R. P. ja K. P. hagi R. P. vastu elatise väljamõistmiseks.
Tsiviilasja hind
R. P. osas 1800 eurot K. P. osas 1530 eurot Menetlusosalised ja nende Hagejad: R. P. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). esindajad K. P. (isikukood: XXX, elukoht: XXX). Hagejate seaduslik esindaja: K. K. (isikukood: XXX), XXX, e-post
XXX).
Kostja: R. P. (isikukood: XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX). R. P. lepinguline esindaja M. P. (OÜ Cartex, e-post: XXX). Kohtuistungi toimumise aeg
15. märts 2022. a
Protokollija
kohtuistungi sekretär Liisi Lokk
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada R. P. ja K. P. hagi R. P. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista R. P. lt R. P. kasuks elatis 200 eurot kuus alates 01.12.2021 kuni R. P. täisealiseks saamiseni.
Välja mõista R. P. lt K. P. kasuks elatis 170 eurot kuus alates 01.12.2021 kuni K. P. täisealiseks saamiseni.
4.Väljamõistetud elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K. K. arveldusarvele nr XXX SEB Pangas selgitusega „elatis“.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
HAGEJATE NÕUE JA PÕHJENDUSED
1.Hagiavalduse kohaselt on kostja hagejate isa. Hagejad elavad koos emaga, kes tegeleb nende igapäevase kasvatamise ja hooldamisega.
2.Kostja on tasunud laste ülalpidamiskulusid kaootiliselt. Kostjale tuleb selles osas teha pidevalt meeldetuletusi ning ka siis on jäänud elatisraha maksmata, mistõttu mitme meeldetuletuse järel on kostja elatise tasunud. Viimati tasus kostja elatisraha 220 eurot 2021. a novembrikuu eest.
3.Kuigi kostja on märkinud, et tal pole rahalisi vahendeid, kuna ta ei tööta, märgivad hagejad, et kostjal puudub igasugune põhjus mitte tööl käia, kostja tervis on korras ning tal on kõik eeldused selleks olemas, et töötada ja elatist tasuda.
4.Hagejate väljaminekud on järgmised: toit kahele lapsele kuus ca 300 eurot, tervishoid (vitamiinid, ravimid) ca 50 eurot kuus, hügieenitarbed (+mähkmed väiksemale lapsele) ca 100 eurot kuus, transport ca 70 eurot kuus, riided, jalanõud ca 100 eurot kuus (keskmiselt aastaringselt kasvavatele lastele), lasteaiamaks 82 eurot kuus, millele lisandub toiduraha (alates veebruarist 2022. a lisandub teise lapse lasteaiamaks), laste kultuurilised üritused ca 50 eurot kuus.
5.Hagejad soovivad elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.12.2021. a 370 eurot kuus ehk siis perekonnaseaduse muudatuste kohaselt (alates 01.01.2022) ühele lapsele 200 eurot kuus ning teisele lapsele vähendatuna 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, seega 170 eurot, mis kokku on 370 eurot kahele lapsele kuus. Elatis tuleb kostjalt välja mõista alates 01.12.2021. a kuni laste täisealiseks saamiseni. KOSTJA VASTUS HAGILE (tl 7)
6.Kostja tunnistab hagi osaliselt. Kostja on tasunud hagejatele vastavalt võimalustele iga kuu. Kostja tervislik seisund ei võimalda tal iga kuu tööl käia ja talle on määratud 60% töövõimetus. Haiguse tõttu on tal raske tööd leida ja seda säilitada.
7.Kostja sissetulek on puude eest makstav toetus ja hooldajatasu. Iga kuu on äärmiselt keeruline toime tulla. Ta peab ka autot ülal pidama, muidu ei saa ta lapsi enda juurde tuua. Ta on maksnud laste alalises elukohas televisiooni kanalite paketi eest.
8.Kostja palub talt elatist välja mõista vastavalt tema võimekusele.
KOHTU SEISUKOHT
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.
10.Kohtule esitatud sünnitõenditest (tlk 2-3) nähtuvalt on K. P. ja R. P. ülenejaks sugulaseks PKS § 80 lg 1 järgi nende vanemad K. K. ja R. P. , olles ülalpidamiskohustuslaseks PKS § 96 mõttes.
11.PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
12.Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hagejad elavad emaga. Hagejad nõuavad elatise väljamõistmist kostjalt tagasiulatuvalt alates 01.12.2021. a 370 eurot kuus ehk siis perekonnaseaduse muudatuste kohaselt (alates 01.01.2022) ühele lapsele 200 eurot kuus ning teisele lapsele vähendatuna 15% esimese lapse elatise summaga võrreldes, seega 170 eurot, mis kokku on 370 eurot kahele lapsele kuus.
13.Kuni 31.12.2021. a kehtinud PKS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei võinud olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis 2021. aastal oli 292 eurot. Alates 01.01.2022. a PKS elatise suuruse määramise regulatsioon muutus.
14.01.01.2022. a kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–7 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta
1.aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
1.aprillil. Vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
15.PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (RKTKo 09.06.2017, 3-2-1-35-17, p 28). Selleks, et elatist saaks alla miinimummäära vähendada, tuleb kostjal esile tuua ja tõendada, et kostja ei ole muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist. Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (RKTKo 07.02.2018, 215-15909, p 14).
16.Elatise maksmise eesmärgiks on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine, mistõttu tuleb ülalpidamise ulatuse kindlaksmääramisel lähtuda iga konkreetse lapse vajadustest.
17.Asja materjalidest nähtuvalt on kostja tasunud hagejatele elatist mais 2021. a 100 eurot, perioodil juuni 2021. a kuni august 2021. a 120 eurot, perioodil september kuni oktoober 2021. a 200 eurot, novembris 2021. a 220 eurot ja jaanuaris 2022. a 220 eurot (tlk 8). Detsembris 2021. a kostja hagejatele elatist maksnud ei ole.
18.Kostja on kohtuistungil avaldanud, et tema sissetulek igakuuliselt on töövõimetuspension XXX eurot ning hooldajatasu. Praegu maksab ta lastele kokku 220 eurot kuus, millises suuruses on nõus ta elatist ka edaspidi maksma. Elatist aitavad tal lastele maksta elukaaslane ja ema.
19.Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on kostjal osaline töövõime (tlk 23), kostja saab töövõimetoetust ühe kalendripäeva eest 8,4873 eurot perioodil 15.12.2020 - 14.12.2025. a. Samuti saab kostja oma ema hooldamise eest hooldajatoetust 39 eurot kuus kuni 31.07.2025. a (tlk 26-27). Kostja kontode väljavõtetest nähtub, et kostja teeb perioodiliselt oma kontole XXX euro suuruseid sissemakseid. Näiteks perioodil 10.05.2021 – 10.01.2022 (tlk 11-14) on kostja kontole laekunud raha e kreeditkäive kokku XXX eurot, mis teeb igakuiseks sissetulekuks XXX eurot. Konto väljavõtte perioodi 01.12.2021 – 14.03.2022 järgi on kolme ja poole kuu kreeditkäive XXX eurot, mis teeb kostja sissetulekuks üle XXX euro kuus. Järelikult on kostjal sissetulekud, mida ta pole kohtule avaldanud.
20.Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 15). Kohus leiab, et kuigi kostjal on osaline töövõimetus ja see võib seada piirangud töötamisele, siis samas ei tähenda see seda, et kostja ei oleks võimeline mingis ulatuses talle sobivat tööd tegema.
21.Kummagi hageja kulud kokku on 752 eurot ehk 376 eurot hageja kohta, seega on kummagi vanema panus ühele lapsele 188 eurot. Kohus leiab, et laste kulud on põhjendatud. Kostja poolt pakutud 110 eurot lapsele, ei kata laste vajadusi. Ka hagejate emal on tema sõnul osaline töövõimetus ja ta ei saa rohkem panustada laste isast. Vanemad on oma varalise seisundi ja sissetulekutega võrdsel positsioonil. Kuna hagejad nõuavad elatise väljamõistmist alla seaduses sätestatud miinimummäära nii eelmise kui ka uue elatise suuruse määramise regulatsiooni järgi, siis ongi hagejad oma nõuet juba sisuliselt vähendanud.
22.Arvestades kohtule esitatud tõendeid ja eelpooltoodud põhjendusi, leiab kohus, et põhjendatud on kostjalt välja mõista elatis R. P. kasuks 200 eurot kuus ja elatis K. P. kasuks 170 eurot kuus. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi vahendeid kasutama ühetaoliselt, leiab kohus, et sellises summas elatise tasumine ei kahjusta eelduslikult kostja enese igapäevast toimetulekut. Samas peab kohus vajalikuks rõhutada, et kostjal tuleb teha mõistlikke pingutusi oma sissetulekute suurendamiseks, et tagada oma lastele igakuine ülalpidamine.
23.Kohus, arvestades elatise eesmärki, milleks on eelkõige jooksvate kulude katmine ning seda, et hagejad nõuavad elatist alla miinimummäära, leiab, et põhjendatud on hagejate tagasiulatuv elatisenõue PKS § 108 alusel alates 01.12.2021. a ja tagasiulatuv elatisenõue tuleb rahuldada.
24.PKS § 101 lõike 2 kohaselt kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.
25.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab R. P. lt R. P. kasuks välja elatise 200 eurot kuus alates 01.12.2021. a kuni tema täisealiseks saamiseni ja K. P. kasuks välja elatise 170 eurot kuus alates 01.12.2021. a kuni tema täisealiseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda iga kuu 5. kuupäevaks hagejate seadusliku esindaja K. K. i arveldusarvele nr XXX SEB Pangas selgitusega „elatis“. Menetluskulud
26.Alates 01.01.2022. a kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
27.Seega kõik menetluskulud jäävad asjas poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.