K. P. hagi M. P. vastu elatise väljamõistmiseks M. P. vastuhagi K. P. vastu isaduse vaidlustamiseks
Hagihind
3600 eurot ja vastuhagi hind 3500 eurot Hageja/vastuhagis kostja: K. P. (isikukood: XXX, elukoht:
XXX).
Menetlusosalised ja nende esindajad
K. P. seaduslik esindaja: S. M. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kostja/vastuhagis hageja: M. P. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
29. märts 2022. a.
Protokollija
kohtuistungi sekretär Liisi Lokk
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata K. P. hagi M. P. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Rahuldada M. P. vastuhagi K. P. vastu isaduse vaidlustamiseks.
Tuvastada, et K. P. (isikukood: XXX) ei põlvne M. P. (isikukood: XXX).
4.Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Kohtuotsuse ärakiri saata pärast kohtuotsuse jõustumist Tartu Linnavalitsuse Rahvastiku- ja perekonnaseisutoimingute teenistusele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi
andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-2)
1.Hagiavalduse kohaselt elavad K. P. (hageja) vanemad lahus alates XX.XX.XXXX ning hageja isa M. P. (kostja) hagejat rahaliselt ei toeta.
2.Hageja kulutused ühes kuus on eluasemele 350 eurot, toidule 150 eurot, sidekulud 100 eurot, tervishoiukulud 30 eurot, kulutused hügieenitarvetele 120 eurot, riietele-jalanõudele 150 eurot ja oktoobrist läheb hageja lasteaeda, mille kulu on umbes 120 eurot, kokku 1020 eurot.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista elatis 400 eurot kuus alates 10.08.2021. a. KOSTJA VASTUS JA VASTUHAGI (tlk 7, 14, 22)
4.Kostja hagiga ei nõustu, kuna ei ole kindel kas hageja on XXX. Kostja on kogu oma XXX toetanud hagejat igal võimalikul viisil sh rahaliselt, riietega, mänguasjadega ja lapse hoidmisega.
5.Vastuhagi kohaselt elasid S. M. (hageja ema) ja kostja hageja sündimise ajal koos. Paar nädalat pärast hageja XXX sai kostja teada, et hageja ema ei ole üldse teadlik, kes on hageja isa. Kostja palus isadustesti tegemist, kuid hageja ema ei nõustunud.
6.Kostja leiab, et kuna hageja XXX ajal oli hageja ema XXX mitme inimesega ei ole kindel, kas hageja on ikka kostja laps. HAGEJA VASTUS KOSTJA VASTUSELE JA VASTUHAGILE (tlk 30-31)
7.Hageja on nõus isaduse tuvastamisega. Hageja ema ja kostja suhe sai alguse XXX ning XXX sai hageja ema teada, et on rase. Kostja töötas tol ajal XXX ja tegi ettepaneku hakata koos elama. Sünnitus oli XXX, kostja jättis hageja ema XXX ega XXX lapsega tegelemisel. XXX saamisel elas hageja ema koos hagejaga XXX juures. Kui hageja sai XXX tuli kostja külla ning avaldas soovi teha isadustest. Test jäi tegemata, kuna kostja ei arvestanud testi maksumusega. Septembris 2020 läksid hageja ema ja kostja lahku ja hageja ema kolis hagejaga tagasi XXX juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
8.Kuna kumbki pool kohtuistungile ei ilmunud, määras kohus, et arutab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 408 p 1 alusel asja sisuliselt.
9.Kohus, tutvunud hagis ja vastuhagis esitatud poolte seisukohtadega ning hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja vastuhagi rahuldada.
10.Perekonnaseaduse (PKS) § 82 kohaselt vanemate ja laste vastastikused õigused ja kohustused tulenevad laste põlvnemisest, mis on kindlaks tehtud seaduses sätestatud korras. PKS § 84 lg 1 p 2 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees, kes on isaduse omaks võtnud. PKS § 91 lg 1 kohaselt isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 95 esimese lause kohaselt isaduse tuvastamise või vaidlustamise otsustab kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 93 lg 1 sätestab, et isaduse võib kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
11.Vaidlust ei ole selles, et kostjal tekkis pärast hageja sündi kahtlus oma isaduses ning pooled on arutanud isadusetesti tegemise vajalikkuse üle. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi XX.XX.XXXX DNA ekspertiisiakti nr XXX (tlk 42) kohaselt M. P. ei saa olla K. P. bioloogiline isa.
12.Seega arvestades poolte poolt avaldatut ning kohtule esitatud tõendeid, on kohtus leidnud tõendamist, et K. P. ei põlvne M. P.
13.PKS § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 80 lg 1 näeb ette, et kui üks isik põlvneb teisest, on nad otsejoones sugulased. Otsejoones sugulased on ülenejad ja alanejad. Ülenejad sugulased on vanemad ja nende eellased, alanejad sugulased on lapsed ja nende järglased.
14.Antud juhul on leidnud tuvastamist, et kostja ei ole hageja isa, seega ei saa kostjal olla ka hageja ees ülalpidamiskohustust PKS § 96 mõtte kohaselt.
15.Eeltoodud põhjendustel jätab kohus K. P. hagi M. P. vastu elatise väljamõistmiseks rahuldamata ja rahuldab M. P. vastuhagi K. P. vastu isaduse vaidlustamiseks.
MENETLUSKULUD
16.TsMS § 164 lg 1 näeb ette, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 11 kohaselt põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kannab menetluskulud kostja. Kohus võib jätta põlvnemise tuvastamise hagi rahuldamise korral kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine kostjalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.
17.Arvestades asjaolusid ning seda, et seaduse kohaselt on elatise nõudes hagejaks alaealine laps, leiab kohus, et käesoleval juhul on põhjendatud menetluskulud TsMS § 164 lg 11 teise lause kohaselt jätta poolte endi kanda, kuna vastaspoole kulude väljamõistmine oleks antud asja asjaoludel alaealise lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.