3.Mõista Georg Baskakovilt välja kohtutäitur Kristel Maalmani kasuks menetluskulude katteks 100 (ükssada) eurot.
3.1.Georg Baskakovil tuleb tasuda menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Mõista Georg Baskakovilt välja riigituludesse riigi õigusabikulude katteks 48 (nelikümmend kaheksa) eurot.
4.1.Anda kohustatud isikule otsuse vabatahtlikuks täitmiseks tähtaeg 15 päeva alates käeoleva otsuse jõustumisest.
4.2.Makseinfo riigituludesse väljamõistetu tasumise kohta edastatakse pärast käesoleva otsuse jõustumist. Menetluskulude jaotus
Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta Georg Baskakovi kanda.
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Georg Baskakov esitas 01.10.2012 hagi Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani, Eesti Energia AS-i ja Osaühingu RIA Holding vastu enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kristel Maalmani menetluses täiteasi nr 095/2009/1978, mis on algatatud sissenõudja Eesti Energia AS-i avalduse alusel. Täitemenetluse käigus
toimus 03.07.2012 kordusenampakkumine, mille käigus müüdi võlgniku (hageja) vallasasiehitis asukohaga XXX küla, XXX vald. Ehitise ostis Osaühing RIA Holding. Kordusenampakkumisest sai hageja teada e-kirjast, mis saadeti hagejale 17.08.2012 ja mille ta sai kätte 31.08.2012. Hageja leidis, et kohtutäitur on rikkunud enamapakkumise korraldamisel enampakkumise olulisi tingimusi ja seetõttu on kordusenampakkumine ebaseaduslik. Hageja selgitas, et enampakkumise kohta ei avaldatud kuulutust Ametlikes Teadaannetes ning kohtutäitur ei teatanud võlgnikule 10 päeva enne enampakkumise toimumist kuulutuse sisust. Nende rikkumiste tagajärjel osales enampakkumisel vähem ostjaid ning võlgnikul ei olnud võimalik oma vastuväiteid esitada. Hageja leidis, et enampakkumine tuleb tunnistada kehtetuks. Hageja leidis vastuses kostjate seisukohtadele, et ta sai enampakkumise akti kätte 31.08.2012, seega on hagi esitatud tähtaegselt.
2.Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman vaidles hagile vastu. Kohtutäitur leidis, et võlgnik hoidis pahatahtlikult kõrvale dokumentide vastuvõtmisest, mistõttu oli täitur sunnitud avaldama enampakkumise teate Ametlikes Teadaannetes. Kuulutus avaldati 21.05.2012.
3.Osaühing RIA Holding vaidles hagile vastu. Kostja II märkis, et hageja nõue on aegunud. Hageja pidi enampakkumisest teada saama Ametlikes Teadaannetes avaldatud teatise kaudu. Kui kohus leiab, et hagi on esitatud tähtaegselt, siis tuleb jätta hagi rahuldamata, kuna enampakkumine toimus kooskõlas seadusega.
4.Eesti Energia AS vaidles hagile vastu, kuid märkis, et kordusenampakkumise läbiviimise kohta puudub temal informatsioon, kuna kostja III osales täitemenetluses sissenõudjana.
MAAKOHTU LAHEND
5.Viru Maakohus kohaldas 17. aprilli 2015. a otsusega aegumist ja jättis Georg Baskakovi hagi rahuldamata. Kohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohus mõistis Georg Baskakovilt Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalmani kasuks välja menetluskulud summas 450 eurot. Kohus mõistis Georg Baskakovilt Eesti Vabariigi kasuks välja riigilõivu summas 375 eurot ning riigi õigusabi tasu ja kulud summas 144 eurot. Vaidlus on selles, millal toimetati kordusenampakkumise akt võlgnikule kätte. Kohus tuvastas, et kohtutäitur edastas enampakkumise akti hagejale 05.07.2012 väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (II köide, tl 19) ja e-postiga 17.08.2012. E-posti kirja sai hageja kätte 31.08.2012 (II köide, tl 41). Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-69-11 tuleb kohtul enampakkumise akti kättetoimetamist kontrollida TsMS-i sätete kohaselt. TsMS § 317 lg 1 p-i 1 alusel võib menetlusosalisele kohtu määruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. Kohtutäitur tutvustas täitemenetluse käigus 09.02.2011 hagejale võlgniku õigusi ja kohustusi (II köide, tl 18) ning samas dokumendis teatas võlgnik ise täiturile oma kontaktaadressi. Võlgnik on nõustunud sellega, et dokumendid loetakse kätte saaduks kolme päeva möödumisel alates saatmisest. Võlgnik teatas täiturile oma aadressiks XXXX ja e-posti: XXXXXXXX. Nimetatud e-posti aadressile toimetati kätte kordusenampakkumise akt (II köide, tl 41). Kohtutäitur selgitas, et tema on proovinud e-posti aadressile ka varem dokumente kätte toimetada, kuid see ei ole õnnestunud (II köide tl 15-16).
Kohtutäitur on saatnud aadressil XXXX ning täiendavale aadressile XXXXX täitemenetluse käigus korduvalt erinevaid dokumente (II kd, tl 17, 22, 23, 26, 29, 30, 32, 35, 44), kuid need tagastati hoiutähtaja möödumisel. Kohtutäitur on proovinud võlgnikule toimetada dokumente kätte ka aadressil XXXX (tl 38, 43), kuid ka sealt tagastati kirjad hoiutähtaja möödumisel. Kohtutäitur leidis, et kuna võlgnikule ei õnnestunud teadet kätte toimetada võlgniku poolt näidatud aadressidel, siis tuli kordusenampakkumise teade avaldada Ametlike Teadaannete kaudu TsMS § 317 alusel. Kohus tuvastas, et enampakkumise teade avaldati 21.05.2012 (II kd, tl 21) ning enampakkumise akt avaldati 05.07.2012 (II kd, tl 19). Toimiku materjalidest nähtub, et kordusenampakkumise teade saadeti Narva aadressile (II kd, tl 36-38), teistele aadressidele ei proovitud kordusenampakkumise teadet saata. Hageja teatas kohtuistungil, et tema ei ole kunagi Narva aadressil elanud. Kohtutäitur selgitas, et Narva aadressile saadeti dokumendid pärast seda, kui XXX aadressil ei õnnestunud dokumente kätte toimetada ning ümbrikud tagastati täiturile lihtkirjas ümbrikule kirjutatud teatega „XXX“ (II kd, tl 35). Kohus oli seisukohal, et käesolevas täitemenetluses olid täidetud kõik TsMS § 317 lg 1 p-s 1 sätestatud eeldused. Kohtutäitur on teinud kõik endast oleneva võlgnikule dokumentide kättetoimetamiseks. Kohus asus seisukohale, et kohtutäituri poolt dokumendi avalik kättetoimetamine oli antud olukorras kõiki asjaolusid arvestades seaduslik ja põhjendatud. Kohus nõustus kostjate seisukohaga, et hageja hoidus pahatahtlikult kõrvale dokumentide kättesaamisest ning kohtu hinnangul on hageja dokumentide vastuvõtmisest kõrvale hoidnud mitte ühel korral, vaid pidevalt ja pika aja vältel. Võlgnik ei ole teinud ühtegi tahteavaldust temale saadetud dokumentide kättesaamiseks. Kohus leidis, et võlgniku käitumisest tulenevalt puudus täituril dokumentide kättetoimetamiseks muu võimalus kui dokumentide avalik kättetoimetamine Ametlike Teadaannete kaudu. TsMS § 317 lg 5 ls 1 kohaselt loetakse dokument avalikult kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega tuleb lugeda kordusenampakkumise akt võlgnikule kätte toimetatuks 30 päeva möödumisel teate avaldamisest. Kordusenampakkumise akt avaldati 05.07.2012 ja seega toimetati akt võlgnikule kätte 05.08.2012. Hagi esitati 01.10.2012 ehk enam kui 30 päeva pärast kättetoimetamist. Eeltoodu alusel leidis kohus, et hageja nõue on aegunud ning hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus märkis, et kohtutäitur ei ole rikkunud seaduse nõudeid enampakkumisest teatamisel. Enampakkumise teade avaldati 21.05.2012 ning teates sisalduvad TMS § 84 lg-s sätestatud vajalikud andmed, sh ka kolmandate isikute õigused ehitise suhtes (II kd, tl 21). Seega avaldati teade 10 päeva enne enampakkumise toimumist. Kohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja II ja kostja III ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja. Kostja I esindaja esitas menetluskulude nimekirja, milles palus mõista hagejalt välja 704 eurot. Nimetatud summadele lisandub 150 eurot kohtuistungiks ettevalmistamise ja istungil osalemise eest. Kohus leidis, et kokku on kostja I põhjendatud kulud õigusabile 450 eurot.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
6.Georg Baskakov esitas 20.05.2015. a apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks.
Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt:
1) ei ole kohtutäitur püüdnud kordusenampakkumise akti toimetada võlgnikule kätte. Kordusenampakkumise akti kättetoimetamine avalikult ei olnud põhjendatud; 2) ei arutatud kohtuistungil kordagi kordusenampakkumise akti avalikult kättetoimetamise põhjendatust. Kostjad ei taotlenud aegumise kohaldamist. Kohus tugines asjaolule, mida menetluses ei ole arutatud.
7.Eesti Energia AS ja Osaühing RIA Holding vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist.
8.Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 100 eurot.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
17.aprilli 2015. a otsus muutmata.
10.Poolte vahel on vaidlus selles, millal toimetati 03.07.2012. a kordusenampakkumise akt kätte Georg Baskakovile. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi seisukohaga selles, et kordusenampakkumise akti kättetoimetamine väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu ei olnud käesoleval juhul põhjendatud. Õige on maakohtu seisukoht selles, et täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut (TMS § 10 lg 2). Maakohus on õigesti leidnud, et kohtutäituril oli õigus toimetada kordusenampakkumise akt võlgnikule kätte Ametlikud Teadaanded kaudu TsMS § 317 lg 1 p-i 1 alusel. TsMS § 317 lg 1 p-i 1 kohaselt võib menetlusosalisele toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult, kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil. TsMS § 317 lg 1 p-ist 1 tulenevalt saab kohtutäitur kordusenampakkumise akti võlgnikule kätte toimetada TsMS § 317 lg 1 punktis 1 sätestatud eelduste olemasolul väljaandes Ametlikud Teadaanded üksnes siis, kui ükski muu kättetoimetamise viis ei ole eelnevalt andnud tulemust. Vaidlust ei ole selles, et võlgnik ise avaldas kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille kohaselt on võlgniku postiaadressiks XXX ja e-posti aadressiks XXXX (II kd, tl 18). Võlgnik nõustus, et edaspidi saadetakse dokumendid kirjaga tema postiaadressile ja dokumendid loetakse kätte saaduks 3 kalendripäeva jooksul selle saatmisest. Kohtutäitur esitas kohtule väljuvate kirjade registri väljavõtte (tl 17) ja postisaadetise väljavõtted (tl 22 jj). Esitatud dokumentidest nähtub, et kohtutäitur on saatnud Georg Baskakovile tema poolt antud postiaadressile XXXX 26.03.2009. a täitmisteate (korduva teate 17.04.2009) tähitud kirjaga, 15.04.2010. a rahalise nõude akti lihtkirjaga, 27.07.2010. a arestimise teate tähitud kirjaga (korduvalt 17.08.2010. a lihtkirjaga), 31.08.2010. a arestimise akti tähitud kirjaga (korduvalt 22.09.2010. a lihtkirjaga), 11.04.2011. a rahalise nõude akti lihtkirjaga, 10.11.2011. a teate täitemenetluse kohta tähitud kirjaga ning 17.11.2011. a ja 20.04.2012. a teated võimaldada pildistada postijaama tähitud kirjadega. Kõik dokumendid (välja arvatud 10.11.2011. a saadetud teade täitemenetluse kohta, mille kohta on märge, et teade on kätte toimetatud 17.11.2011) tagastati kohtutäiturile hoiutähtaja möödumisel.
20.04.2012. a saadetud dokumendile, mis tagastati kohtutäiturile, oli postiljon märkinud tagastatud kirja ümbrikule võlgniku aadressiks XXX, Narva. Kohtutäitur saatis 22.05.2012. a (korduvalt 13.06.2012. a lihtkirjaga) kordusenampakkumise teate tähitud kirjaga aadressile XXX, Narva. Samuti saatis kohtutäitur kordusenampakkumise akti 05.07.2012. a tähitud kirjaga aadressile XXX, Narva. Ka nimetatud dokumendid tagastati kohtutäiturile hoiutähtaja möödumisel. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtutäitur püüdis korduvalt saata täitemenetluse dokumente võlgniku poolt avaldatud postiaadressil, mis ühtlasi oli ka võlgniku rahvastikuregistri järgne aadress, oli kohtutäituril õigus toimetada kordusenampakkumise akt võlgnikule kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Ringkonnakohus ei pea mõistlikuks olukorda, kus kohtutäitur peab iga täitemenetluses kättetoimetamist vajava dokumendi saatma nii võlgniku poolt avaldatud postiaadressile ja e-posti aadressile, kui ka teistele postiaadressidele, mis on täitemenetluse käigus kohtutäiturile teatavaks saanud. Võimalikest kättetoimetamise viisidest sobiv on konkreetsel juhul kohtutäituri valida, arvestades menetluse asjaolusid, menetlusosalise koostöövalmidust, eelmiste saadetiste kättetoimetamise keerukust jne. Kohtutäitur üritas käesoleval juhul saata võlgnikule erinevaid dokumente erinevatel aadressidel, mis olid temale teatavaks saanud. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäitur teinud kõik mõistlikult vajaliku, et toimetada dokumendid võlgnikule kätte, kuid võlgnik on ise pahatahtlikult hoidunud dokumentide vastuvõtmisest.
10.1.Võlgnik väitis maakohtu 18.03.2015. a kohtuistungil, et mingi aja oli ta 2012. a ka Soomes. Kohtu küsimusele, et millal võlgnik Soomes viibis, ei osanud võlgnik täpselt vastata. Kohus palus võlgnikul ka selgitada, et miks ei määranud võlgnik äraviibimise ajaks isikut, kes võtaks tema eest dokumente vastu, miks ei teavitanud võlgnik kohtutäiturit sellest, et ta viibib pikemalt Eestist eemal, kuid võlgnik nimetatud küsimustele ei vastanud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et võlgnik teadis algatatud täitemenetlusest. Ringkonnakohtu hinnangul on võlgnik käitunud ise pahatahtlikult ja hoidunud kõrvale dokumentide vastuvõtmisest. Võlgnik pidi teadma, et täitemenetluse dokumendid saadetakse temale tema enda poolt avaldatud postiaadressil. Järelikult pidi ka võlgnik ise olema hoolsam, et vastavad dokumendid ka temani jõuaksid.
10.2.Apellant heidab kohtutäiturile ette, et ta ei kasutanud kordusenampakkumise akti kättetoimetamisel võlgniku poolt avaldatud e-posti aadressi. Kohtutäitur on märkinud (II kd, tl 15), et 31.08.2010. a vallasvara arestimise akti ja 10.11.2011. a teadet täitemenetluse kohta üritati võlgnikule kätte toimetada ka e-posti teel, kuid tulemuseta. 24.11.2011. a üritas kohtutäitur isiklikult viia dokumendi võlgnikule kohale, kuid uks oli lukus. Eeltoodust tuleneb, et kohtutäitur on üritanud kasutada dokumentide kättetoimetamisel ka võlgniku poolt avaldatud e-posti aadressi ja käinud isiklikult ise võlgniku elukohas ka kohal, kuid sedagi tulemusteta. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtutäitur on korduvalt saatnud täitemenetluse dokumente postiaadressile, mille võlgnik on ise avaldanud ning samuti üritanud dokumente kätte toimetada e-posti teel, kuid see ei ole andnud tulemust, ei pidanud kohtutäitur kordusenampakkumise akti saatma võlgnikule kindlasti lisaks ka e-posti teel. Ringkonnakohus leiab kokkuvõttes, et käesoleval juhul on kohtutäitur tõendanud, et ükski muu kättetoimetamise viis ei ole eelnevalt tulemust andnud ning seetõttu oli põhjendatud toimetada kordusenampakkumise akt võlgnikule kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu.
10.3.Apellandi väide, et tema jälgis Ametlikes Teaadannetes avaldatavaid teateid, kuid ei leidnud midagi, ei ole aluseks tühistada maakohtu otsus. Tõendatud on see, et 03.07.2012. a kordusenampakkumise akt avaldati väljaandes Ametlikud Teadaanded 05.07.2012. a (II kd, tl 19). Võlgniku enda riisiko on see, et võlgnik oskaks kasutada Ametlike Teaadannete otsingut ja leiaks üles teated, mis teda puudutavad.
Maakohus on õigesti leidnud, et 03.07.2012. a kordusenampakkumise akt tuleb lugeda TsMS § 317 lg 5 ls 1 kohaselt võlgnikule kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel teate avaldamisest Ametlikes Teadaannetes, s.o 05.08.2012. a Georg Baskakov esitas hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks 01.10.2012. a ehk hiljem kui 30 päeva teate avaldamisest. Hageja hagi on aegunud.
11.Apellandi väide, et kuna toimunud kohtuistungil ei arutatud aegumise küsimust ning kostjad ei taotlenud aegumise kohaldamist, siis tugines kohus asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud, on ebaõige. OÜ RIA Holding esitas 20.09.2013. a menetlusdokumendis aegumise vastuväite (I kd, tl 163). Järelikult oli võlgnikul võimalus esitada oma seisukohad aegumise vastuväitele. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tugines õigesti aegumisele olukorras, kus menetlusosaline on palunud aegumist kohaldada.
12.Maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman esitas ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuludeks vastuse koostamine apellatsioonkaebusele summas 100 eurot (ajakulu 1 tund). Ringkonnakohus leiab, et menetluskulud ringkonnakohtus summas 100 eurot on põhjendatud ja mõistlikud ning need tuleb Georg Baskakovilt kohtutäitur Kristel Maalmani kasuks välja mõista. Ringkonnakohus määrab, et apellandil tuleb tasuda menetluskuludelt viivist alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
13.Viru Maakohtu 01.04.2013. a määrusega anti Georg Baskakovile riigi õigusabi kohustusega hüvitada osamaksetena 50% riigi õigusabi tasu ja kulud. Maakohus määras, et osamakse suurus ei või olla suurem kui 65 eurot. Georg Baskakovi esindaja esitas taotluse määrata kindlaks riigi õigusabi tasu ja kulud summas 144 eurot (koos käibemaksuga). Ringkonnakohus määras riigi õigusabi tasu ja kulud kindlaks eraldi määrusega. Ringkonnakohus leidis, et põhjendatud ja mõistlik on maksta esindajale tasu kokku 96 eurot (koos käibemaksuga). Georg Baskakovilt tuleb välja mõista riigituludesse riigi õigusabikulude katteks 48 eurot.
/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja
/digitaalselt allkirjastatud/ Kai Kullerkupp
/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.