Renovum OÜ hagi Xi (X) ja Yi (Y) vastu ühisvara jagamise nõudes
Menetlustoiming
Kostja II taotluste lahendamine, menetluse lõpetamine, kostja I läbivaatamata jätmise taotluse lahendamine, kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja tühistamine ja hagi tagamise tühistamine
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Renovum OÜ (registrikood 14042462), lepinguline esindaja Inna Bodagovskaja; Kostja I: X (isikukood xxxxxxxxxxx); Kostja II: Y (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline esindaja Aleksei Smelov.
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata Y taotlus kohustada Renovum OÜ-d tasuma 300 eurot riigilõivu ja riigilõivu tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata.
2.Jätta rahuldamata Y taotlus tõendite kogumiseks Renovum OÜ-lt.
5.Jätta rahuldamata X taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks.
6.Tühistada kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg 10.03.2022.
7.Tühistada 15.11.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu, millega kohus kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx, XXX, ühisomanikud Y (isikukood xxxxxxxxxxx) ja X (isikukood xxxxxxxxxxx), kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale: − eelmärke Renovum OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-21-17861 X ja Y vastu esitatud nõude tagamiseks; − märkuse Renovum OÜ kasuks: tsiviilasjas nr 2-21-17861 on Renovum OÜ esitanud hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes.
8.Jätta Renovum OÜ menetluskulud täies ulatuses X kanda.
9.Jätta Y menetluskulud täies ulatuses Renovum OÜ kanda.
10.Jätta X menetluskulud tema enda kanda.
11.Kohus määrab Renovum OÜ ja Y menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist.
12.Määrus edastada jõustumisel resolutsiooni punkti 7 osas täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale (Pikk 32, Rakvere 44307, e-post: [email protected]).
13.Määrus toimetada pooltele kätte. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik
1.Harju Maakohtu menetluses on Renovum OÜ (hageja) hagi X (kostja I) ja Y (kostja II) vastu ühisvara jagamise nõudes.
2.07.03.2022 esitas kostja I kohtule taotluse jätta hagi läbi vaatamata ja lõpetada menetlus tsiviilasjas 2-21-17861, kuna kostja I rahuldas hageja nõuded täiteasjas nr 022/2021/6401 ja kohtutäitur tegi 03.03.2022 otsuse, millega lõpetas täitemenetluse.
3.07.03.2022 esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks, kuna kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud.
4.07.03.2022 edastas kohus pooltele kirja, paludes hagejal esitada kohtule seisukoha kostja I taotluse osas ja kostjatel hageja taotluse osas hiljemalt 09.03.2022.
5.09.03.2022 esitas kostja I kohtule vastuse, milles teatas, et ta on nõus sellega, et hageja loobub hagist.
6.09.03.2022 esitas kostja II kohtule seisukoha, mille kohaselt ei ole kostjal II vastuväiteid hageja hagist loobumise kohta.
7.Renovum OÜ kohtu määratud tähtajaks seisukohta kohtule ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused
8.17.02.2022 seisukohas on kostja II palunud kohustada hagejat tasuma 300 eurot riigilõivu ja riigilõivu tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata. Kostja II leiab, et hageja on kohtule esitanud kaks haginõuet. Hageja nõuete arvu osas selgitab kohus, et hageja palus 12.11.2021 hagiavalduses lõpetada kostjate ühisomandi kinnistutele XXX (registriosa nr xxxxxxxx) ja YYY (registriosa xxxxxxxx) selle müügiga avalikul enampakkumisel, müügist laekuva raha arvelt täita esmalt hüpoteegiga tagatud kohustused ning ülejäänud raha jagada kostjate vahel võrdsetes osades ning kostjale I kuuluvast osast rahuldada hageja nõue kostja I vastu, mis tuleneb Pärnu Maakohtu 23.09.2021 kohtumäärusest tsiviilasjas nr 2-21125072. Kohus leiab, et asjaolu, et kinnisasju, mille osas hageja taotles ühisomandi lõpetamist ja võõrandamist, on kaks, ei tähenda, et hageja oleks esitanud kohtule kaks nõuet. Hageja esitas kohtule ühe nõude kahe kinnisasja osas ühisomandi lõpetamiseks ja nende võõrandamiseks. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 132 lg 4 punkti 5 kohaselt loetakse hagihinna tähenduses mittevaraliseks ka ühisvara jagamise nõue. TsMS § 132 lg-s 4 sätestatud mittevaralise nõude puhul loetakse, et hagihind on 3500 eurot. Seega on hagihind 3500 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse kohaselt kuulus hagilt hinnaga 3500 eurot tasumisele riigilõiv 300 eurot, mis on hageja poolt tasutud 12.11.2021. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja seaduses ettenähtust vähem riigilõivu tasunud. Kohus jätab rahuldamata kostja II taotluse kohustada hagejat tasuma 300 eurot riigilõivu ja riigilõivu tasumata jätmisel jätta hagi läbi vaatamata. Lisaks on kostja II taotlenud 23.02.2022 tõendite kogumist ja kohustada hagejat esitama tema töötaja Inna Bodagovskaja ametikohustused. Kostja II hinnangul on eeltooduga võimalik tõendada asjaolu, et Inna Bodagovskaja osaledes menetluses täitis oma töökohustusi ja ei ole tegelikult hagejale teenust osutanud. Kostja II on esile toonud, et võlgade väljanõudmine on hageja põhitegevus ja hagi esitamiseks tema ei vajanud lepingulise esindaja õigusabi. Kostja I teatas kostjale II, et tema andmetel on hageja esindaja Inna Bodagovskaja Renovum OÜ palgaline töötaja ja kohtumenetluses tema tegelikult täidab oma töökohustusi, mille eest saab töötasu. Kohus märgib, et asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Lisaks on hageja esindaja Inna Bodagovskaja kohtule esitanud enda haridust tõendava diplomi ja volikirja, millest nähtuvalt volitab hageja seaduslik esindaja C isikus BIA Õigusbüroo OÜ-d Inna Bodagovskaja isikus esindama hagejat kohtumenetluses. Eeltoodust nähtub, et Inna Bodagovskaja on hagejat kohtumenetluses esindanud lepingulise esindaja TsMS § 218 lg 1 tähenduses. Kohus jätab rahuldamata kostja II taotluse tõendite kogumiseks hagejalt.
9.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja on kohtule teatanud, et ta loobub hagist, puudub vajadus menetluse jätkamiseks. Kohus asub seisukohale, et hagist loobumine tuleb vastu võtta ning menetlus tsiviilasjas nr 2-21-17861 Renovum OÜ hagis X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes lõpetada.
TsMS § 432 kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.Lisaks on kostja I esitanud taotluse hagi läbi vaatamata jätmiseks põhjusel, et kostja I on hageja nõude rahuldanud. Kohtu hinnangul kohaldub hagi läbi vaatamata jätmise õigusliku alusena TsMS § 423 lg 2 punkt 2, mille kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kuna kostja I on hageja nõude rahuldanud, ei ole hageja hagiga taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus selgitab pooltele, et TsMS § 423 lg 2 punkti 2 alusel hagi läbi vaatamata jätmine on kohtu õigus, mitte aga kohustus (Riigikohtu 19. märtsi 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-196-13, p 13 esimene lõik). Kuna kohus on hageja hagist loobumise vastu võtnud ning määranud menetluse tsiviilasjas nr 2-21-17861 lõpetada, jätab kohus rahuldamata kostja I taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks.
11.10.02.2022 määrusega teatas kohus, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 10.03.2022. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega menetluse tsiviilasjas nr 2-21-17861, tühistab kohus lahendi avalikult teatavaks tegemise aja 10.03.2022.
12.TsMS § 386 lg 4 kohaselt tühistab kohus hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. 15.11.2021 määrusega rahuldas kohus hageja 12.11.2021 hagi tagamise taotluse ja kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx, XXX, ühisomanikud Y ja X, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale: − eelmärke Renovum OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-21-17861 X ja Y vastu esitatud nõude tagamiseks; − märkuse Renovum OÜ kasuks: tsiviilasjas nr 2-21-17861 on Renovum OÜ esitanud hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. Juhindudes TsMS § 386 lg 4 sätestatust tühistab kohus seoses hageja hagist loobumise vastuvõtmise ja TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel menetluse lõpetamisega 15.11.2021 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu osas, millega kohus kandis Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr xxxxxxxx, XXX, ühisomanikud Y ja X, kolmandasse jakku esimesele vabale järjekohale: − eelmärke Renovum OÜ kasuks tsiviilasjas nr 2-21-17861 X ja Y vastu esitatud nõude tagamiseks; − märkuse Renovum OÜ kasuks: tsiviilasjas nr 2-21-17861 on Renovum OÜ esitanud hagi X ja Y vastu ühisvara jagamise nõudes. Kohus edastab määruse pärast selle jõustumist täitmiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale.
Menetluskulude jaotus
13.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Hageja on palunud menetluskulud jätta kostjate kanda. Kostja I on palunud menetluskulud jätta poolte endi kanda, kuna hageja kahest nõudest on jäänud ainult üks, siis seoses sellega on alus rahuldada hagi osaliselt ja menetluskulud jätta poolte endi kanda. Arvestama peab ka sellega, et enne hagi esitamist on kostja I korduvalt saatnud hagejale ettepanekuid maksegraafiku sõlmimiseks, kuid hageja ei ole kostja I teadetele reageerinud. Kohtutäitur teatas kostjale I, et sissenõudja ei ole nõus sõlmima maksegraafikut. Kostja II on selgitanud, et hageja esitas tema vastu nõude ühisomandi/kinnistu XXX jagamiseks kiirustades ja põhjendamatult, kuna ei ole eelnevalt küsinud kostjalt II nõusolekut ühisomandi jagamiseks. Kui hageja oleks eelnevalt enne hagi esitamist kostja II poole pöördunud, siis kostja II teataks hagejale, et ta on nõus ühisomandi jagamisega ja müümisega. Seega kostja II ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Hageja oli seisukohal, et ta ei ole nõus sellega, et hageja tekitas kostjale II menetluskulusid põhjendamatult hagi esitamisega, kuna kostja II ise tunnistas, et XXX kinnistu suhtes on hagi põhjendatud täies ulatuses ning võttis hagi osaliselt õigeks. TsMS § 168 lg 2 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3– 5 ei tulene teisiti. TsMS § 168 lg 5 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas asjas on tegemist hageja kui võlausaldaja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 alusel esitatud nõudega täitemenetluses abikaasade ühisvara jagamiseks ning sissenõude pööramiseks kostja I osale ühisvarast. Hageja pöördus hagiga kohtu poole TMS § 14 lg 2 ja perekonnaseaduse (PKS) § 33 lg 3 teise lause alusel. Sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale on TMS § 14 lg 1 kohaselt lubatav siis, kui võlgnikuks mitteolev abikaasa on sellega nõus, või siis, kui täitedokument kohustab kohustust täitma mõlemat abikaasat. Kui võlgnikuks mitteolev abikaasa ei ole ühisvarale sissenõude pööramisega nõus ning täitedokumendist ei tulene nõuet mõlema abikaasa vastu, peab sissenõudja nõudma võlgniku ja tema abikaasa ühisvara jagamist, et pöörata sissenõue võlgniku osale ühisomandist. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud, et kohtuväliselt oleks kostjalt II küsitud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale ja kostja II ei ole andnud nõusolekut sissenõude pööramiseks abikaasade ühisvarale. Kostja II on teatanud, et ta oleks vastava nõusoleku andnud. Kuigi kostja II on hagi osaliselt õigeks võtnud, leiab kohus, et kostja II ei ole oma käitumisega andnud põhjust kohtusse hagi esitamiseks.
Mis puudutab kostja I vastuväiteid, siis kohus on käesoleva määruse punktis 8 selgitanud hageja nõuete arvuga seonduvat. Kostja I vastuväited, et kohtuväliselt ei ole ta hagejaga kokkuleppele jõudnud, kuna hageja keeldus kokkuleppe sõlmimisest, on käesoleval juhul asjakohatud. Kohus selgitab, et kui hageja pärast hagi esitamist kostja tegevuse tulemusena saavutab eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus, siis saab lugeda, et kostja on hageja nõude rahuldanud. Hindamisel saab lähtuda peamiselt sellest, kas hagejale tehtud sooritus vastas eesmärgile, mida ta soovis hagiga saavutada (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 795). Kuna kostja I tasus võlgnevuse hagejale kohtumenetluses, leiab kohus, et hageja saavutas kostja I tegevuse tulemusena eesmärgi, mida järgides ta kohtusse pöördus. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kostja II menetluskulud hageja kanda ja hageja menetluskulud kostja I kanda. Kostja I menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus määrab hageja ja kostja II menetluskulud rahaliselt kindlaks peale käesoleva määruse jõustumist (TsMS § 177 lg 1 p 2, TsMS § 177 lg 2). /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik Kohtumäärus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 20.05.2022. a määrusega nr 221-17861.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.