lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-15-6121/29

Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 19.02.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-15-6121/29
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
19.02.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2425
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Viivi Tomson, Triin Uusen-Nacke, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. veebruar 2016, Tartu

Tsiviilasja number

2-15-6121

Tsiviilasi

OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Maksim Baburtšenkovi vastu kahjuhüvitise, viivise ja leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1166,07 eurot

apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 24. septembri 2015 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Maksim Baburtšenkovi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (kostja): Maksim Baburtšenkov (ik: XXXXXX), esindaja Mihhail Tuštšenko Vastustaja (hageja): OÜ Citadele Leasing & Factoring (rk: 10925733), esindaja Aivar Jurs

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2015 otsus Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks väljamõistetud kahjuhüvitise (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 2), kahjuhüvitiselt arvestatud viivise (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja 5) ning menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse osas.

2.Teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Maksim Baburtšenkovi vastu kahjuhüvitise 599,95 eurot ja viivise väljamõistmiseks rahuldamata ning poolte menetluskulud täielikult poolte endi kanda.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:
3.1.Rahuldada OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Maksim Baburtšenkovi vastu osaliselt.
3.2.Välja mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks leppetrahv 500 eurot.
3.3.Jätta rahuldamata OÜ Citadele Leasing & Factoring hagi Maksim Baburtšenkovi vastu kahjuhüvitise 599,95 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
3.4.Jätta poolte menetluskulud maakohtus täielikult poolte endi kanda.
4.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus täielikult poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.OÜ Citadele Leasing & Factoring esitas 22.04.2015 maakohtule Maksim Baburtšenkovi vastu hagiavalduse, milles palus mõista kostjalt välja hageja kasuks kahjuhüvitis 599,95 eurot, leppetrahv 500 eurot ning viivis kahjuhüvitiselt kuni hagi esitamiseni 22,32 eurot ja edasi alates 23.04.2015. a 0,02% päevas kuni kahju täieliku hüvitamiseni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 18.09.2013 liisingulepingu, mille eesmärgiks oli anda kostja kasutusse sõiduk Land Rover Sport. Kuna kostja jättis lepingujärgsed kohustused täitmata, ütles hageja lepingu 14.05.2014 üles. Kostja jätkas sõiduki kasutamist ja hageja sai sõiduki tagasi OÜ Reeborn abil 21.08.2014. Liisingueseme turuväärtuseks määrati selle tagastamise hetkel 17 900 eurot. 09.09.2014 saatis hageja kostjale sõiduki hindamisakti ning teatas leppetrahvi 500 eurot nõudest lepingu üldtingimuste p 7.4 alusel, mille kohaselt juhul, kui liisinguvõtja ei täida lepingu ülesütlemise korral vara kohese tagastamise kohustust, kohustub liisinguvõtja tasuma liisinguandjale leppetrahvi 500 eurot. 17.09.2014 müüs hageja sõiduki määratud turuväärtusega 17 900 eurot. Laekunud rahaga kustutas hageja jääkmaksumuse, intressimaksete võla, sõiduki tagastamise päevaks jääkmaksumuselt arvutatud viivise ja OÜ Reeborn tagastusteenuse 66,67 euro ulatuses. Summas 183,28 eurot jäi tagastusteenus katmata. Sõiduki müügiteenuse eest kandis hageja lisakulu 300 eurot (ilma käibemaksuta 250 eurot) ning sõiduki puhastamise eest 200 eurot (ilma käibemaksuta 166,67 eurot). Seega on kostjal hageja ees võlgnevus 599,95 eurot, sh 183,28 eurot tagastusteenus, 166,67 eurot puhastusteenus ja 250 eurot müügiteenus.
2.Kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja kantud lisakulud on põhjendamata, nende kandmise vajadus tõendamata ja puudub kostja süü kulude tekkimises. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 367 lg 3 kohaselt tuleb hageja VÕS § 367 lg-te 1 ja 2 alusel esitatud nõuetest maha arvata sõiduki maksumus selle tagastamise hetkel. Poolte vahel ei ole sõlmitud sõiduki üleandmise-vastuvõtmise akti, mille põhjal saaks otsustada sõiduki seisundi ja väärtuse üle üleandmise hetkel. Leppetrahvinõue on alusetu, kuna sõiduk on omanikule tagastatud, lisaks on leppetrahvinõue esitatud hilinenult.

MAAKOHTU LAHEND

3.Viru Maakohus otsustas 24. septembri 2015 otsusega: 1) rahuldada hagi; 2) mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja hüvitis 599,95 eurot; 3) mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja viivis väljamõistetud hüvitiselt 22,32 eurot; 4) mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja leppetrahv 500 eurot; 5) mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja viivis 0,02% päevas väljamõistetud hüvitiselt alates 23. aprillist 2015 kuni kahju täieliku hüvitamiseni; 6) mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras; 7) jätta menetluskulud kostja kanda; 8) mõista Maksim Baburtšenkovilt OÜ Citadele Leasing & Factoring kasuks välja menetluskulud, sh riigilõiv 200 eurot ja sõidukulud 25 eurot. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt kohustus liisinguvõtja poolte vahel sõlmitud lepingu üldtingimuste p 7.4 järgi liisinguobjekti hoiule andmata või lepingu ülesütlemise korral tagastamata jätmise kohustuse rikkumise korral tasuma leppetrahvi 500 eurot. Üldtingimuste p 9.1 kohaselt kohustus liisinguvõtja lepingu ülesütlemise korral liisinguobjekti viivitamatult üle andma liisinguandjale või tema poolt määratud isikule. VÕS § 158 lg-test 1 ja 3 tulenevalt on leppetrahvi maksmise eelduseks esmajoones lepingu rikkumine lepingus ettenähtud viisil eesmärgiga kompenseerida kohustuse rikkumisega tekitatud kahju kokkulepitud suuruses ja sõltumata tegeliku kahju suurusest või selle tõendamisest ning sundida võlgnikku kohustuse täitmisele. Ülesütlemisavalduse kohaselt pidi sõiduk olema toimetatud hageja näidatud kohta seitsme päeva jooksul alates hageja ülesütlemisavalduse kostja poolt kättesaamist 19.05.2014 ehk hiljemalt 26.05.2014. Kohus leidis, et hageja käitumine oli kostjale piisavalt ettenähtav ning ajaliselt piisav, et võtta kasutusele abinõud kahju vähendamiseks. Liisingueseme kostjalt kättesaamiseks rakendas hageja üldtingimuste p-st 9.1 tulenevat õigust kasutada inkassofirma teenust, mis realiseerus 21.08.2014 vara vastuvõtmisega hageja volitatud inkassofirma poolt. Viimasega on ümberlükatud kostja väide akti koostamata jätmisest. Asjaolu, et aktil puudub kostja allkiri, ei lükka ümber fakti, et sõiduki valdus on kostjalt üle läinud hageja volitatud isikule vara üleandmise-vastuvõtmise aktis fikseeritud seisundis. Kostja pole esile toonud vabandavaid asjaolusid sõiduki vabatahtlikult tagastamata jätmise kohta. Hageja 09.09.2014 esitatud leppetrahvi nõue ei ole vastuolus VÕS § 159 lg-s 2 sätestatuga. Leppetrahvi nõue vastab lepingu eesmärgile ja poolte käitumisele ning tuleb rahuldada.

Hageja lepingu ülesütlemisest tingitud lisakulude nõue 599,95 eurot koosneb tagastusteenusest summas 183,28 eurot, puhastusteenusest summas 166,67 eurot ja müügiteenusest summas 250 eurot, milliseid kulusid on hageja tõendanud esitatud arvetega. Riigikohtu praktika (lahend nr 3-2-1-112-06) kohaselt on liisingulepingu ülesütlemisest tingitud sõiduki müügikulud, puhastuskulud ja sõiduki tagastustasu (valduse taastamisega seotud kulud) lisakulud VÕS § 367 lg 4 tähenduses, kui need on mõistlikult põhjendatud. Kostja ei ole tõendanud, et ta on sõiduki enne tagastamist ise puhastada lasknud, samuti pole kostja väitnud lisakulude suuruse ebamõistlikust. Seega on lepingu ülesütlemisest tekkinud lisakulud põhjendatud ning kuuluvad lepingu üldtingimuste p 7.4, p 9.1 ja p 9.6 ning VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitamisele. VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 18 alusel tuleb kostjalt välja mõista alates 18.10.2014 kuni 22.04.2015 ehk hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 22,32 eurot (599,95 eurolt) ning viivis kuni põhivõla tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Hageja taotles kohtuistungil hagi eseme muutmist ning ja palus nimetatud nõude rahuldamata jätmisel rahuldada nõue alternatiivselt kahju hüvitamisega saamata jäänud tulu eest. Kostja esitas taotlusele vastuväite. Kohus leidis, et hageja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.Maksim Baburtšenkov esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
24.septembri 2015 otsuse tühistamist ja asja saatmist uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) tuleb vastavalt VÕS § 367 lg-le 3 hageja VÕS § 367 lg-test 1 ja 2 tulenevatest nõuetest maha arvata sõiduki maksumus tagastamise hetkel ning täiendavate kulude vajadust ja suurust peab hageja põhjendama. Kuna puudub sõiduki kostja poolt hagejale üleandmise akt, milles oleks fikseeritud liisingueseme maksumus ja seisukord, on kahjunõue, mis koosneb hageja kantud täiendavatest kuludest, põhjendamata ja tõendamata ning ei kuulu rahuldamisele. Nõustuda ei saa kohtu hinnanguga, et kostja allkirja puudumine 21.08.2014 vara üleandmise-vastuvõtmise aktil ei tähenda, et ei olnud fikseeritud sõiduki seisukorda. Akt ei ole koostatud liisinguandja ja liisingusaaja vahel ning see ei fikseeri sõiduki maksumust üleandmise hetkel. Seega hageja ei ole tõendanud sõiduki tagastamisega seoses kantud täiendavate kulude vajadust ja proportsiooni; 2) kaotas hageja VÕS § 159 lg 2 alusel õiguse leppetrahvi nõuda, kuna hageja ei esitanud trahvinõuet üheaegselt avaldusega liisingulepingu tingimuste täitmise ja liisingulepingu ühepoolselt ennetähtaegselt ülesütlemise kohta. Hageja 24.04.2014 hoiatusest lepingu ülesütlemise kohta ja 14.05.2014 ülesütlemisavaldusest tuleneb, et hageja avastas kostja kohustuse rikkumise, kuid ei nõudnud leppetrahvi tasumist; 3) rikkus kohus oluliselt menetlusõiguse norme. Hageja esitas kohtuistungil alternatiivse nõude rendisumma, mille sõiduki kasutaja oleks tasunud ajavahemiku eest alates lepingu ülesütlemisest kuni sõiduki faktilise tagastamiseni, hüvitamiseks. Kostja vaidles sellele vastu ning märkis, et tegemist ei ole alternatiivse nõudega, vaid hagi aluse ja eseme muutmisega.
5.OÜ Citadele Leasing & Factoring vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Vastuväidete kohaselt: 1) on hagi lisaks 14 vara üleandmise akt ja lisaks 16 hindamisakt, kus on märkuste lahtris märgitud sõiduki seisukord. Isikuga, kes liisingueseme peale inkassofirma tööd ära tõi, ei olnud võimalik üleandmise akti allkirjastada, sest isik lahkus kohe. Vaidlust ei ole selles, et liisinguese

tagastati inkassofirma mitmekuulise töö tulemusena lõpuks Jüri Nesterenko poolt 21.08.2014. Kostja peab VÕS § 367 lg 4 alusel hüvitama ülesütlemisest tingitud lisakulud; 2) sai kostja liisingulepingu ülesütlemisest teada 19.05.2014. Kostjat kohustati liisinguese viivitamatult tagastama. Kostjapoolne lepingu kestev rikkumine s.o vara tagastamata jätmine, kestis alates 19.05.2014 kuni 21.08.2014. Leppetrahvi nõude esitas hageja kostjale 09.09.2014. Seega on leppetrahvi nõudest teatatud ca kolme kuu kolme nädala pärast (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-28-08, p-d 11, 12, 13). Kostja seisukoht, et täpselt kolm kuud on imperatiivne piir, on ekslik ega tulene ka kostja viidatud Riigikohtu lahendist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6.Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 24. septembri 2015 otsus tuleb tühistada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud kahjuhüvitise (maakohtu otsuse resolutsiooni p 2) ning kahjuhüvitiselt arvestatud viivise osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3 ja 5). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega jätab hageja nõude kostjalt kahjuhüvitise summas 599,95 eurot ja sellelt arvestatud viivise nõude rahuldamata. Maakohtu otsus tuleb jätta muutmata osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja leppetrahv 500 eurot. Seoses hagi osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus poolte menetluskulud maakohtus täielikult poolte endi kanda. Apellatsioonkaebus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Ülesütlemisest tuleneb lisakulude nõue. Vastavalt VÕS § 367 lg-le 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hagiavaldusest nähtuvalt nõudis hageja VÕS § 367 lg 4 ja lepingu üldtingimuste p 6.6 alusel lisakulude (kahju) hüvitamist kokku summas 599,95 eurot (sh tagastusteenus 183,28 eurot, puhastusteenus 166,67 ja müügiteenus 250 eurot). Kostja vastuväidete kohaselt ei ole sõiduki tagastamisega seotud lisakulud tõendatud, kuna sõiduki toimetas Tallinnasse OÜ Autolink parklasse kostja ise (üks sõiduki kasutajatest). Samas ei ole vaidlust selles, et ülesütlemisavalduse kohaselt pidi kostja tagastama sõiduki 26.05.2014 ning tegelikult tagastati sõiduk 21.08.2014. Hageja selgitusest nähtuvalt tegeles sõiduki tagastamisega inkassofirma OÜ Reebrom ning tagastamisteenus seisnes sõiduki ja selle kasutajate otsimisega kuni sõiduki tagastamiseni. Sõiduki müügist laekunud rahast kaeti tagastusteenuse kulu 66,67 euro ulatuses. Lahendis nr 3-2-1-112-06 on Riigikohus märkinud, et tagastusteenuse tasu suuruse kindlakstegemisel tuleb hinnata, kas nõutud suuruses tasu on mõistlikult põhjendatud. Ringkonnakohus leiab, et tagastusteenuse tasu suurus 250 eurot ei ole hageja esitatud faktilistel asjaoludel põhjendatud. Käesoleval juhul seisnes tagastusteenuse osutamine üksnes sõiduki ja selle kasutajate otsimisega ning kohtuistungil on hageja seletanud, et tagastusteenuse kulu hõlmas endas kulusid telefonikõnedele ja kütusele. Sellest tulenevalt on hageja tagastusteenuse tasu nõue põhjendatud summas 66,67 eurot, millises osas on see kaetud sõiduki müügist saadud rahaga. Hageja täiendava tagastusteenuse tasu nõue summas 183,28 eurot ei ole põhjendatud (250-66,67=183,28). Ringkonnakohtu arvates on tagastusteenuse tasu suuruses 66,67 eurot mõistlikult põhjendatud. Üksnes see, et sõiduki tagastas hagejale 21.08.2014 kostja ise, ei tähenda seda, et kostja ei peaks tagastusteenuse tasu üldse tasuma.

Hageja lisakulude nõue muus osas (puhastusteenus 166,67 eurot ja müügiteenus 250 eurot) kokku 416,67 eurot on põhjendatud ja kooskõlas VÕS § 367 lg-s 4 ja lepingu üldtingimuste p-s 6.6. sätestatuga. Maakohtu otsus on selles osas kooskõlas ülalmärgitud Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-112-06 esitatud seisukohtadega (Riigikohtu otsuse p-d 9 ja 10). Kuigi apellant on ka puhastusteenuse ja müügiteenuse kulu vaidlustanud, ei ole ta märkinud, millises suuruses on tema arvates nimetatud kulud põhjendatud.

8.Leppetrahvi nõue. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele poolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Apellandi väide, et leppetrahvi nõudmisest oleks hageja pidanud teatama viivitamatult pärast kohustuse rikkumise avastamisest koos ülesütlemisavaldusega, ei ole kooskõlas VÕS § 159 lg 2 kehtiva redaktsiooniga. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-28-08 asunud seisukohale, et leppetrahvi nõudest teatamine kolm kuud pärast kohustuse rikkumise avastamist mahub üldjuhul VÕS § 159 lg-s 2 märgitud mõistliku aja raamidesse. Maakohus on eelmärgitud Riigikohtu seisukohast juhindunud ning asunud õigele seisukohale, et hageja ei ole leppetrahvi nõudeõigust kaotanud, esitades selle 09.09.2014. Leppetrahvi tasumise kohustus tulenes lepingu üldtingimuste p-st 7.4 ning apellandile oli teada, et sõiduki tagastamata jätmisel on ta kohustatud tasuma leppetrahvi 500 eurot.
9.Ringkonnakohus tuvastas käesoleva otsuse p-s 7, et hagejal on kostja vastu lisakulude (kahju) hüvitamise nõue VÕS § 367 lg 4 alusel summas 416,67 eurot. VÕS § 161 lg 2 kohaselt kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Lepingu üldtingimuste p-st 7.4 tulenevalt on leppetrahvi nõue seotud lepingu rikkumisega ning seega kohaldub antud juhul VÕS § 161 lg 2 regulatsioon. Tegemist on nn tasendusliku leppetrahvi arvestamise põhimõttega, mis tuleneb leppetrahvi kahju hüvitamise funktsioonist ning kahju saab nõuda osas, mida leppetrahv ei kata. Ringkonnakohus tunnustas hageja leppetrahvi nõudeõigust summas 500 eurot käesoleva otsuse p-s 8. Kuna leppetrahv 500 eurot on suurem kahju hüvitamise nõudest 416,67 eurot, siis puudub alus kostjalt kahju 416,67 euro (ja sellelt arvestatud viivise) väljamõistmiseks. Seetõttu tuleb tühistada maakohtu otsus, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitis 599,95 eurot ja sellelt arvestatud viivis.
9.Põhjendatud ei ole ka see apellandi väide, et kuna sõiduki üleandmise-vastuvõtmise aktil (tl 21) puudub vara üleandja allkiri, siis on ei olnud võimalik kindlaks teha sõiduki väärtust ja seisundit üleandmise hetkel. Apellant ei ole vaidlustanud hageja seisukohta, et üleandmisevastuvõtmise aktil puudub üleandja allkiri seetõttu, et sõiduki üleandja lahkus kohaselt pärast sõiduki toomist OÜ Autolink parklasse ning tema isikut ei olnud võimalik kindlaks teha. Sõiduki hindamisakti saadeti kostjale 09.09.2014 ning selles märgitud hinda ei ole kostja vaidlustanud.
10.Asja materjalidest nähtuvalt jättis maakohus hageja taotluse alternatiivse nõude esitamiseks rahuldamata ning hageja ei ole maakohtu nimetatud otsustust vaidlustanud. Sellest tulenevalt on arusaamatu apellandi väide, et maakohus on rikkunud hageja alternatiivse nõude lahendamisel TsMS § 376 lg-t 2.
11.Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu otsust, millega maakohus määras hageja põhjendatud menetluskulude suuruseks 225 eurot. Apellatsiooniastme menetluskulud moodustavad kostja poolt tasutud riigilõivust 200 eurot.

TsMS § 124 lg 1 ja § 133 lg 2 järgi on hagi hinnaks 1166,07 eurot. Hagi rahuldati 500 euro ulatuses, mis moodustab hagi hinnast ca 42,88 %. Kuna hageja nõue rahuldati 42,88% ulatuses, siis on põhjendatud jätta poolte menetluskulud nii maa- kui ringkonnakohtus TsMS § 163 lg 1 kolmanda alternatiivi alusel täielikult poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson

/allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja