Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 178 lg 2, 660 lg 1 ja 661 lg 1 ja 2 alusel

Määruse peale võib menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Asjaolud Tartu Maakohtu 18.09.2014. a otsusega rahuldas kohus osaliselt OÜ Brevanor hagi OÜ Põlva Heakorratööd vastu. Nimetatud kohtuotsus jõustus 11.04.2015. a Tartu Ringkonnakohtu otsusega, millega jäeti kostja apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata. Menetluskulud maakohtus jäid poolte kanda võrdsetes osades, menetluskulud ringkonnakohtus jäeti kostja kanda. Menetluskulude rahalist suurust kohtuotsustes kindlaks ei määratud. Hageja on 8.05.2015. a esitanud kohtule taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks ning menetluskulude nimekirja, milles on näidatud kulude koosseis (II kd, tl 1-3). Taotluse kohaselt kandis hageja menetluskulusid kokku summas 2700 eurot, sealhulgas riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulud 2000 eurot. Hageja on esitanud taotluse TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Kostja on 31.07.2015. a esitanud kohtule oma menetluskulude nimekirja, milles on näidatud kulude koosseis (II kd, tl 13-15). Taotluse kohaselt kandis kostja menetluskulusid lepingulise esindaja kulude näol kokku summas 400 eurot. Kohus on edastanud hageja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks kostjale, kostja esindaja on 5.06.2015. a esitanud sellele oma vastuväited (II kd, tl 7). Kostja menetluskulude nimekiri on hagejale kätte toimetatud avaliku e-toimiku kaudu (II kd, tl 18), hageja pole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

2 (5)

Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud menetluskulude kindlaksmääramise avaldustega, kostja vastuväidetega ning tsiviilasja toimikuga, leiab, et nii hageja kui ka kostja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldused kuuluvad rahuldamisele osaliselt. TsMS § 174 lg 1 alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-147-14 (p 22) märkinud, et tsiviilasjades, milles lõpplahend kas või ühes kohtuastmes on tehtud enne 1. jaanuari 2015, ilma et selles menetluskulud oleksid rahaliselt kindlaks määratud, määrab kogu asja menetluskulud TsMS § 177 lg 1 p 2 ja lg 2 alusel kindlaks maakohus määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist, andes õigustatud menetlusosalisele mõistliku tähtaja menetluskulude nimekirja ja vajadusel neid tõendavate dokumentide esitamiseks ning kohustatud menetlusosalisele vastuväite esitamiseks. TsMS § 174 lõike 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Vastavalt TsMS § 477 lõikele 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 03.06.2013 määrus asjas nr 3-2-1-65-13). Vastavalt TsMS § 138 lg 1 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Osundatud paragrahvi 2. lõike kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Tulenevalt TsMS § 144 p 1 on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud, sama paragrahvi p 2 järgi ka sõidukulud. Hageja taotleb kostjalt menetluses tasutud riigilõivu väljamõistmist summas 700 eurot. Hagiavalduse esitamisel on hageja tasunud riigilõivu 600 eurot ja hiljem täiendavalt 100 eurot (I kd, tl 8 ja tl 32 pöördel). Kostja ei ole nimetatud kulu suhtes vastuväiteid esitanud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18. detsembri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hagejat esindas menetluses jurist Marko Tiirik ja kostjat on esindanud vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetlusosalised on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes nimetatud kinnitused andnud (hageja – II kd, tl 1 pöördel, kostja – II kd, tl 13 pöördel). 3 (5)

Kohtu hinnangul on nii hageja kui kostja lepingulise esindaja tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) põhjendatud, kuivõrd kohtupraktika järgi jääb õigusabiteenuse tunnitasu keskmiselt vahemikku 100-120 eurot. Lepinguliste esindajate menetlustoimingute hindamisel arvestab kohus kohtupraktikas väljakujunenud seisukohta, et umbes ühe lehekülje menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele kulunud aeg. Hageja lepinguline esindaja on tutvunud materjalidega 2 tunni ulatuses, hagiavalduse koostamiseks on kulunud 2 tundi, vastuse koostamiseks kohtu kirjale ning kirjalike seisukohtade koostamiseks vastavalt 14.03.2013 ja 7.07.2014 kokku 3 tundi, 25.03.2014 ja 18.07.2014.a. Põlva kohtumajas toimunud istungiteks ettevalmistamiseks ja istungitel osalemiseks kokku 4 tundi; sõiduks marsruudil Jõhvi-Põlva ja Põlva-Jõhvi, s.o. edasi-tagasi 2 tundi, kokku - ajakulu 8 tundi; 5.09.2014 seisukohtade koostamine ajakulu 2 tundi ning apellatsioonkaebusega tutvumine ja vastuse koostamine kokku 3 tundi. Kostja on juhtinud tähelepanu asjaolule, et istungile sõitmiseks kulunud aja hüvitamist ei saa menetluskuluna nõuda. Kohus nõustub selles osas kostjaga. Kui hageja ja tema esindaja vahel oli kokkulepe, mille kohaselt hageja kohustus hüvitama esindaja sõidule kulunud aja, ei tähenda see, et need kulud on põhjendatud välja mõista teiselt menetlusosaliselt. Ka Riigikohus on leidnud, et menetlusosaliselt ei saa välja mõista hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest (Riigikohtu 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 13). TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata hageja taotluse 400 euro väljamõistmiseks (ajakulu 2 x 2h, maksumus 100 eurot/h, kokku 400 eurot). Ülejäänud hageja lepingulise esindaja kuludele pole kostja vastu vaielnud. Toimiku materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja teostanud kõik menetluskulude nimekirjas esile toodud õigusabitoimingud, mis tuleb kohtu hinnangul lugeda vajalikeks ja põhjendatuteks. Võttes arvesse menetluse tulemuslikkust hageja jaoks, peab kohus õigusabi 16 tunni ulatuses põhjendatuks ja vajalikuks hageja huvide kaitsel. Seega on hageja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud maakohtus hagi esitamise tasutud riigilõiv – 700 eurot ning lepingulise esindaja kulud 1300 eurot ning ringkonnakohtus lepingulise esindaja kulud 300 eurot. Kostja lepinguline esindaja teostas menetluskulude nimekirja kohaselt õigusabi osutamisega seotud toiminguid 4 tunni ulatuses, sealhulgas kliendiga nõupidamine 1 tund ning asja materjalidega tutvumine ja kohtule kirjalike seisukohtade koostamine 3 tundi. Hageja ei ole kostja menetluskulude osas vastuväiteid esitanud. Õigusabiteenus hõlmab mõistetavalt ka muid toiminguid peale kohtule menetlusdokumentide koostamise ja esitamise, sh konsultatsioonid ja nõupidamised õigusabiteenuse saajaga, kuid kohtuasja menetlemine ning lahendamine sõltub ennekõike sellest, missuguseid taotlusi, seisukohti ja põhjendusi esitavad menetlusosalised kohtule. 4 (5)

Seega tuleb jätta rahuldamata taotlus kostja lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks nõupidamise aja eest kostjaga 1 tunni ulatuses, kuivõrd eelduslikult olid selle nõupidamise väljundiks kirjalikud seisukohad, mille koostamise ja kohtule esitamisega seotud õigusabikulu on kostja menetluskulude nimekirjas eraldi välja toonud. Tulenevalt eeltoodust on kostja põhjendatud ja vajalik menetluskulu maakohtus 300 eurot. TsMS § 174 lõikest 10 tuleneb, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja on oma menetluskulude kindlaksmääramise avalduses kinnitanud, et kõik kulud on esitatud ilma käibemaksuta (II kd, tl 1 pöördel). Kostja pole vastavat kinnitust andnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus menetluskulud välja käibemaksuta. Maakohtus on pooled kandnud menetluskulusid kokku summas 2300 eurot. Võttes aluseks kohtuotsustes kindlaksmääratud menetluskulude jaotuse, mille kohaselt menetluskulud maakohtus on jäetud poolte kanda võrdsetes osades, s.o 50 % kuludest hageja kanda ja 50 % kuludest kostja kanda ning menetluskulud ringkonnakohtus on jäetud täielikult kostja kanda, tuleb maakohtus kantud menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja mõista 850 eurot (2300: 2 = 1150 – kostja poolt kantud menetluskulu 300 eurot). Lisaks kuulub kostjalt väljamõistmisele 300 eurot hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude katteks. Kokku peab kostja hagejale hüvitama menetluskulud 1150 euro suuruses summas.. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avaldustes sellekohase taotluse esitanud (II kd, tl 1 pöördel). TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/ Epp Tombak Kohtunik

5 (5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.