Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

või alternatiivselt peatada korteriomandite tervikvarana müük ja korraldada pärast korterite uut hindamist iga korteriomandi osas eraldi enampakkumine. 14.12.2015 otsusega jättis kohtutäitur võlgniku kaebuse rahuldamata. 24.12.2015 esitas võlgnik maakohtule kaebuse kohtutäitur Elin Vilippuse 14.12.2015 otsusele. Kaebuse kohaselt on kohtutäituri otsus vastuoluline. Täitur on jätnud otsusega avaldaja kõik taotlused rahuldamata, samas on ta pöördunud maakohtu poole kinnisvarale uue hinna määramiseks ja 26.11.2015 e-kirjaga teavitanud enampakkumise tühistamisest. Avaldaja leiab jätkuvalt, et korterite tervikvarana müük ei ole põhjendatud. Kolme korteriomandi tervikvarana müük hinnaga 860 000 eurot ei ole edukas. Korteriomandite eraldi müük annaks parema hinna. Kohtutäitur ei ole usutavalt selgitanud, kuidas ühispakkumine võimaldab saada parema tulemuse, kui eraldi pakkumine. Kohtutäitur on ühispakkumise korraldamisel tuginenud üksnes formaalsele sissenõudja avaldusele. Kohtutäituri seisukoht Kohtutäitur teatas, et jääb oma otsuses toodud seisukoha juurde. Arestimise akti tühistamiseks alus puudub ning kuigi võlgnik üritab alusetult siduda vara arestimist vara ühise enampakkumise väljakuulutamisega, on kohtutäitur seisukohal, et tegemist on siiski kahe eraldi toiminguga. Kohtutäitur on hinna määramisel juhindunud Domus Kinnisvara poolt koostatud hindamisaktis märgitud korterite hindadest eraldi ning korterite hinnad enampakkumise läbiviimisel vaid kokku liitnud (viide ka kinnisasjade arestimise aktis). Viidatud hindamisakti on kohtutäiturile esitanud sissenõudja, mitte võlgnik. Arestimisel määratud hinna vaidlustamiseks on seaduses sätestatud eraldi kord. Kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt (TMS § 151 lg 2). Käesoleval juhul on kinnisasjad koormatud sissenõudja kasuks ühise hüpoteegiga ja sissenõudja on palunud, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt. Juhindudes sissenõudja avaldusest, kuulutaski kohtutäitur välja korteriomandite ühise enampakkumise. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-1-10 muuhulgas märkinud, et AÕS § 360 lg-st 1 on ühishüpoteegipidajal õigus nõude täielikule või osalisele rahuldamisele iga ühishüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel ning kolmandatel isikutel puudub võimalus määrata hüpoteegipidaja asemel seda, millise kinnisasja arvel ja millises järjekorras ta oma nõude rahuldab. Käesoleval juhul on sissenõudja taotlenud, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt. Seda sissenõudja õigust Riigikohus tühistanud ei ole. Kohtutäitur ei kuulutanud välja ühise enampakkumise tuginedes TMS § 151 lõike 2 teisele lausele. Kuna enampakkumine on tühistatud, siis kõik väited, et vara müük tervikvarana õnnestub või ei õnnestu või hinda tuleks oluliselt alandada, on hetkel vaid hüpoteetilised. Kohtutäitur möönab, et vara müük võib osutuda edukaks mõlemal juhul, kuid käesoleval juhul on sissenõudja esitanud taotluse ühise enampakkumise korraldamiseks ning vara lõplik hind kujuneb enampakkumiste käigus. Kohtutäitur möönab, et 14.12.2015 otsuse resolutsioonis ei ole kõiki kaebuse asjaolusid eraldi välja toodud, kuid võlgniku õigused arestitud vara hinna võimaliku ebaõigsuse vaidlustamiseks on tagatud TMS § 74 lg 7 alusel kaebuse esitamise võimalusega TMS § 217 sätestatud korras, mida võlgnik on käesoleval juhul ka teinud.

Hinna vaidlustamist puudutav regulatsioon erandeid ette ei näe, tegemist ei ole kohtutäituri diskretsiooniotsusega ning kohtutäitur on hinna vaidlustamise osas teinud selgesõnalise otsuse ja kohtule avalduse esitanud juba 26.11.2015 (ts nr. 2-15-17772). Kohtutäitur tühistas enampakkumise seetõttu, et võlgnik vaidlustas arestimise hinna ja sellega vara enampakkumise alghinna, seetõttu ei ole enampakkumise läbiviimise jätkamine võimalik ning väljakuulutatud enampakkumine tühistati. Seadus ei sea kohtutäiturile sellises olukorras kohustust täitemenetlus peatada ning täitemenetluse peatamise otsust ei ole kohtutäitur teinud ka käesoleval juhul. Võlgnik ei ole astunud mitte ühtegi sammu selles suunas, et realiseerida arestitud kinnisasju nt kohtutäituri kontrolli all, temale sobivatel tingimustel ja hinnaga. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja nõustub kohtutäituriga. Määruse põhjendused Maakohus, tutvunud avaldaja kaebuse ja puudutatud isikute seisukohtadega ning uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et avaldaja kaebus kohtutäituri otsuse peale tuleb jätta rahuldamata. Kooskõlas täitemenetluse seadustiku (TMS) § 218 lg 2 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 15 vaatab kohus kaebuse kohtutäituri otsuse peale läbi hagita menetluses. Hagita asja vaatab kohus läbi TsMS § 477 lg 1 järgi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi, ja lõike 2 järgi vaatab kohus hagita asja läbi ja lahendab kohtuistungit pidamata. Sama paragrahvi 5. lõike kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti; lõike 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Käesolevaga vaatab kohus läbi XXX kaebuse kohtutäituri Elin Vilippus 14.12.2015 otsusele täiteasjas nr 022/2015/5878. Maakohus tuvastas, et: • sissenõudja avalduse ja täitedokumendiks oleva Tallinna notar Ants Ainsoni 07.07.2015 notariaalse dokumendi nr XXX alusel algatas kohtutäitur Elin Vilippus täitemenetluse avaldaja suhtes täiteasjas nr 022/2015/5878 hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks. Nõude suurus 472 048 eurot, lisanduvad viivis ja täitekulud (t.lk 48-78); • korteriomandid XXX(registriosa nr XXX), nr 2 (registriosa nr XXX) ja nr 3 (registriosa nr XXX) on koormatud sissenõudja kasuks ühishüpoteegiga (t.lk 14-19); • 13.11.2015 otsusega arestis kohtutäitur korteriomandid tervikvarana, määrates nende hinnaks tervikvarana 860 000 eurot ja pani need enampakkumisele tervikvarana (t.lk 3032); • kõnealuses täiteasjas nr 022/2015/5878 on kohtutäitur Marek Laanemets (kelle menetluses on täiteasi nr 014/2015/1911) esitanud sundtäitmisega ühinemise avalduse, milles palus lugeda sissenõudja XXXOÜ (hüpoteegipidaja) ja kohtutäitur Marek Laanemetsa nõuded ühinenuks nõudega. Avalduse kohaselt oli nõude suuruseks 297 338,61 eurot (t.lk 145). Käesoleval juhul tuleb lahendada küsimus, kas kohtutäituril oli õigus panna kinnisasjad enampakkumisele ühiselt.

TMS § 88 lg 4 kohaselt müüakse vara enampakkumisel arestimisaktis märgitud järjekorras. Kui kinnisasjad on arestitud ühel ajal, sõltub müügijärjekord eeskätt sissenõudja soovist. TMS § 23 lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse ja täitedokumendi alusel. Sama paragrahvi lõike 3 järgi peab sissenõudja kinnisasjale sissenõude pööramise korral avalduses märkima võimalusel kinnisasja andmed ning kui sissenõue tuleb pöörata mitmele kinnisasjale, siis ka nimetama, millistele kinnisasjadele sissenõue soovitakse pöörata. TMS § 151 lg 2 ls 1 kohaselt, kui kinnisasjad on koormatud sama õigusega, võib iga täitemenetluse osaline nõuda, et kinnisasjad pandaks enampakkumisele ühiselt. Antud juhul ei kuulutanud kohtutäitur välja ühist enampakkumist tuginedes TMS § 151 lg 2 teisele lausele. Käesoleval juhul on kinnisasjad koormatud sissenõudja kasuks esimesel järjekohal asuva ühishüpoteegiga ja sissenõudja on taotlenud kõigi kinnisasjade müümist ühel enampakkumisel. Selline sissenõudja õigus tuleneb TMS § 151 lg 2 esimesest lausest. Lähtuvalt sissenõudja taotlusest kuulutas kohtutäitur välja ühise enampakkumise. Täitemenetluses kehtib formaliseerituse põhimõte. Kohus ei hinda käesolevas menetluses, kas kinnisasja arestimise aktis määratud kinnisasja hind on õige või mitte. Küll on kohtu hinnangul õige täituri väide, et kuivõrd kinnisasju on hinnatud eraldi ja ühisenampakkumisel vara hinna leidmiseks on liidetud kolme kinnistu hind, siis ei saa teha järeldust, et ühisenampakkumise hind on väiksem, kui korteriomandite müügi korral eraldi enampakkumisel. Kuivõrd võlgnik vaidlustas kinnisasja arestimise aktis määratud kinnisasja hinna, taotles kohtutäitur kooskõlas TMS § 74 lg 8 uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. On õige, et tegemist ei ole kohtutäituri diskretsiooniotsusega, vaid TMS tuleneva kohtutäituri kohustusega taotleda uue hindamise korraldamiseks eksperdi määramist kohtult. Nimetatud avaldust lahendatakse tsiviilasjas nr 2-15-17772. Kuivõrd hinna vaidlustamise tõttu ei olnud enampakkumise läbiviimise jätkamine võimalik, tühistas kohtutäitur õigesti ka enampakkumise. On õige, et kinnisasja hinna vaidlustamisel ja enampakkumise tühistamisel ei tulene TMS kohustust täitemenetlus peatada. Seega ei ole kohtutäituri otsus vastuoluline. Menetluskulud Kooskõlas TsMS § 172 lg 1 ja lg 10 tuleb jätta menetluskulud avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti TsMS § 172 lg 10 järgi, seega antud juhul avaldaja. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses TsMS § 174 lg 2 järgi. TsMS § 175 lg 31 järgi, kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid ei hüvitata. Sissenõudjal menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Moonika Tähtväli kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.