18. september 2014.a. Põlva kohtumaja, Võru tn.12, Põlva
Tsiviilasja number
2-12-45090
Tsiviilasi
OÜ Brevanor hagi OÜ Põlva Heakorratööd vastu töövõtulepingust tulenva võlgnevuse 11 208,63 eurot, viivise 3962,02 eurot ja lisanduva viivise nõudes 17 216,22 eurot
Hagi hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Brevanor - registrikood 10909119; asukoht Narva mnt 41-17, Jõhvi 41535 Seaduslik esindaja: juhatuse liige Elmut Veermets Esindaja: Marko Tiirik – OÜ Bellum Õigusabi, asukoht Sompa 3 Jõhvi 41598; e-post: [email protected] Kostja: OÜ Põlva Heakorratööd - regitrikood 10915396, asukoht Rosma küla, Põlva vald Põlvamaa 63309 Seaduslik esindaja: juhatuse liige Henn Asi – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxx; e-post: [email protected] Esindaja: vandeadvokaat Karina Lõhmus-Ein, Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, asukoht Ülikooli 4 Tartu 51003; e-post: [email protected]
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi osaliselt.
2.Mõista OÜ-lt Põlva Heakorratööd OÜ Brevanor kasuks välja 7275 (seitse tuhat kakssada seitsekümmend viis) eurot 45 senti, sealhulgas 4122,05 eurot põhivõlgnevuse katteks ja 3153,40 eurot viivise katteks kuni kohtuotsuse tegemiseni 18.09.2014.a. (kaasa arvatud).
3.Jätta rahuldamata OÜ Brevanor nõue OÜ-lt Põlva Heakorratööd 7086,59 euro väljamõistmiseks.
Mõista OÜ-lt Põlva Heakorratööd OÜ Brevanor kasuks välja viivis 0,05 % päevas põhivõlgnevuselt (4122,05 eurot) alates 19.09.2014 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.
5.Jätta menetluskulud poolte kanda võrdsetes osades. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest 18. septembril 2014.a. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 03.08.2010 ehituse töövõtulepingu nr 352010, milles lepiti kokku alljärgnevate tööde tegemine hageja poolt 1) seinte pragude likvideerimine ja ruumide täielik ülevärvimine 1500 m2 ulatuses; 2) keraamilise ja klinkerplaadi parandustööd 10 tunni ulatuses tunnihinnaga mille 9,46 eurot (148 krooni) ; 3) söögisaali puittalade ümbriste täitmine tellingutelt hinnaga 1 ruum 134,21 eurot (2100 krooni). Koos käibemaksuga lepiti kokku tööde maksumus 10513,21 eurot (164 496 krooni). Hageja lõpetas lepingus kokkulepitud tööd 01.10.2010 ning esitas seejärel kostjale remonttööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja tasumiseks arve nr 128 summas 10513,21 eurot. Kostja tasus akti ja arve alusel hagejale koos käibemaksuga 6391,16 eurot (100 000 krooni). 03.08.2010 poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu raames leppisid pooled kokku OÜ Orica Eesti hoone täiendavates remonditööde mahtudes, mida asus teostama hageja. Hageja edastas kostjale lisatööde maksumused koos käibemaksuga summas 7086,59 eurot (110 881 krooni). Lisatööd lõpetati 17.11.2010, mille kohta esitas hageja kostjale samal päeval lisatööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning 08.12.2010 arve nr 150 summas 7086,59 eurot (koos käibemaksuga). Hageja on edastanud arved nr 128 ja 150 kostjale e-maili teel, kostja registreeritud postiaadressile väljastusteatega ning isiklikult kostja juhatuse liikmele Henn Asile. Korduvatest meeldetuletustest hoolimata on kostja jätnud tasumata 03.08.2010 sõlmitud lepingust tulenevalt 4122,05 eurot (64 496 krooni) ning kokkulepitud lisatööde eest 7086,59 eurot (110 881 krooni) koos käibemaksuga. Seega võlgneb kostja hagejale kokku 11 208,64 eurot (175 377 krooni) koos käibemaksuga.
2.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivist), arvestades kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltevahelise lepingu punkt 4.2 kohaselt tuli hagejal tasuda arve 10 kalendripäeva jooksul. Kuna kostja ei tasunud arvet tähtaegselt, tekkis hagejal õigus nõuda viivist 0,05% lepingu maksumusest iga tähtpäeva ületanud päeva eest.
Neil asjaoludel taotleb hageja kostjalt tehtud tööde eest 11 208,64 euro väljamõistmist, ning tasumisega viivitamise eest 27.09.2012 seisuga viivise väljamõistmist summas 3962,02 eurot. Alates 28.09.2012 taotleb hageja viivise väljamõistmist kuni kohustuse kohase täitmiseni. Kostja vastuväited hagile ja kirjalikus menetluses esitatud seisukohad
3.Kostja oma vastuses hagile (tl. 37) ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja vastuse kohaselt ei teostanud hageja 03.08.2010.a. sõlmitud töövõtulepingus nr.35-2010 kokkulepitud töid tähtaegselt , s.o. 01.10.2010.a. ning kvaliteetselt, mistõttu määras Orica OÜ kostjale leppetrahvi. Põlva Heakorratööd OÜ ei ole tellinud OÜ-lt Brevanor lisatöid. Kirjalikus menetluses esitatud seisukohtades (tl 146-149) leiab kostja, et poolte vahel ei ole sõlmitud 03.08.2010.a. töövõtulepingu lisa ega korrigeeritud lepingu hinda. Vastava lisa vormistamiseks puudus ka alus, sest kostja ei tellinud hagejalt lisatöid, s.o töid, mille teostamises lepingu sõlmimisel ei olnud kokku lepitud. Hageja poolt esitatud lisatööde akt ei sisalda ühtegi tööd, mida ei ole nimetatud töövõtulepingu punktis 1, hageja ei ole tõendanud, et pooled saavutasid kokkuleppe lisatööde teostamise tingimustes. Vastavalt töövõtulepingule pidid pooled lisatööde teostamises ja hinnas leppima kokku kirjalikult. Töövõtulepingu punktis 1 ei ole määratletud tööde täpseid mahte, mistõttu tuleb ja saab lepingu objektiks lugeda kõigi töövõtulepingu punktis 1 sisalduvale kirjeldusele vastavate, tööde teostamist OÜ-le Orica Eesti kuuluvas hoones. Töövõtuleping ei sisalda kokkulepet pragude likvideerimise mahu -1500 m2 ja plaatide parandustööde mahu -10 tundi osas. Töövõtulepingu punkti 4.1. kohaselt oli lepingu hind 137 080 EEK, so 8761 eurot, millele lisandus käibemaks, koos käibemaksuga oli tööde maksumus 10 531,20 eurot. Tööde maksumuses tööde liikide kaupa pole lepingus kokku lepitud. Töövõtulepingu p 5.3. järgi pidid lisatööde summad ja tähtajad, mida töövõtuleping ei kajasta, kokku lepitama eraldi kirjalikult.
4.Asjaolule, et lisatöid ei tellitud ja vastavat lisakokkulepet ei sõlmitud osundab fakt, et töövõtulepingu muudatuse teksti on hageja kostjale esitanud 17.11.2010.a., so 1,5 kuud pärast seda, kui objekt oleks pidanud vastavalt töövõtulepingus kokkulepitud tähtajale valmima. Samal kuupäeval on koostatud lisatööde üleandmise-vastuvõtmise akt, millel kajastatud lisatööde kirjeldus kattub enamuses töövõtulepingu punktis 1 sisalduva töövõtulepingu objekti kirjeldusega. Kostja on seisukohal, et lisatööde tellimisel hagejalt , oleks lisatööd ja nende eest makstav tasu suurus lepitud kokku enne tööde teostamist kirjalikult. Väidetavate lisatööde maksumus moodustab 67% lepingu hinnast, mis ei ole usutav, arvestades töövõtulepingu objektiks olevate remonttööde iseloomu ( kõigi OÜ Orica Eesti hoone seintes asuvate pragude likvideerimine ja seinte ülevärvimine ning kõik keraamilise ja klinkerplaadi parandustööd). Hagejal oli võimalik tema poolt koostatud lepingus kirjeldada lepingujärgseid töid ja nende mahte temale vajaliku täpsusega. Leppides kokku, et töövõtulepingu punktis 1 määratletud tööd teostatakse töövõtulepingu punktis 4.1. kokkulepitud hinnaga, võttis hageja endale riisiko kokkulepitud tööde teostamiseks kokkulepitud hinnaga. Hinda ei saa suurendada käsitledes teatud lepingu objekti kirjeldusele vastavaid töid lisatöödena. Samuti puudub töövõtjal pärast lepingu sõlmimist õigus ühepoolselt lepingu mahtu piirata või suurendada hinda seoses ebakvaliteetselt teostatud tööde ümbertegemise vajadusega.
5.Tulenevalt VÕS § 8 lg 2 on leping täitmiseks kohustuslik. Töövõtulepingu punktis 1 kokkulepitud tööde teostamise tähtaeg oli vastavalt töövõtulepingu punktile 5.2. 01.10.2010.a. Kostja on esitanud tõendid, millest nähtuvalt ei teostanud hageja töid õigeaegselt. Hageja poolt tööde teostamise hilinemise tõttu esitas Orica Eesti OÜ kostjale pretensioone ning leppetrahvinõude. Kontrollides hageja poolt teostatud töid, avastas OÜ Orica Eesti, kelle
kinnistul asuvas hoones remonttöid teostati, et hageja ei ole teinud töid nõuetekohaselt, mistõttu tuli hagejal töid ümber teha. Kostja möönab, et sellega seoses tegi hageja täiendavaid töid, kuid need ei olnud lisatööd töövõtulepingu tähenduses, vaid tööd, mille tegemise vajadus tulenes hageja enda tegevusest ning mis ei kuulu täiendavalt tasustamisele. VÕS § 637 lg 3 näeb ette, et töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Vastavalt töövõtulepingu punktile
3.2.oli hagejal pärast töö vastuvõtmist Tellija, so kostja, poolt õigus lepingus kokkulepitud tasule. Hageja ei teostanud töid nõuetekohaselt ega lõpetanud neid, mistõttu ei nõustunud kostja töid vastu võtma ja tööde vastuvõtmise aktile all kirjutama. Kuna kostja ei ole töid vastu võtnud, ei ole töövõtulepingu punktist 4.1. tulenev tasunõue sissenõutavaks muutunud. Hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks tööd vastu võtnud või oleks pidanud tööd vastu võtma. Kostja ja Orica Eesti OÜ vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimused ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtsust. Hageja ei ole nimetatud lepingu pooleks, mistõttu ei tulene hagejale sellest lepingust õigusi ega kohustusi. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingus ei ole Orica Eesti OÜ ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingule viidatud ega selle tingimusi hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu tingimustega seotud. Hageja kohtumenetluse käigus esitatud seisukohad
6.Hageja on 07.07.2014 esitatud seisukohtades (tl 104-105) selgitanud, et kostjaga lepingu sõlmimise aluseks oli hageja poolt koostatud konkreetne hinnapakkumine, mis sisaldas nii teostatavate tööde ühiku hindasid, teostatavate tööde mahtusid kui summasid. Hageja poolt teostatud tööd on vastu võetud Orica Eesti OÜ poolt, vastuväiteid ega pretensioone tööde kvaliteedi või koguse osas ei ole esitatud. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja töös oleks olnud puudusi, vigu või ebatäpsusi ning et kostja oleks hagejale või OÜ Orica Eesti oleks kostjale esitanud vastavad pretensioonid. Hageja poolt teostatud tööde kohta ei ole ei suuliselt ega kirjalikult pretensioone esitatud. Hageja tutvus enne hinnapakkumise tegemist objektiga ning tegi omapoolse pakkumise nii mahtude kui ka hinna suhtes, sest objektil juba toimusid viimistlustööd. Hiljem esitas hageja täiendava hinnapakkumise lisatöödele nii mahuliselt kui hinnaliselt. Koondpakkumist hageja ei ole esitanud. Hageja lõpetas lepingulised tööd tähtaegselt 01.10.2010.a. Lisatööd lõpetas hageja 17.11.2010.a. Hageja ei ole teostanud garantiitöid, seega kostja väide garantiitööde tegemisest ja sellega seonduvast garantiirahast ei ole asjakohane. 05.09.2014 esitatud seisukohas (tl 140-142)on hageja rõhutanud, et loeb käesolevas vaidluses kõige olulisemaks tõendiks tööde lõplikku üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille alusel on võimalik saada ülevaade ning teha järeldused teostatud tööde mahu ja kvaliteedi kohta. Kostja ei ole vaatamata korduvatele nõudmistele nimetatud akti esitanud kohtule esitanud. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused
7.Kohus lahendab tsiviilasja TsMS § 403 lg 1 alusel kirjalikus menetluses, kuna pooled 18.07.2014 toimunud kohtuistungil nõustunud asja menetluse jätkamisega kirjalikus menetluses. Kirjaliku menetluse määramisel on kohus andnud pooltele tähtaja kõigi asjas tähtsust omavate ja senises menetluses esitamata avalduste ja dokumentide esitamiseks. Hageja ja kostja on oma seisukohad esitanud vastavalt 05.09.2014.a.(tl. 140-142) ja 08.09.2014.a.(tl. 146-149). TsMS § 438 esimene lause sätestab, et otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.
TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lõikest 2 tulenevalt esitavad tõendeid menetlusosalised. Kohus võib teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Vastavalt TsMS § 231 lg 2 ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Osundatud paragrahvi 4.lõike järgi eeldatakse omaksvõttu, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Käesolevas asjas puudub poolte vahel vaidlus asjaolude üle, et hageja ja kostja vahel sõlmiti 03.08.2010 ehituse töövõtuleping nr 35-2010 (tl.11-15), milles lepiti kokku Orica Eesti hoone remonttööd. Lepingu p.4.1. järgi lepiti kokku tööde maksumus kokku 137 080 krooni, millele lisandub käibemaks 20 %. Seega oli lepingu hind 164 496 krooni, arvestatuna eurodeks 10 513,21 eurot. Kostja on hagejale tasunud hageja poolt 01.10.2010.a. esitatud arve nr.128 alusel (tl.16) 10.10.2010 6391,16 eurot (100 000 krooni). Arve nr.128 osaline tasumine 10.detsembril 2010 nähtub hageja poolt kostjale 12.07.2011.a. esitaud hagihoiatusest (tl.20) ning viivise arvestusest (tl.22), kostja ei ole hageja väidet arve tasumise aja kohta vaidlustanud, seega tuleb eeldada, et kostja on arve tasumise aja ja tasutud rahasumma suuruse omaks võtnud. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus nõuda kostjalt töövõtulepingust nr.35-2010 tulenevalt täiendavalt 11 208,64 euro maksmist, sealhulgas 4122,05 euro maksmist 01.10.2010.a. esitatud arve alusel ning 7086,59 euro maksmist 08.12.2010.a. esitatud arve alusel, samuti kohustuse täitmisega viivitamisest tulenevalt viivitusintresside tasumist. Seega tuleb kohtul tuvastada, kas kostja keeldumine eelnimetatud rahasummade maksmisest hagejale on põhjendatud.
9.Vaidluse lahendamisel võtab kohus arvesse alljärgnevaid võlaõigusseaduse (VÕS) töövõtulepingut reguleerivaid sätteid. VÕS § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 sätestab, et töövõtja peab andma tööna valmistatud asja tellijale üle. Kui on kokku lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub VÕS § 637 lg 4 kohaselt töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tulenevalt VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. VÕS § 641 lg 1 sätestab, et töö peab vastama lepingutingimustele. Lepingutingimustele peavad vastama ka töö juurde kuuluvad dokumendid. VÕS § 642 lg 3 kohaselt vastutab töövõtja ka töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut tellijale, kui mittevastavus tekkis töövõtja kohustute rikkumisest tulenevalt. VÕS § 644 lg 1 kohustab tellijat teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Lõige 2 kohustab oma majandus- ja kutsetegevuses töövõtulepingu sõlminud tellijat töö lepingule mittevastavusest teavitamisel seda piisavalt täpselt kirjeldama. Kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust
piisavalt täpselt, ei või tellija VÕS § 644 lg 3 järgi töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija VÕS § 646 lg 1 alusel nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 648 sätestab, et tellija ei või vähendada töövõtjale maksmisele kuuluvat tasu, kui töövõtja viis töö vastavusse lepingutingimustega või tegi uue töö või kui tellija keeldus õigustamatult vastu võtmast töövõtja ettepanekut töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks või uue töö tegemiseks.
10.Järgnevalt tuleb hinnata, kas kostjal kui töövõtulepingu järgi tellijal esines alus keelduda osaliselt kokkulepitud tasu maksmisest ning tasu maksmisest tellija poolt väidetavalt teostatud lisatööde eest. Ehituse töövõtulepingu 35-2010 (tl.11-15) p.1 on kokku lepitud tööd, mida lepingu järgi peab töövõtja tegema – Orica Eesti hoones seinte pragude likvideerimine ja ruumide täielik ülevärvimine, keraamilise ja klinkerplaadi parandustööd ning söögisaali puittalade ümbriste täitmine tellingutelt. Lepingu p.3.1 järgi esitab töövõtja aktsepteerimiseks teostatud tööde akti. Juhul, kui tellija ei ole esitanud põhjendatud keeldumist kolme tööpäeva jooksul alates tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti kättesaamisest, loetakse akteeritud tööd tellija poolt kinnitatuks. P.3.2. sätestab, et pärast töö vastuvõtmist tellija poolt on töövõtjal õigus lepingus kokkulepitud tasule. Tulenevalt lepingu p. 4.2. kuulub arve tellija poolt tasumisele 10 kalendripäeva jooksul ning selle õigeaegselt tasumata jätmisel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist kuni 0,05 % lepingu maksumusest iga tähtpäeva ületanud päeva eest. Lepingu p.4.4. kohaselt võib lepingu hinda korrigeerida poolte kirjaliku kokkuleppega, mis on vormistatud lepingu lisana muuhulgas tellija poolt lisatööde tellimisel. Lisatööd, mis teostatakse lepingu lisa alusel esitatakse vastavalt lepingu p.4.5. ja 4.6. tellijale kinnitamiseks muudest töödest eraldi, lisatööde teostamise aktiga, mille kinnitamisel ja arvete tasumisel lähtuvad pooled lepingu tingimustest. Ka lepingu p.5.3 sätestab, et kõikide lisatööde summad ja tähtajad, mida leping ei kajasta, lepitakse kokku eraldi kirjalikult.
11.Lepingu alusel tehtavad tööd tulenesid Orica Eesti OÜ ja OÜ Põlva Heakorratööd vahel 14.07.2010.a. sõlmitud ehitustöövõtulepingust (tl.67-78), mille p.4.1 järgi kohustus töövõtja (OÜ Põlva Heakorratööd) teostatud tööd tellijale üle andma 15.09.2010.a. Osundatud lepingu p. 5.4.2 sätestas, et tellija tasub teostatud tööde eest lõplikult pärast tööde üleandmisevastuvõtmise akti allakirjutamist tellija poolt ja vastava arve esitamist töövõtja poolt 14 kalendripäeva jooksul arvates arve kättesaamisest tellija poolt, p.5.5. on reguleeritud tasu alandamise ning p.14.5 tagatise andmise tingimused. Nimetatud lepingu lisas 1 (tl.79) on kirjeldatud ka hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingu sisuks olevad tööd.
12.Tl.17 on ehituse töövõtulepingu 35-2010 teostatud remonttööde üleandmise-vastuvõtmise akt 01.10.2010, millest nähtub, et Brevanor OÜ on teostanud kõik Orica Eesti hoone remonttööd vastavalt lepingu p.1 märgitule.
Samal kuupäeval on OÜ Brevanor koostanud OÜ-le Põlva Heakorratööd arve nr.128 (tl.16) teostatud remonttööde eest tasumiseks summas 164 496 krooni (koos käibemaksuga). 17.11.2010.a. on koostatud teostatud ehituse töövõtulepingu 25-2010 lisatööde üleandmisevastuvõtmise akt (tl.19), milles on kirjeldatud töödena seinte pragude likvideerimine ja ruumide täielik ülevärvimine, keraamilise ja klinkerplaadi parandustööd ning nõupidamisruumi ja fuajee lagede puittalade ümbriste täitmine tellingutelt, milliste tööde maksumus on akti kohaselt koos käibemaksuga 110881 krooni. Nimetatud akti alusel on 08.12.2010.a. koostatud arve nr.150. Tl.85 on Orica Eesti OÜ nõue 02.09.2010 Põlva Heakorratööd OÜ-le 14.07.2010 sõlmitud ehitustöövõtulepingu alusel tehtavate tööde teostamiseks lepingus toodud tähtajaks, milles on hoiatatud, et tööde mittetähtaegse teostamise puhul on tellija sunnitud nõudma leppetrahvi. 07.12.2010.a. Orica Eesti OÜ kirjast Põlva Heakorratööd OÜ-le (tl.86) nähtub, et tööd valmisid lõplikult 24.11.2010, seega 70 päeva hiljem kui lepingus kokku lepitud. Tellija on teatanud leppetrahvi – 9 % ulatuses lepinguhinnast kinnipidamisest tasumata arvelt ning 5 % lepinguhinnast kinnipidamisest seoses sellega, et töövõtja (OÜ Põlva Heakorratööd) ei esitanud lepingus ettenähtud krediidiasutuse garantiikirja. OÜ Põlva Heakorratööd on esitanud Orica Eesti OÜ-le 24.11.2010.a. 14.07.2010 ehitustööde lepingust tuleneva arve, summas 997 765 krooni, lepingus kokkulepitud summast 1 971 470 krooni on maha arvatud tasutud summad ning garantiiraha 5 % ulatuses. OÜ Heakorratööd pearaamatu väljavõttest (tl.81 ja 136) nähtub, et 07.12.2010.a. on tasutud 820 333 krooni ning tasumata on 177 432 krooni, mis moodustabki 9 % lepinguhinnast, millises ulatuses on tellija arvestanud leppetrahvi seoses töö mittetähtaegse valmimisega.
13.Eeltoodud tõendite alusel saab teha järelduse, et tellija, kellele kuuluval objektil tööd teostati, on lugenud töö teostatuks küll viivitusega, kuid nõuetekohaselt, sest töö on vastu võetud. Hageja poolt 01.10.2010.a. koostatud aktis kirjeldatud töö tuleb lugeda vastavalt VÕS § 638 vastu võetuks, vaatamata asjaolule, et aktil puuduvad sellekohased kinnitused, kuna kostja on töö eest osaliselt tasunud. Ka poolte vahel sõlmitud lepingu p.3.1 tuleneb, et kui tellija ei esita keeldu põhjendatult kolme tööpäeva jooksul alates akti kättesaamisest tööde vastuvõtmisest, loetakse akteeritud tööd kinnitatuks.
14.Riigikohtu tsiviilkolleegium on oma lahendis 3-2-1-80-08 punktis 21 asunud seisukohale, et töövõtulepingu järgi tehtud töö vastuvõtmise esmaseks tähenduseks on töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumine VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi. Samas ei muuda töö vastuvõtmine VÕS § 76 lg-s 1 sätestatud põhimõtet, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, ning sama paragrahvi 3. lõikes sätestatut, et kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Töö vastuvõtmine ei võta tellijalt iseenesest õigust tugineda tehtud töös ilmnevatele puudustele. Küll omab see olulist tähendust pooltevahelise tõendamiskoormise jaotusele. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Sama lahendi punktis 32 on Riigikohus osundanud, et kokkulepitud tasu maksmata jätmisest saab tellija keelduda üksnes juhul, kui tal on rahaline nõue töövõtja vastu kahju hüvitamiseks VÕS § 115 lg 1 järgi või kulutuste hüvitamiseks VÕS § 646 lg 5 järgi ulatuses, mille tellija tasaarvestab selle tasunõudega. Lisaks võib tellija keelduda tasu maksmisest, kui ta alandab puudustele tuginedes lepingujärgset hinda VÕS § 112 lg 1 alusel, hinna alandamise võrra. Samuti vabaneb tellija tasu maksmise kohustusest VÕS § 116 lg 1 alusel lepingust taganedes. Kui hageja oli tööde teostamisega viivituses, oli kostjal õigus lepingu p.4.3 alusel nõuda hagejalt viivist. Kostja ei ole viivisenõuet esitanud.
Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et tal esinevad alused lepingus kokkulepitud tasu maksmisest keelduda. Vastupidi - akti alusel väljastatud arvest 100 000 krooni tasumisega on kostja aktsepteerinud aktis kirjeldatud tööde tegemist. Seega on hageja nõue lepingu alusel saamata 64 496 krooni (4122,05 euro) väljamõistmiseks põhjendatud.
15.Seonduvalt hageja nõudega ehituse töövõtulepingust nr. 35-2010 tulenevate lisatööde eest tasu väljamõistmiseks summas 110 881 krooni (7086,59 eurot) leiab kohus, et nimetatud nõue ei ole põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud kokkuleppe sõlmimist kostjaga lisatööde tegemiseks. Tulenevalt töövõtulepingu p.4.4. võis lepingu hinda korrigeerida poolte kirjaliku kokkuleppega, mis on vormistatud lepingu lisana muuhulgas tellija poolt lisatööde tellimisel. Lepingu p.4.5 sätestas, et lisatööd, mis teostatakse lepingu lisa alusel, esitatakse tellijale kinnitamiseks muudest töödest eraldi, lisatööde teostamise aktiga ning p.5.3 alusel lepitakse kõikide lisatööde summad ja tähtajad, mida käesolev leping ei kajasta, kokku eraldi kirjalikult. Ühtegi lisatööde tegemise ja nende eest tasu arvestamise kirjalikus vormis kokkulepet kohtule esitatud ei ole. Hageja poolt esitatud lisatööde üleandmise-vastuvõtmise aktis on kajastatud põhimõtteliselt samad tööd, millised on kokku lepitud lepingu p.1.1., erinev on akti p.3 märgitud töö - nõupidamisruumi ja fuajee lagede puittalade ümbriste täitmine tellingutelt (lepingus nimetatud sama töö söögisaali osas).
16.Hageja on taotlenud kohustada kostjat esitama Orica Eesti OÜ objektil tehtud tööde lõplik üleandmise ja vastuvõtmise akt, mille alusel saaks teha järelduse teostatud tööde mahu ja kvaliteedi kohta (tl.108-109). Kostja on esitanud hageja taotlusel dokumentaalsete tõenditena kostja ja Orica Eesti OÜ vahel sõlmitud ehitustöövõtulepingu lisa 1 (e-kiri hankele pakkumise esitamiseks), tl.112, sama tl.79) ja lisa 2 (hoone ehituskvaliteedi ja ehitusmahu ekspertiisi akt, tl.113-135). Tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti kostja esitanud ei ole. Kohtu hinnangul ei oma nimetatud akt tähendust käesolevas tsiviilasjas esitatud nõuete põhjendatuse hindamisel, kuna akti alusel on eeldatavalt võimalik saada ülevaade hoone lõplikust olukorrast, Orica Eesti OÜ ja OÜ Põlva Heakorratööd vahel sõlmitud ehitustöövõtulepingu alusel tehtud töödest. Aktist ei nähtu, millise osa töödest on teostanud hageja. Kuna Orica Eesti OÜ on 24.11.2010 tööd vastu võtnud, siis tuleb eeldada, et tööd olid nõuetekohaselt teostatud. Lõplik aktiga tööde vastuvõtmise kohta ei ole võimalik tõendada hageja poolt teostatud tööde mahtu.
17.Kostja on esitanud tõenditena fotod väidetavate puuduste kohta Orica Eesti OÜ hoones (tl.87-94), millistel on nooltega osundatud pragudele , kuid kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, millal need fotod on tehtud (kas enne või pärast töö tegemist hageja poolt). Seetõttu ei saa kohus seostada esitatud fotosid nagu ka tl.100 olevat joonist, mis on pealkirjastatud „praod seintes“ käesoleva tsiviilasja tõendamiseseme asjaoludega. Seintes pragude esinemine on kindlaks tehtud ka objekti ülevaatusel ehitusmahu ekspertiisi käigus ning nende likvideerimine oligi kostja ja Orica Eesti OÜ ning hageja ja kostja vahel sõlmitud töövõtulepingute üheks eesmärgiks.
18.Eeltoodu alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel 03.08.2010 sõlmitud ehituse töövõtulepingu alusel on hagejal õigus vastavalt 01.10.2010 koostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktile tasule summas 164 496 krooni. Kuna pooled ei vaidle 100 000 krooni tasumise üle, on hagejal õigus nõuda 64 496 krooni ehk 4122,05 euro väljamõistmist, millist summat kostja ei ole vabatahtlikult olnud nõus tasuma. Kuivõrd kostja on rikkunud raha maksmise kohustust, on hagejal tulenevalt VÕS § 108 lg 1 õigus nõuda kohustuse täitmist. Hageja nõue lisatööde eest tasu väljamõistmiseks summas 7086,59 eurot tuleb jätta rahuldamata tõendamatuse tõttu.
19.Lisaks kohustuse täitmise nõudele on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral VÕS §-de 101 lg 1 p 6 ning 113 lg 1 alusel õigus nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingu p.4.2. oli 01.10.2010.a. hageja poolt esitatud arve nr.128 , summas 10 513,21 eurot maksetähtaeg 10.10.2010. Seega alates 11.10.2010 oli kostja viivituses 10 513,21 euro maksmisega kuni 10.12.2010, kui kostja tasus arve 6391,16 euro ulatuses. Viivise määr on poolte vahel kokku lepitud töövõtulepingu punktis 4.2 0,05% päevas. Ajavahemiku 11.10.-10.12.2010 eest tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivitusintressina 315,40 eurot (10513,21 x 0,05 % x 60 päeva) ning edasiselt – alates 11.12.2010 -18.09.2014 2838 eurot (4122,05 x 0,05% x 1377päeva). Kokku moodustab kuni kohtuotsuse tegemiseni arvestatud viivis 3153,40 eurot. Alates 19.09.2014 on kostja kohustatud kuni põhinõude täitmiseni tasuma hagejale viivist 0,05 % päevas tasumata summalt. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas tuleb jätta menetluskulud seoses hagi osalise rahuldamisega poolte kanda võrdsetes osades, s.t kõigist menetluskuludest jääb 50 % hageja kanda ja 50 % kostja kanda Tulenevalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Epp Tombak /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.