4.Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
2-20-136415 Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hagejate nõuded
1.W esitas 01.10.2020 alaealiste laste D, C (hageja I) ja X (hageja II) seadusliku esindajana Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Q-lt (kostja, isa) elatise väljamõistmiseks igale lapsele 150 eurot kuus alates maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisest. Kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja Pärnu Maakohus jätkas menetlust hagimenetluses. Kohtu nõudmisel hagejad esitasid oma põhjendatud nõuded hagiavalduse vormis.
2.04.10.2020 sai D täisealiseks ja esitas enda elatise nõude eraldi hagiavaldusena, sh alates 01.10.2020 alaealise lapse elatise nõudena ning alates 04.10.2020 täisealisele õppivale lapsele elatise väljamõistmise nõudena. Kostja ei ole osalenud juba mitme kalendrikuu jooksul tema ülalpidamises. D nõuab elatist alates 01.10.2020 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Arvatavalt toimub see 2022. aastal.
3.Hageja I ja hageja II (koos hagejad) elatise nõuded on samas menetluses esitatud eraldi hagiavalduses. Hagejate hagiavalduse kohaselt elavad nad ema juures ja on tema ülalpidamisel. Kostja osalus laste kasvatamises on olnud ebakorrapärane ja minimaalne. Hagejad nõuavad mõlemad elatist 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni täisealiseks saamiseni. Kostja vastuväited
4.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Kostja väidetel on ta varem maksnud lastele elatist, kuid laste ema kasutab lastele mõeldud raha enda jaoks. Kostja kirjeldas emotsionaalselt enda ja laste ema suhteid, laste ema arvatavat käitumist ja kulutusi. Kostjal on tekkinud kahtlused laste temast põlvnemise osas. Elatise maksmiseks soovib kostja olla veendunud, et need on tema lapsed. Kostja ei esitanud vastuväiteid nõutava elatise suurusele ning oli valmis kandma laste isaduse tuvastamisega seotud kulud. Maakohtu otsus
5.Maakohus rahuldas 19.10.2021 otsusega hagi ja mõistis kostjalt välja kummagi hageja kasuks elatise 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni laste täisealiseks saamiseni ning D kasuks elatise 150 eurot kuus alates 01.10.2020 kuni tema gümnaasiumiõpingute lõppemiseni (eeldatavalt 30.06.2022), kuid mitte kauemaks kui 21-aastaseks saamiseni. Maakohus määras, et elatist makstakse iga kuu eest ette ning hagejate kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda W arvelduskontole ja D kasuks väljamõistetud elatis tuleb kostjal tasuda D arvelduskontole. Menetluse ajal perioodi eest 01.10.2020–01.11.2021 sissenõutavaks muutunud elatise võlg tuleb kostjal tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates 20 päeva jooksul ühekordse maksena, vastavalt W arvelduskontole 2900 eurot hagejate jaoks ning D arvelduskontole 1450 eurot. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.
2-20-136415
6.Kohtule esitatud 26.08.2021 uuringuaktis nr 21T-GL0054 antud eksperdiarvamuse kohaselt kostja bioloogiline isadus D ja hagejate suhtes ei ole välistatud.
7.Pooltel puudus vaidlus selles, et kostja elab lastest eraldi. Kohus leidis, et kostja ei tõendanud, et ta on alates 01.10.2020 laste ülalpidamises regulaarselt ja piisavalt osalenud.
8.Kuivõrd hagejad taotlesid kostjalt elatise väljamõistmist perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrast peaaegu poole väiksemas summas, ei pidanud maakohus vajalikuks laste vajadusi ja kulude suurust täiendavalt analüüsida. Kostja ei vaielnud vastu elatise suurusele ning 27.09.2021 kohtuistungil nõustus kostja tasuma elatist 150 eurot igale lapsele. Kohtule esitatud andmetest järelduvalt on kostja suuteline hagejatele nõutavas suuruses elatist maksma.
9.Pooltel oli vaidlus elatise maksmise viisi osas. Hagejate esindaja taotles kindlaks määrata, et elatist tuleb maksta pangaülekandega – alaealiste hagejate elatis nende ema arvelduskontole ning täisealisele hagejale tema enda arvelduskontole. Kostja soovis raha üle anda hagejate esindajale sularahas tema töökohas, mistõttu kohus peaks maha võtma lähenemiskeelu ning kostja filmiks raha üleandmist. Hagejate esindaja sularahas maksmisega nõus ei olnud.
10.Maakohus ei pidanud põhjendatuks kostja taotlust võimaldada tal elatist maksta sularahas. Kohtute infosüsteemi andmetel on kostja suhtes kohaldatud kriminaalasja raames 19.01.2021 määrusega kriminaalmenetluse ajaks W-le lähenemise keeldu. See keeld ei keela kostjat osaleda menetlustoimingutel samaaegselt hagejate esindajaga, sh tsiviilasjas kohtuistungil. Elatise asjas ei ole kohtul võimalik seda lähenemiskeeldu tühistada. Lisaks ei jäta kostja käitumine ja sõnaline väljendusviis hagejate esindaja suhtes kohtuistungitel kahtlust, et kostjale kehtestatud keeld läheneda hagejate emale on jätkuvalt põhjendatud. Kostja poolt W suhtes esitatud arvamusavaldused olid solvavad ja kohati absurdsed, sisuliselt kostja viitas kavatsusele maksta elatist W ahistaval ja tema eraelu puutumatust riivaval viisil. Kostja kirjalikes seisukohtades ja suuliselt korduvalt esitatud ühed ja samad väited, et W kulutab raha Z koolitustele ja oma armukestele, viitavad sellele, et kostja on kooselu lõppemise tõttu jätkuvalt kibestunud ja solvunud, kuid ei soovigi midagi ette võtta, et abielu lahutamisega seotud negatiivsetest tunnetest üle saada. Seetõttu määras kohus hagejate taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel elatise maksmise korra kindlaks pooltega istungil arutatud viisil: alaealistele lastele makstav elatist tuleb kanda pangaülekandega hagejate ema pangakontole ning täisealise lapse elatis kanda lapse enda kontole. Apellatsioonkaebus
11.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada elatise maksmise viisi osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5.1) ja teha selles osas uue otsuse, määrates, et kostja võib hagejatele väljamõistetud elatist maksta sularahas.
12.Kostja kinnitab, et on nõus väljamõistetud summas elatist hagejatele tasuma, kuid saab ja soovib seda teha sularahas. Seadus võimaldab tasuda elatist nii sularahas kui ülekandega. D-le tasus kostja elatise võla sularahas, mille kinnituseks on koos apellatsioonkaebusega esitatud viimase kinnitus.
13.Maakohus ei olnud erapooletu, kui leidis, et sularahas elatise üleandmine ei ole antud asjaoludel võimalik ja võib olla riskantne ning ekslikult ennustas juba ette, et elatise maksmine hakkab toimuma ahistaval viisil. Kostja on nõus ootama ja tasuma elatise ja tekkiva võla siis, kui ajutine lähenemiskeeld lõppeb.
2-20-136415 Vastustaja seisukoht
14.Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu ja paluvad jätta selle rahuldamata.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
15.Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas põhjendatud ja seaduslik ning apellatsioonkaebuses toodud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad kostja kanda.
16.Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja esitas apellatsioonkaebuse maakohtu otsuse peale üksnes hagejatele väljamõistetud elatise tasumise viisi osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 5.1). Ülejäänud osas on maakohtu otsus jõustunud.
17.Ringkonnakohus tuvastab esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid TsMS § 652 lg-s 3 sätestatud alustel. Ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5). TsMS § 238 lg 1 esimese lause kohaselt kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Kui apellatsioonkaebuse põhjendamiseks nimetatakse uusi asjaolusid ja tõendeid, tuleb TsMS § 633 lg 5 järgi apellatsioonkaebuses märkida uute asjaolude ja tõendite esimese astme kohtus esitamata jätmise põhjus. Uue asjaolu ja tõendi esitamise lubatavust peab pool oma kaebuses või vastuses põhjendama ja kohtu nõudmisel põhistama (TsMS § 652 lg 4 esimene lause).
18.Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega uue tõendi – D 15.11.2021 kinnitus elatise võla tasumise kohta. Kostja apellatsioonkaebusele lisatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmiseks puudub ringkonnakohtu arvates alus. Kostja soovib sellega tõendada, et ta on tasunud D-le elatise võla sularahas. Arvestades, et apellatsioonkaebuses on kostja vaidlustanud üksnes elatise tasumise viisi hagejate osas, puudub vajadus tõendada elatise võla maksmist D-le. Seega keeldub ringkonnakohus 17.11.2021 esitatud tõendi vastuvõtmisest, sest see ei ole apellatsioonimenetluses asjakohane tõend, arvestades kostja apellatsioonkaebuse ulatust. Kuna kostja esitas tõendi elektrooniliselt, puudub vajadus selle tagastamiseks.
19.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud.
20.Kolleegium nõustub vaidlustatud osas maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata. Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud
2-20-136415 otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud, ja puudub vajadus maakohtu põhjenduste kordamiseks käesolevas otsuses. Kaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist või menetlusnormide rikkumist ringkonnakohus maakohtu lahendi põhjal ei tuvastanud.
21.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kostjal on küll õigus, et seadus ei keela elatist maksta sularahas, kuid samas kostja eksib, et kohus ei saa talle määrata elatise otsuse täitmise viisi. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva. Maakohus on põhjendanud, miks praegustel asjaoludel on mõistlik ja põhjendatud määrata hagejate taotlusel elatise tasumine pangaülekandega ja mitte sularahas hagejate seaduslikule esindajale üleandmisega viimase töökohas, nagu kostja soovis. Tutvunud asja materjalidega, sh kostja seisukohtadega tema esitatud menetlusdokumentides ja 27.09.2021 kohtuistungil, jääb ringkonnakohtule arusaamatuks kostja soov tasuda elatist tingimata sularahas. Menetluses avaldatu põhjal saab lähtuda sellest, et kostja soovib, et raha läheks lastele, mitte hagejate seaduslikule esindajale. Samas on kostja nõus andma hagejatele tasutava elatise sularahas hagejate seaduslikule esindajale. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole toonud esile mõjuvat põhjust (näiteks kostjale palga maksmine sularahas või võimatus teha pangaülekandeid), miks ta peab elatise üle andma sularahas. Ringkonnakohtu hinnangul on sularahas elatise tasumine, arvestades hagejate vanemate omavahelisi suhteid, pooli põhjendamatult koormav ja ebamõistlik ning võib seetõttu kahjustada hagejate huve.
22.Ringkonnakohus ei nõustu kaebuse väitega, et maakohus oli asja lahendamisel erapoolik. Maakohus on lahendanud vaidluse eelkõige hagejate kui laste huvidest lähtudes, mõistes välja hagejate kasuks igakuise elatise ja määranud tavapärase otsuse täitmise korra. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et esile toodud asjaoludel on kõiki osapooli säästvam vanemate vahetut kokkusaamist võimalusel vältida. Mõistlik ja hagejate huvides ei ole kostja ettepanek oodata elatise tasumisega kostjale kriminaalasjas kohaldatud lähenemiskeelu lõppemiseni. Kostja arvamus hagejate seadusliku esindaja kohta ei tohi hakata takistama hagejatel elatise saamist.
23.Eeltoodut kokkuvõttes jääb maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
24.Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda.
25.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1 esimene lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.