lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-1683/3

Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 25.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-16-1683/3
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Mittetulundusühingute ja sihtasutuste registri asjad
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
25.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1015
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Eesti Keskerakond80053370

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-16-1683

Määruse tegemise aeg ja koht

25. veebruar 2016, Tallinn

Kohtukoosseis

Reet Allikvere, Ülle Jänes, Ande Tänav

Kohtuasi

Eesti Keskerakonna kandeavaldus erakonna põhikirja uue redaktsiooni registreerimiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu registriosakonna 12. jaanuari 2016 kandemäärus nr M 10034818/13

Keskerakonna (registrikood 80053370) Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti määruskaebus, lepingulised esindajad vandeadvokaat Jüri Sirel ja advokaat Sandra Ojaperv Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Resolutsioon:

1.Jätta Tartu Maakohtu registriosakonna 12. jaanuari 2016 kandemäärus nr M 10034818/13 muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulud jäävad kaebuse esitaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Asjaolud
1.Eesti Keskerakond esitas 23.12.2015 Tartu Maakohtu registriosakonnale kandeavalduse, milles palus muu hulgas kanda mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse erakonna põhikirja uue redaktsiooni.
2.Tartu Maakohtu registriosakond jättis 12.01.2016 määrusega kandeavalduse põhikirja muutmise osas rahuldamata. Määruse kohaselt ei saa taotletud kannet põhikirja muutmise kohta registrisse teha, kuna põhikirja vastuvõtmise poolt ei hääletanud nõutav kongressil

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

osalenud saadikute arv. Eesti Keskerakonna XV kongressi osavõtjate esindusnormiks oli 1092 saadikut. Kongressil väljastati 1031 mandaati. Eesti Keskerakonna põhikirja p 7.3.2. kohaselt tehakse põhikirja muutmise otsus osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega. Kuna põhikirja kinnitamise poolt hääletas 410 kongressi saadikut, vastu oli 21 ja erapooletuid 5, ei ole täidetud kahekolmandikulise häälteenamuse nõue.

3.Eesti Keskerakond esitas 27.01.2016 määruskaebuse, milles palub registriosakonna 12.01.2016 kandemääruse tühistada ja teha uus määrus, millega rahuldada avaldaja kandeavaldus täies ulatuses.
4.Kaebuse kohaselt leidis registriosakond ebaõigesti, et põhikirja p-s 7.3.2 sätestatud häälteenamuse arvestamisel tuleb arvestada kogu kongressist osavõtvate saadikute arvuga. Põhikiri sätestab, et põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks piisab osalejate (hääletajate) kvalifitseeritud häälteenamusest. Kuna kongressi läbiviimine on jaotatud omakorda istungiteks, lähtutakse häälteenamuse sisustamisel vastaval istungil osalenud saadikute arvust.
5.Kuna kandeavalduse lahendamine on formaalne menetlus, puudub kohtunikuabil pädevus asuda põhikirja tõlgendama kitsendavalt ja avaldaja kahjuks. Põhikirja tõlgendamisel tuleb VÕS § 29 kohaselt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest (3-2-1-166-09). Erakonna ühise tahte ja pikaajalise praktika kohaselt, mida on varem aktsepteerinud ka registriosakond, tõlgendatakse põhikirja punkti 7.3.2 selliselt, et põhikirja muutmise poolt peab olema 2/3 vastaval istungil, mitte kogu kongressil osalenud saadikutest.
6.Kõik kongressil osalenud saadikud ei saagi tehnilistel ja korralduslikel põhjustel hääletamisel osaleda. Erakonna põhikiri ei sätesta, et hääletamine oleks kongressil osalevatele delegaatidele kohustuslik, põhikiri sätestab üksnes kvooruminõude. Kvooruminõuet ei pea tuvastama iga otsuse vastuvõtmisel, vaid piisab sellest, kui kvoorumi olemasolu tehakse kindlaks koosoleku alguses. Lisaks on suurt osalejaskonda arvestades kongresside läbiviimine komplitseeritud ja kulukas, mistõttu ei saa erakond riskida sellega, et otsused jäävad üksnes saadikute ebapiisava hääletamisel osalemise tõttu vastu võtmata.
7.Põhikirja muutmine ei ole vastuolus erakonnaseaduse (EKS) ja mittetulundusühingute seadusega (MTÜS). Seadus ei reguleeri erakonna üldkoosoleku läbiviimise korda, samuti ei näe seadus ette üldkoosoleku kvooruminõuet, nähes ette üksnes selle, et kvooruminõue sätestatakse põhikirjas (MTÜS § 21 lg 1). Seetõttu piisab MTÜS § 23 lg 1 ja EKS § 7 lg 21 kohaselt põhikirja muutmise otsuse vastuvõtmiseks kohalolijate häälteenamusest, sõltumata kohalolijate arvust.
8.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Määruse põhjendused
9.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
10.Erakonnaseaduse (EKS) § 7 lg 21 kohaselt on erakonna põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle poole üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Avaldaja põhikirja p 7.3.1 kohaselt tehakse kongressil otsused poolthäälteenamusega ja p 7.3.2 kohaselt erakonna põhikirja muutmise otsus osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega.
11.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja põhikirja p 7.3.2 tõlgendus, mille kohaselt tuleb häälteenamuse sisustamisel lähtuda mitte kongressil, vaid vastaval istungil osalenud saadikute arvust, vastuolus üldkoosoleku olemuse ja põhikirjas sätestatuga.
12.Kongress oli erakonna põhikirja p 7.2.1 järgi otsustusvõimeline, kuna sellest võttis osa 1031 liiget, mis on enam kui pool kindlaksmääratud esindusnormist (1092 saadikut). Põhikirja muutmiseks pidi seega p 7.3.2 kohaselt selle poolt hääletama 688 kongressil osalenud liiget, kuid hääletas 410 liiget. EKS kohaselt ei ole võimalik põhikirjaga ette näha, et häälte arvestamisel võetakse aluseks muu kui üldkoosolekul osalenud liikmete arv. Samuti ei ole võimalik põhikirjaga ette näha väiksemat häälteenamuse nõuet, kui sätestab EKS § 7 lg 21. Avaldaja tõlgendus on seega vastuolus erakonnaseaduses sätestatud nõuetega, kuna see ei arvesta üldkoosolekul osalenud liikmete arvu ega seda, et arvesse võetud häälte arv jääb alla seaduses sätestatud miinimumi.
13.Avaldaja tõlgendus põhikirja p-le 7.3.2 on vastuolus ka üldkoosoleku olemusega. EKS § 1 lg 2 teise lause kohaselt laieneb erakonnale mittetulundusühingute seadus niivõrd, kuivõrd erakonnaseaduses ei sätestata teisiti. MTÜS § 18 kohaselt on mittetulundusühingu liikmete üldkoosolek selle kõrgeim organ, mis võtab vastu otsuseid kõikides mittetulundusühingu juhtimise küsimustes, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud juhatuse või mittetulundusühingu muu organi pädevusse. MTÜS § 19 lg 1 p 1 kohaselt kuulub põhikirja muutmine üldkoosoleku pädevusse. Seega peavad üldkoosoleku otsused olulisemates, sh põhikirja muutmise küsimustes, väljendama erakonna liikmeskonna enamuse tahet. Selline tulemus ei ole saavutatav, kui häälteenamust arvestatakse üksnes kongressi ühel istungil osalenud liikmete arvust. Seetõttu tuleb avaldaja põhikirja punkti 7.3.2 tõlgendada selliselt, et põhikirja muutmise otsus tehakse kongressil osalejate kahekolmandikulise häälteenamusega.
14.Ringkonnakohtu hinnangul ei võimalda teistsugust tõlgendust ka avaldaja põhikiri. Põhikirjast ei nähtu kongressi istungiteks jagamine. Seega on võimalik kongressil hääletamist reguleeriva p 7.3 alapunktis 7.3.2 nimetatud „osalejate häälteenamusena“ ka põhikirja tähenduses mõista üksnes kongressil osalejate häälteenamust. Kuna seadus ei reguleeri üldkoosoleku läbiviimise korda, ei võimalda EKS § 7 lg 21 ega avaldaja põhikiri teistsugust tõlgendust. Seega ei ole asjakohased määruskaebuse väited selle kohta, milline on konkreetse erakonna üldkoosoleku korralduslik ülesehitus. Iga erakond määrab üldkoosoleku läbiviimise korra ise.
15.Ebaõige on avaldaja väide, et põhikirja tõlgendamisel tuleb lähtuda erakonna liikmete ühisest tahtest ja senisest praktikast. Varasem seadusevastane praktika on kahetsusväärne ja see ei õigusta samasuguse olukorra jätkamist. Avaldajal ei saa selleks olla õiguspärast ootust. Registriosakond leidis õigesti, et vastuolu tõttu põhikirjaga ei ole võimalik põhikirja uut redaktsiooni registrisse kanda. Seejuures ei ületanud kohtunikuabi põhikirja muutmise otsuse seadusele vastavuse kontrollimisel oma pädevuse piire, vaid täitis MTÜS § 79 lg-st 5 tulenevat kohustust.
16.Ringkonnakohus lahendas määruskaebuse TsMS § 667 lg 3 esimese lause alusel kirjalikus menetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt jäävad menetluskulud avaldaja kanda. Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Jänes

Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium