2-21-4117 J. K. i hagi V. K. i vastu ühisvara jagamiseks ja V. K. i vastuhagi J. K. i vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja hind
Hagi osas 3500 eurot Vastuhagi osas 3500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja / vastuhagis kostja: J. K. (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat B. K. (e-post XXX) Kostja / vastuhageja: V. K. elukoht XXX, e-post XXX)
(isikukood XXX,
Kostja lepinguline esindaja: H. K. (e-post XXX) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada J. K. i hagi V. K. i vastu osaliselt.
2.Rahuldada V. K. i vastuhagi J. K. i vastu osaliselt.
3.Jagada J. K. i ja V. K. i ühisvara selliselt, et ühisvarasse kuuluv kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud tulem jagatakse J. K. i ja V. K. i vahel võrdsetes osades.
4.Jagada J. K. i ja V. K. i ühisvarasse kuuluv sõiduauto Volvo V70 (reg. märk XXX) müües see avalikul enampakkumisel. Enampakkumisel saadud tulemist tasuda J. K. ile auto hoiustamiskulu 470 eurot ning ülejäänud raha jagada J. K. i ja V. K. i vahel võrdsetes osades.
5.Jätta rahuldamata J. K. i nõue hüvitada hagejale kostja ühisvara arvelt 825 eurot.
6.Jätta rahuldamata J. K. i nõue arvata hageja kontolt kostja poolt perioodil 05.03.2019-27.01.2020 tehtud kulutused 11 433,90 eurot ühisvarasse.
7.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja riigi õigusabi kulud jätta riigi kanda.
8.Toimetada otsus kätte pooltele. Apellatsioonkaebuse esitamine Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.J. K. (hageja) esitas 16. märtsil 2021 Tartu Maakohtule hagi V. K. i (kostja) vastu abielu lahutamise ja ühisvara jagamise nõudes. Hageja palub lahutada poolte XXX sõlmitud abielu ja jagada ühisvara. Lõplikuks ühisvara jagamise nõudeks (tl 127-129) on müüa kinnisasi asukohaga XXX (registriosa nr XXX) avalikult või avalikul enampakkumisel, jagades tulem poolte vahel võrdsetes osades või alternatiivselt jätta korter kostja ainuomandisse kohustusega hüvitada hagejale tema osa rahas kokku summas 41 000 eurot. Müüa sõiduauto Volvo V70 (registrimärk XXX) avalikul enampakkumisel ning enampakkumisel saadud tulemist hageja kasuks maha arvata auto hoiustamiskulu 470 eurot ja seejärel jagada tulem poolte vahel võrdselt. Lisaks palub hageja kohustada kostjat tema ühisvara osast hüvitama hagejale vähemalt pool hageja arveldusarvelt tasutud kommunaalkuludest, s.o 825 eurot. Alternatiivselt kui kohus loeb korteri kostja lahusvara hulka kuuluvaks, palub hageja kohustada kostjat hüvitama ühisvara hulka lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtus 13 061,28 eurot (alates 2012. a-st tasutud kommunaalkulud). Hageja palub kohustada kostjat tema lahusvara osast hüvitama hageja ja kostja ühisvarasse hageja arveldusarvelt tehtud kulutused lahusvarale 11 433,90 eurot, millest pool ehk 5716,95 eurot tuleb vara jagamisel tasuda hagejale. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
2.Hagiavalduse kohaselt omandasid pooled abielu ajal korteriomandi asukohaga XXX ja sõiduauto Volvo V70 (registrimärk XXX). Korteriomandi väärtuseks on samaväärsete korterite võrdlusel hinnanguliselt 82 000 eurot ning sõiduauto väärtuseks maksimaalselt 6000 eurot. Hageja on tasunud auto hoiustamistasu 470 eurot (kolme aasta vältel 10 eurot kuus ja alates 2021. a oktoobrist 25 eurot kuus). Hageja hinnangul tuleb auto võõrandamisel saadud tulemist tasuda esmalt hoiustamistasu (hagejale hüvitada tema poolt tasutud hoiustamistasu) ning seejärel jagada tulem võrdselt poolte vahel. Hagejat tabas märtsis 2019 terviserike ning hageja viibis sellest ajast kuni 2020 lõpuni haiglas ning seejärel hooldekodus. Hageja vajab väiksemat eluaset, mistõttu ei soovi hageja saada korteri ainuomanikuks. Ühtlasi soovib hageja, et kostja hüvitaks talle vähemalt pool hageja arveldusarvelt tasutud kommunaalkuludest perioodi eest, mil hageja korterit ei kasutanud (hageja viibis haiglas
ja hooldekodus). Kokku tasuti kommunaalarveid hageja arveldusarvelt 1650 eurot ja seetõttu tuleks hüvitada hagejale sellest summast pool, s.o 825 eurot. Perioodil 5. märts 2019 kuni 27. jaanuar 2020 on kostja teinud hageja arveldusarvelt isiklikuks otstarbeks mõeldud väljamakseid 11 433,90 euro eest, millise summa hüvitamist kostja poolt hageja soovib. Kostja on teinud väljamakseid ajal, mil hageja viibis hooldekodus ning ise pangakaarti kasutada ei saanud ning kostja ise viibis Soome Vabariigis (tl 16-20).
3.Vastuseks kostja väidetele märkis hageja, et kuivõrd korter osteti 19. juunil 1995 ja kanti kinnistusraamatusse poolte abielu ajal, on tegemist ühisvaraga. Põhjendatud ei ole kostja väited ühisvara jagamisel võrduse põhimõttest kõrvale kaldumise osas. Korteriomandi eest tasuti osaliselt rahvakapitali osakutega, millised osaliselt sai kostja ise 4. mail 1994 ning teise osa „kinkis“ hageja kostjale 7. juunil 1995. Rahvakapitali osakud on omandatud poolte abielu ajal, mistõttu on tegemist ühisvaraga. Hageja poolt ühisvarasse kuulunud osakute kinkimine kostjale ei muuda osakuid kostja lahusvaraks. Lisaks sellele on õigus erastada eluruum varaline hüve, mis kuulus korteriomandi üürnikena mõlemale abikaasale. Hageja hinnangul kuulus seega nii eluruumi erastamise õigus, erastamiseks kasutatud vahendid kui ka abielu kestel ostetud korter ühisvara hulka. Samuti ei nõustu hageja kostjaga selles, et kostja kasutas hageja pangakontol olevat raha hageja kasuks. Hageja esitatud arvelduskonto väljavõttest nähtub, et makseid on tehtud Soomes asuvates kauplustes, sealhulgas Bauhaus Vantaa, LIDL, Alko Vantaa Jumbo, IKEA Vantaa jne. Samuti on tehtud ülekandeid poolte ühisele pojale R. K. ning kostjale. Seega on tuvastatav, et kostja kasutas hageja pangakontol olevat raha lisaks korteriga seonduvate kulude ning hageja hooldekodu arvete tasumisele isiklike kulutuste katmisele.
KOSTJA SEISUKOHT JA VASTUHAGI
4.Kostja vaidleb hagile vastu (tl 42-45) ja palub jätta see hageja taotletud viisil rahuldamata. Kostja ei nõustu hageja poolt määratud korteri väärtusega 82 000 eurot ega ka sellega, et korteriomand kuulub ühisvara hulka. Kui kohus loeb korteriomandi ühisvara hulka kuuluvaks, tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale võrdsuse põhimõttest. Kostja ei soovi korteriomandit endale. Kostja on nõus jätma sõiduki hagejale, kui viimane maksab kostjale sõiduki omandi kaotamise eest õiglase hüvitise 4000 eurot või müüma selle avalikul enampakkumisel. Kostja ei vaidle auto hoiustamise kuludele vastu aga ei ole nõus nende võrdse jagamisega poolte vahel. Kostja nõustub hoiustamiskuludega 10 eurot kuus, perioodi eest mil auto seisis Vaide talus. Kostja hinnangul oleks R. K. (poolte ühine poeg) saanud auto teisaldada ja parkida XXX maja juures. Kommunaalkulude jagamise nõude palub kostja jätta rahuldamata. Hageja ei ole tõendanud, et ta ei elanud perioodil 10.03.2019 kuni 27.01.2020 vaidlusaluses korteris. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda kostjalt hageja kontolt makstud kommunaalarvetest poole tagastamist kuna need kulutused olid tehtud perekonna huvides. Samuti palub kostja jätta rahuldamata hageja nõue arvata hageja kontolt kostja poolt perioodil 05.03.201927.01.2020 tehtud kulutused 11 433,90 eurot ühisvarasse. Hageja väited, et pangaarvetel nähtavad kulutused on tehtud kostja isiklikuks tarbeks ei ole tõendatud. Kostja käis väga sageli Eestis. Soomest ostis kostja hagejale vajalikke asju ja riideid. Eestis viibimise ajal viis kostja hageja koju, toitis teda ning hoolitses tema eest igakülgselt, samuti ostis talle hügieenitarbeid, riideid ja teisi vajalikke esemeid. Samuti käisid nad koos kohvikutes. Lisaks oli kostjal hageja volitus kostja pangakaardi käsutamiseks.
5.Kostja esitas 5. juulil 2021 kohtule vastuhagi ühisvara jagamiseks. Kostja palub tuvastada, et korter aadressiga XXX on kostja lahusvara. Kui kohus leiab, et korter kuulub ühisvara koosseisu, palub kostja kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrduse põhimõttest ning määrata, et korterist kuulub 68% kostjale ning 32% hagejale. Teise alternatiivina palub kostja kalduda kõrvale ühisvara jagamise võrduse põhimõttest ning määrata kohtu parima äranägemise järgi poolte ühisvara osade suurused. Korteri ühisvaraks tunnistamise korral müüa korter avalikul enampakkumisel ning saadav tulem jagada poolte vahel vastavalt ühisvara osade suurusele. Sõiduauto palub kostja müüa avalikul enampakkumisel ning tulem jagada poolte vahel vastavalt ühisvara osade suurusele. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Vastuhagi kohaselt on korteriomand asukohaga XXX kostja lahusvara. 07.06.1995 kinkis hageja enda rahvakapitali osakud kostjale (tl 55) ning 26.018.1994 kinkis K. P. kostjale 4200 rahvakapitali osakut (tl 56). Seega oli enne korteri erastamist kostjal osakuid kokku 20 700 krooni väärtuses. Kostja omandas 19.06.1995 korteri aadressil XXX, mille väärtuseks oli 22 800 krooni. Kostja tasus korteri eest 20 700 krooni osakutega ning 2100 krooni tema isiklikult väärtpaberi kontolt (tl 57). Kuivõrd kinke teel saadud vara on poole lahusvara, omandas kostja korteri oma lahusvara arvelt ning korter jäi lahusvaraks. Kui kohus asub seisukohale, et korter kuulub ühisvara koosseisu, palub kostja ühisvara jagamisel kalduda kõrvale võrduse põhimõttest. Korteri arvamise aluseks ühisvara hulka saaks olla vaid asjaolu, et hageja kinkis kostjale 7200 tööosakut. Korteri ostis kostja 20 700 osaku eest. 7200 osakut kogusummast moodustab 32%. Kostja on nõus, et sõiduauto Volvo V70 (reg.märk XXX) müüakse avalikul enampakkumisel ning tulem jagatakse vastavalt ühisvara jagamise proportsioonidele.
HAGEJA SEISUKOHT VASTUHAGI OSAS
6.Hageja palub jätta vastuhagi rahuldamata, v. a sõiduauto avalikul enampakkumisel müümise osas. Hageja jääb selle juurde, et korter kuulub ühisvarasse ning kostja väited ei anna alust pidada korterit kostja lahusvaraks. Hageja rõhutab, et sai 05.03.2019 insuldi ning sellest ajast alates ei ole tal olnud võimalik korterit oma elukohana kasutada. Küll on seda teinud kostja ja poolte täisealised lapsed. Korteri jooksvaid kulusid peaksid kandma isikud, kes korterit kasutavad. Hageja ei ole andnud kostjale volitusi oma pangakaardi kasutamiseks. Seega tegi kostja hageja volituseta hageja pangakaarti kasutades kulutusi oma erahuvides ja oma lahusvara tarbeks, soetades endale enamasti Soomes viibides isiklikke tarbeesemeid ning tarbides meelelahutust. Hageja ei nõua kostjalt kulutuste tasumist, vaid PKS § 34 lg-st 1 tulenevalt lahusvara huvides kasutatud ühisvara väärtuse hüvitamist ühisvara hulka (ning vastava ühisvara jagamist võrdselt poolte vahel).
KOHTU SEISUKOHT
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Kostja vastuhagi tuleb samuti osaliselt rahuldada.
8.Vaidlustamata asjaolu on, et Tartu Maakohtu 27. jaanuari 2020 määrusega seati J. K. i üle eestkoste ning eestkostjaks määrati M.-L. K. M.-L. K. on andnud eestkostetavale nõusoleku hagiavalduse esitamiseks (tl 25). Vaidlust ei ole selles, et poolte abielu sõlmiti XXX (tl 8) ning poolte abielu lahutati Tartu Maakohtu XXX otsusega (tl 36), mis jõustus
08.06.2021. Vaidlust ei ole ka selles, et poolte vahel ei ole sõlmitud abieluvaralepingut, seega kohaldus abikaasade varasuhtele ühisvararežiim (PKS § 211). Poolte varaühisuse varasuhe lõppes abielu lahutamisega (PKS § 66 lg 2). Perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 1 ja § 211 järgi tuleb ühisvara jagada kehtiva PKS alusel, kuid ühisvara koosseis määratakse PKS § 210 lg 2 järgi vara omandamise ajal kehtinud PKS alusel (vt nt Riigikohtu 29. mai 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-42-13, p 9).
9.Hageja palub korteriomand asukohaga XXX (registriosa XXX) müüa avalikul enampakkumisel, jagades tulem poolte vahel võrdsetes osades. Kostja palub vastuhagis lugeda korter kostja lahusvara hulka. Alternatiivselt palub kostja müüa korter avalikul enampakkumisel ja tulemi jagamisel kalduda kõrvale ühisvara võrdsuse põhimõttest, määrates, et 68% tulemist kuulub kostjale ja 32% hagejale. Pooled vaidlevad selle üle, kas poolte ühisvara hulka kuulunud korteri soetamiseks kasutatud EVP-d kuulusid kostjale lahusvarana. EVP-ga tasumise tõendamiseks on kostja esitanud pangaoperatsioonide väljavõtte EVP arvega (tl 56). Väljavõttest nähtub, et EVPde kinkimine on toimunud 1994 ja 1995. aastal, seega abielu ajal. EVP-de omandamise ajal kehtinud PKS (1995) § 14 lg 1 kohaselt on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara ning § 15 lg 1 kohaselt on abikaasade lahusvara vara, mis on abielu kestel saadud kinke teel. Kostja poolt väidetud kinkelepingute tegemise ajal kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 260 lg 1 kohaselt pidi kinkeleping summaga üle 50 krooni olema notariaalselt tõestatud. TsK § 50 lg 2 järgi tõi seadusega nõutava notariaalse vormi järgimata jätmine endaga kaasa tehingu kehtetuse. Seega kostja sai tõendada EVP-de kuulumist tema lahusvara hulka üksnes notariaalselt tõestatud vormis kinkelepinguga, mida praeguses asjas esitatud ei ole (vt Riigikohtu 8. aprilli 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-39-09, p 11; Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus nr 3-2-1-4-09, p 11). Kuna kostja kinkelepingu sõlmimist tõendanud ei ole, siis on abielu ajal ka ühe abikaasa EVP-kontole kantud EVP-d abikaasade ühisvara (Riigikohtu 10. novembri 2004 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-04, p 21). Seega omandati korter ühisvarasse kuuluvate EVP-de eest. Eelnevast tulenevalt on tegemist abikaasade ühisvarasse kuuluva korteriomandiga. Kuna nii hageja kui kostja on palunud korter müüa avalikul enampakkumisel, tuleb korter panna avalikule enampakkumisele ja saadud tulem jaotada poolte vahel võrdselt.
10.Hageja ja kostja paluvad müüa sõiduauto Volvo V70 (reg. märk XXX) avalikul enampakkumisel. Seega rahuldab kohus poolte nõude panna auto avalikule enampakkumisele. Hageja palub enampakkumisel saadud tulemist hageja kasuks maha arvata auto hoiustamiskulu 470 eurot ja seejärel jagada ülejääv summa poolte vahel võrdselt. Kostja nõustub hoiustamistasu mahaarvamisega osaliselt, s.t 360 euro ulatuses. Hageja auto hoiutasu nõue on kujunenud perioodil 2019-2021, mil hoiutasuks oli 360 euro kolme aasta kohta, ühe kuu maksumusega 10 eurot. Lisaks on hageja 02.12.2021 tasunud auto Tartu tasulisse parklasse pukseerimisteenuse eest 85 eurot ning 02.12.202102.01.2022 parklatasu 25 eurot. Abikaasade ühisomandis oleval asjal lasuvate koormatiste ja asjale tehtavate kulutuste puhul tuleb arvestada seda, et abikaasad ei ole pelgalt ühise asja ühisomanikud, vaid abikaasadele kuuluv vara jaguneb nende ühisvara ja kummagi lahusvara kogumiks. TsÜS § 66 järgi on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste
kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Abikaasade varaühisuse varasuhtes on abikaasad kogu ühisvara, s.o erinevate esemete ja varaliste õiguste kogumi ühisomanikud (PKS § 25 koosmõjus TsÜS §-ga 66) ning teostavad ühisvaraga seotud õigusi ja kohustusi üldjuhul ühiselt, lähtudes ühisvara valitsedes abielulise kooselu ja vara korrapärase majandamise huvidest (PKS § 28 lg 1 esimene lause ja lg 3 esimene lause). Seejuures korraldavad abikaasad kokkuleppel abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste hea olu (PKS § 15 lg 1 kolmas lause). Ühisvara valitsedes tehtavate tehingute korral on abikaasad üldjuhul solidaarvõlgnikud ja solidaarvõlausaldajad (PKS § 29 lg 4) ning varaühisuse lõppedes ühisvara jagamise korral ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga (PKS § 38 esimene lause). (vt 25. veebruari 2015 Riigikohtu otsuse nr 3-21-164-14 p 11-14 p 16). Hageja esitatud tõenditest (tl 139) nähtub, et auto hoiukulud summas 360 eurot tasuti hiljemalt 01.12.2021 ning transpordi ja parklatasu 02.01.2022. Kostja on nõustunud hoiutasuga 360 eurot. Auto teisaldamise ja hilisemaid hoiustamiskulusid kostja põhjendatuks ei pea. Kostja hinnangul oleks võinud auto seista Anne 92, Tartu majaesises parklas. Kostja on esitanud kohtule pildid, millest nähtub, et Anne 92 maja ees oleks olnud võimalik autot parkida (tl 143-145). Kohus on seisukohal, et kostja vastuväide auto parkimise võimalikkuse kohta Annelinna majade vahelises parklas ei ole põhjendatud. Kohus loeb TsMS § 231 lg 1 kohaselt üldtuntuks asjaolu, et teeliikluses mittekasutatavate autode hoidmine avalikes parklates ei ole tavapärane ega ka heaks kiidetud praktika kohaliku omavalitsuse ning antud piirkonna elanike poolt. Lisaks sellele võib auto pikemaks ajaks valveta parklasse jäädes muutuda sihtmärgiks kurjategijatele. Kostja ei ole tõendanud, et autot oleks saanud hoida selleks ettenähtud kohas soodsama tasu eest. Seega loeb kohus põhjendatud ja vajalikuks kuluks auto parklas hoidmise- ja transpordikulu. Eelnevast tulenevalt tuleb poolte ühisvarasse kuuluv Volvo V70 müüa avalikul enampakkumisel, enampakkumisel saadud tulemist arvestada hageja kasuks maha auto hoiustamiskulu 470 eurot ja seejärel jagada ülejääv summa poolte vahel võrdselt.
11.Hageja palub kohustada kostjat tema ühisvara osast hüvitama hagejale vähemalt pool hageja arveldusarvelt tasutud kommunaalkuludest, s.o 825 eurot. Hageja kommunaalteenuste nõue tuleneb perioodist, mil hageja korterit ise ei kasutanud (alates märts 2019 kuni 27.01.2020). Hageja leiab, et pooled olid kommunaalteenuste võlgnevuse osas solidaarvõlgnikud ning hagejal on VÕS § 69 lg 2 alusel õigus pool tasutud summast kostjalt tagasi nõuda. Kostja kommunaalkulude nõudega ei nõustu. Kostja hinnangul oli tegemist kulutustega perekonna huvides, mida ei ole hagejal õigus kostjalt tagasi nõuda. Kuna varaühisuse korral kuulub abikaasadele nii ühis- kui ka lahusvara, tuleb neist kumbagi kuuluvatele esemetele kulutusi teha ning nendega seotud koormisi kanda vastava varakogumi arvel, st ühisvara valitsetakse ühisvara arvel ja lahusvara vastavalt lahusvara arvel. Samas võivad abikaasad teha ühe varakogumi arvel kulutusi ka teise varakogumi kasuks. Kuni ühisvara jagamiseni kohaldatakse ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise suhtes PKS §§ 28-34 ühisvara valitsemise kohta kehtestatud nõudeid. PKS § 37 lg 3 kohaselt jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Raha, mis abielu kestel laekus kummagi abikaasa pangakontole, muutus ühisvaraks. PKS § 17 kohaselt juhul, kui üks abikaasa
teeb perekonnale suuremaid rahalisi kulutusi kui teine abikaasa, eeldatakse, et tal ei ole õigust nõuda teiselt abikaasalt rohkem panustatud vahendite hüvitamist. Hageja nõuab kostjalt enne abielu lahutamist korteriomandi kasutamisega seotud kulutuste hüvitamist, ajal mil korteriomand kui ühisvara hulka kuuluv ese oli jagamata. Seetõttu kohalduvad selle valitsemisele endiselt ühisvara valdamise, kasutamise ja käsutamise sätted. Kuivõrd kommunaalteenuste eest tasuti hageja pangakontolt, mis oli samuti ühisvara, tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli ühisvara arvelt tehtud kulutusega ühisvaras olevate kohustuste täitmiseks. Hageja on väitnud, et tema vaidlusalusel perioodil korterit ei kasutanud. Asjaoludest nähtub, et ka kostja viibis suure osa ajast Soomes ning tegelikkuses kasutas korterit poolte ühine täisealine poeg. Eeltoodu ei välista, et tegemist oli kulutustega perekonna heaks ja hageja ei saa nõuda nende hüvitamist ühisvarasse. Seega jätab kohus hageja nõude hüvitada hagejale kostja ühisvara arvelt 825 eurot rahuldamata. Kohus selgitab, et VÕS § 69 alusel on kommunaalkulude hüvitamist võimalik nõuda pärast ühisvarasuhte lõppemist tekkinud kulude osas (vt 25. veebruari 2015 Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-164-14 p 11-14).
12.Hageja palub kohustada kostjat tema lahusvara osast hüvitama hageja ja kostja ühisvarasse hageja arveldusarvelt tehtud kulutused lahusvarale summas 11 433,90 eurot VÕS § 1039 alusel. Hageja esitatud nõue tuleneb perioodil 05.03.2019-27.01.2020 hageja pangakontolt kostja poolt isiklikuks otstarbeks tehtud maksetest. Kostja vaidleb sellele vastu ja leiab, et hageja väited on tõendamata. Kostja väitel käis ta sel perioodil palju Eestis, ostis hagejale Soomest vajalikke asju ning tõi hagejat hooldekodust koju käima. PKS § 34 lg-tes 1 ja 2 on sätestatud eriregulatsioon käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete suhtes. PKS § 34 lg 1 sätestab, et kui ühisvara valitsema õigustatud abikaasa kasutab ühisvara oma lahusvara huvides, peab ta kasutatud vara väärtuse hüvitama ning hüvitis arvatakse ühisvara hulka. Seega tuleb praegusel juhul hageja nõude alusena kõne alla üksnes PKS § 34 lg 1 (vt ka 25. veebruari 2015 Riigikohtu otsuse nr 3- 2-1-164-14). Hageja on tuginenud asjaoludele, et kostja on tema pangakaardiga teinud kulutusi kostja lahusvara kasuks. Seega peab kohus hindama kulutuste hüvitamist üldises korras, st kas käsundita asjaajamise või alusetu rikastumise sätete järgi. Ühis- või lahusvara huvides tehtud kulutustest tuleb eristada perekonna ülalpidamiseks perekonna vajaduste rahuldamisel tehtavaid kulutusi PKS § 16 mõttes, mille puhul eeldatakse PKS § 17 järgi, et abikaasal ei ole õigust neid kulutusi tagasi nõuda. PKS § 27 lg 6 esimese lause järgi loetakse varaese abikaasade ühisvara hulka kuuluvaks seni, kuni ei ole tõendatud selle kuulumine abikaasa lahusvara hulka. Seega pidi hageja TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendama, et tema pangakontolt tehtud maksed on tehtud kostja lahusvara kasuks või et selle eest soetati kostjale lahusvara. Hageja on esitanud kohtule oma pangakonto väljavõtte perioodil 05.03.2019-28.01.2020, millest nähtuvalt on hageja pangakaarti kasutatud nii Eestis kui Soomes erinevate kaupade ja teenuste eest tasumisel (tl 16-20). Lisaks esitas hageja enda ambulatoorse epikriisi (tl 73-75), millega soovib tõendada, et alates hageja terviserikkest 05.03.2019 on kostja omavoliliselt hageja pangakaarti enda huvides kasutanud.
Hageja on viidanud Riigikohtu lahendi nr 2-15-15138 punktile 44.3, mille kohaselt saab abikaasa nõuda auto kasutuseelise hüvitamist kui ta tõendab ära, et autot kasutas vaid teine abikaasa. Analoogselt leidis hageja, et see kohaldub ka käesoleval juhul kuivõrd pangakontol olnud rahalisi vahendeid ei kasutatud suures osas perekonna huvides ja kostja takistas hagejal nimetatud varaliste vahendite kasutamist. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks vaidlusalusel perioodil kostjalt pangakaarti tagastamist palunud. Kostja selgitas kohtuistungil, et hageja andis pangakaardi kostja valdusse vabaks kasutamiseks põhjusel, et varasemalt elas hageja kostja juures Soomes ning sellel perioodil kandis mõlema abikaasa kulud kostja. Hageja on kohtuistungil möönnud, et kostja tõi talle haiglas viibimise ajal mingeid asju, kuid rohkem ta täpsustada ei osanud. Pangakonto väljavõttest nähtuvad rahakasutused korraga kuni 1000 eurot. Eluliselt on usutav, et poolte abielu kestel ei hoia abikaasad alles tehtud kulutuste arveid, mistõttu ei ole võimalik kindlaks teha pangakontolt nähtuvate kulutuste eesmärki. Eelnevast tulenevalt jätab kohus, hageja nõude arvata kontolt tehtud kulutused 11 433,90 eurot ühisvarasse, rahuldamata, kuna nõue on tõendamata. Menetluskulud
13.TsMS § 173 lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 164 lg 1 sätestab üldreegli, mille kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg-st 2 tulenevalt võib kohus jagada kulud erinevalt selle paragrahvi lõikes 1 sätestatust, kui tegemist on abielu varavahekorral põhineva vaidlusega või kui kulude selline jaotus ei oleks õiglane, muu hulgas kui see kahjustaks ülemäära ühe abikaasa olulisi vajadusi. Kuna praeguse vaidluse puhul oli tegemist ühisvara jagamise nõudega – seega hagilise abieluasjaga –, tuleb menetluskulud jagada lähtuvalt TsMS §-st 164. Kuna asjas ei nähtu maakohtu arvates mõistlikke põhjusi, miks tuleks kulud jagada erinevalt TsMS § 164 lg-s 1 sätestatust, tuleb menetluskulud jätta poolte endi. Kohus andis 06.03.2021 määrusega hagejale riigi õigusabi kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja kulud. Seega jäävad hageja riigi õigusabi kulud riigi kanda. Võttes arvesse, et kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus kindlaks menetluskulude rahalist suurust.
/allkirjastatud digitaalselt/ Hele Kaldma kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.