja Y menetluskulud tema enda kanda.
3.Hageja Renovum OÜ määruskaebus rahuldada.
4.Kostja X määruskaebus rahuldada.
5.Määruskaebustega seonduvad menetluskulud jätta iga poole enda kanda. Kokkuvõttes jäävad kõik menetluskulud iga poole enda kanda.
6.Asendada punktis 1 viidatud määruse resolutsiooni punkt 11 otsustusega, et menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema
tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Renovum OÜ (hageja) esitas 12. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu kostjate ühisvara jagamise nõudes. Hageja tugines sellele, et tal on kostja I vastu kohtulahendist tulenev rahaline nõue, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 23. septembri 2021 määrusest tsiviilasjas nr 2-21-125072. Kostjalt I mõisteti viidatud määrusega hageja kasuks välja 1157,03 eurot ja põhivõlalt (744,29 eurot) viivis 0,0657% päevas alates
14.augustist 2021, kuid mitte rohkem kui kõrvalnõuete võrdsustumiseni põhivõlaga. Kostja I ei ole kohtlahendist nähtuvat kohustust täitemenetluses täitnud. Hageja palus lõpetada kostjate ühisomandi kinnisasjale ja korteriomandile nende müügiga avalikul enampakkumisel, täites müügist laekuva raha arvelt esmalt hüpoteegiga tagatud kohustused ning ülejäänud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ja kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja eelviidatud rahaline nõue kostja I vastu.
2.Kostjad vaidlesid hagile osaliselt vastu.
2.1.Kostja II avaldas, et võtab hagi õigeks osas, mis puudutab kinnisasja müümist enampakkumisel, aga ilma tingimuseta, et esmalt täidetakse hüpoteegiga tagatud kohustused. Ta vaidlustas hageja väite, et korteriomand on kostjate ühisvara. Samuti ei nõustunud ta, et enampakkumise tulemist täidetakse hüpoteegiga tagatud kohustused. Hageja pöördus kohtusse põhjendamatult, sest ei küsinud enne seda kostja II nõusolekut ühisvara jagamiseks.
2.2.Kostja I palus jätta hagi rahuldamata. Ta vaidlustas samuti väite, et korteriomand on ühisvara. Lisaks tõi ta esile, et saab hageja rahalise nõude rahuldada töötasu või vallasvara arvel mõistliku aja jooksul, mistõttu pole põhjendatud kinnisasjade müük enampakkumisel.
3.Maakohus tegi 10. veebruaril 2022 määruse, millega mh võttis vastu hageja loobumise korteriomandi jagamise ja tulemi arvelt hüpoteegiga tagatud kohustuse täitmise nõuetest. Ühtlasi tühistas maakohus korteriomandi osas hagi tagamise. Menetlus jätkus kinnisasja jagamise ja selle enampakkumise tulemist saadava kostja I osa arvel hageja rahalise nõude rahuldamise nõuetes. Menetluskulude jaotust maakohus selles määruses ei otsustanud. Määrus jõustus edasi kaebamata.
4.Hageja esitas 7. märtsi 2022 hagist loobumise avalduse, sest kostja I oli tema rahalise nõude selleks ajaks rahuldanud. Kostjatel ei olnud loobumisele vastuväiteid, aga kostja II palus jätkuvalt oma menetluskulude hüvitamist.
MAAKOHTU MÄÄRUS
5.Maakohus võttis hagist loobumise vastu 10. märtsi 2022 määrusega (vaidlustatud määrus), millega ühtlasi lõpetas asja menetluse ja tühistas hagi tagamise ka kinnisasja osas. Menetluskulud jaotas maakohus järgmiselt: -
hageja menetluskulud jäid kostja I kanda (resolutsiooni p 8); kostja II menetluskulud jäid hageja kanda (resolutsiooni p 9); kostja I menetluskulud jäid tema enda kanda (resolutsiooni p 10).
Kohus otsustas määrata hageja ja kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks pärast määruse jõustumist (resolutsiooni p 11). Menetluskulude jaotust põhjendas maakohus järgmiselt: 2 (4)
-
-
-
hageja esitas võlausaldajana täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel hagi täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ja sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast; hageja ei tõendanud, et ta oleks kohtuväliselt küsinud kostjalt II nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale. Kostja II teatas, et ta oleks vastava nõusoleku andnud. Kostja II on praegu veel menetluses olevas osas hagi õigeks võtnud ega andnud oma käitumisega põhjust hagi esitamiseks. Seetõttu jäävad tema menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 6 alusel hageja kanda; põhjendatud ei ole kostja I vastuväited, et hageja pidanuks kohtusse pöördumise asemel leppima kostjaga I kokku maksegraafiku või muul viisil ootama rahalise kohustuse täitmist. Kostja I tasus võla hagejale kohtumenetluse ajal, mistõttu jäävad hageja ja kostja I enda kulud TsMS § 168 lg 5 alusel kostja I kanda.
MÄÄRUSKAEBUSED JA NENDE MENETLUS MAAKOHTUS
6.Hageja esitas 21. märtsil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada kostja II menetluskulude tema kanda jätmise osas (resolutsiooni p 8) ja panna need kostja I kanda. Hageja leiab, et tal puudus kohustus küsida enne kohtusse pöördumist kostja II nõusolekut ühisvara jagamiseks. Lisaks oleks sellise nõusoleku küsimisega kaasnenud risk, et kostjad võõrandavad või koormavad ühisvara viisil, mis välistab hageja nõude rahuldamise. Sellist ohtu maakohus jaatas, rahuldades hagi tagamise taotluse.
7.Kostja I esitas 4. aprillil 2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada hageja menetluskulude tema kanda jätmise osas (resolutsiooni p 9). Ta leiab, et maakohus jättis ekslikult tähelepanuta algul rohkemates nõuetes hagi esitamise ja hageja varasema loobumise, mis ei olnud tingitud kostja I poolt nõude rahuldamisest. Lisaks palub kostja I võtta arvesse tema osalist töövõimetust ja rasket majanduslikku olukorda. Kostja II hinnangul on põhjendatud jätta nii tema kui ka hageja kulud kummagi poole enda kanda.
8.Maakohus võttis määruskaebused menetlusse ja andis pooltele võimaluse neile vastata. Kostja II vaidles vastu hageja kaebusele ja hageja omakorda vaidles vastu kostja I kaebusele. Maakohus määruskaebuseid ei rahuldanud ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 27. aprillil 2022.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse vaidlustatud osas ning teeb hageja ja kostja II menetluskulude jaotuse kohta uue otsustuse, jättes need kummagi nimetatud poole enda kanda (TsMS § 667 lg 2 esimene lause). Määruskaebused rahuldatakse ja pooled kannavad igaüks ise oma menetluskulud.
10.Ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud määrust ainult hageja ja kostja II menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 659 kaudu kohalduv § 651 lg 1). Ülejäänud sisulised otsustused on jõustunud (TsMS § 456 lg 4 teine lause).
11.Hageja kõigi kulude jätmine kostja I kanda pole põhjendatud. Maakohus jättis hagist osaliselt loobumise tõttu korteriomandi osas hagi läbi vaatamata muul põhjusel kui kostja I poolt nõude rahuldamine. Asjakohane on kostja I väide, et hageja nõuded saanuks eeldatavasti rahuldada ühe kinnisasja või isegi kostja I vallasvara arvel. Seetõttu võis kohtusse pöördumine olla kas osaliselt või tervikuna ennatlik. Samas ei saa hagejale ette heita täiesti alusetut kohtusse pöördumist, sest TMS § 14 lg 3 näeb ette õiguskaitsevahendi, mida hageja kasutas. Nii ei saa TsMS § 168 sätete alusel piisavalt õiglaselt jaotada hageja ja kostja I vahelise vaidluse kulusid.
12.Maakohus hindas ekslikult kostja II avaldusi. Nimelt ei avaldanud nimetatud kostja, et ta oleks olnud nõus kostja I rahalise kohustuse täitmisega ühisvara arvel, st andnud TMS § 14 lg-s 1 märgitud nõusoleku. Kostja I oli nõus ühisvara jagamise ja kostjale I langeva osa arvelt 3 (4)
kohustuse täitmisega (21. detsembri 2021 vastuse p 10 ja 28. jaanuari 2022 seisukoha p 2). Need on aga kaks erineva sisuga nõusolekut. Ringkonnakohtu hinnangul pole sarnaselt pankrotimenetlusega ka täitemenetluses ühisvara jagamise nõude korral vähemalt üldjuhul alust kohaldada TsMS § 168 lg 6 (vrd Riigikohtu 11. aprilli 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-13, p 13).
13.Kui TsMS § 168 sätted ei paku tervikuna piisavalt õiglast menetluskulude jaotust, siis saab kohaldada sama seadustiku § 162 lg 4 (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 19. juuni 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-18-5804, p 13). Sama säte kohaldub juhul, kui kostja on hagi õigeks võtnud (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 27. märtsi 2020 otsus tsiviilasjas nr 2-19-5448, p-d 9.4–9.6). Neil ja eelmises kahes punktis märgitud kaalutlustel jätab ringkonnakohus nii hageja kui ka kostja II menetluskulud kummagi nimetatud poole enda kanda. Samal viisil ja alusel jaotuvad kaebemenetluse kulud. Koostoimes maakohtu otsustusega, et kostja I kannab ise oma kulud, tähendab eelnev, et kõik menetluskulud jäävad iga poole enda kanda. Seetõttu pole maakohtul vaja neid enam TsMS § 177 lg 1 p-s 2 sätestatud korras kindlaks määrata. Ringkonnakohus asendab sellekohase otsustuse vaidlustatud määruse resolutsiooni p-s 11 sedastusega, et menetluskulusid pole vaja rahaliselt kindlaks määrata.
14.Kokkuvõtvalt on mõlemad kaebused sisuliselt edukad, sest hageja vabaneb kostja II kulude hüvitamise kohustusest ja kostja I omakorda ei pea hüvitama hageja kulusid. Hageja kaebuse rahuldamise ulatust ei mõjuta see, et hageja palus kostja II kulud jätta kostja I kanda.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse peale saab kaevata TsMS § 178 lg 1 esimese lause alusel. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.