IP kaebus Tallinna kohtutäitur Elin Vilippuse 30. detsembri 2016. a otsuse peale täiteasjas nr 022/2015/5878
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. aprilli 2017. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
IP määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel
Avaldaja IP (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Puudutatud isik kohtutäitur Elin Vilippus Puudutatud isik Hüpoteeklaen OÜ
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 4. aprilli 2017. a määruse reolutsioon tsiviilasjas nr 2-17-815 muutmata, kuid menetluskulude jaotuse osas muuta kohtumääruse põhjendusi.
2.Jätta IP määruskaebus rahuldamata.
3.Jätta määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud IP kanda. Menetlusosalistel ei ole määruskaebuse menetlemisel tekkinud hüvitatavaid menetluskulusid. Kohtu selgitused Määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates praeguse määruse ärakirja kättesaamisest. Juhul, kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb ülalmärgitud tähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja
2-17-815 pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad
1.IP (avaldaja) esitas 12. jaanuaril 2017 Harju Maakohtule avalduse, milles palus tühistada kohtutäitur Elin Vilippuse (kohtutäitur) 30. detsembri 2016. a otsuse täiteasjas nr 022/2015/5878. Avalduse kohaselt esitas avaldaja 16. detsembril 2016 kohtutäiturile kaebuse, milles palus tühistada korteriomandite arestimine tervikvarana või arestida ja hinnata iga korteriomand eraldi, taotleda kohtult korteriomanditele uue hinna määramist ning peatada täitemenetlus kaebuse lahendamise ajaks või peatada korteriomandite tervikvarana müük ja korraldada pärast korterite uut hindamist iga korteriomandi osas eraldi enampakkumine. Kohtutäitur jättis
30.detsembri 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata.
2.Kohtutäitur jäi oma otsuses toodud seisukohtade juurde ning leidis, et kaebus ei ole põhjendatud. Selleks, et vältida asjatut vaidlemist, mis tingib täitemenetluse venimise, nõustus kohtutäitur oma otsuse üle vaatama, selle vajadusel tühistama ning viima läbi eraldi enampakkumised. Kohtutäitur palus jätta menetluskulud avaldaja kanda.
3.Sissenõudja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse läbi vaatamata. Menetluskulud palus sissenõudja jätta avaldaja kanda. Esimese astme kohtu määrus
4.Harju Maakohus rahuldas 4. aprilli 2017. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale kohtutäituri õigeksvõtuga. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 31 ja TsMS § 172 lg-te 1 ning 2 alusel menetlusosaliste enda kanda. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt on avaldaja menetluskulude, s.o riigilõivu ja õigusabikulude, jätmine avaldaja enda kanda põhjendatud, kuna täiteasjas kinnisasjade ühiselt müüki panek oli õiguspärane ja avaldaja pöördus sama küsimuse lahendamiseks teist korda kohtusse (samasisuline kaebus on jäetud rahuldamata tsiviilasjas nr 2-15-19384), kaevates kohtutäituri teise samasisulise otsuse peale. Kuna kohtutäitur soovis edasisi vaidlusi vältida ja oli nõus võtma kaebuse õigeks menetlusökonoomia kaalutlustel, oleks menetluskulude jätmine tema kanda ebaõiglane. Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda, ning teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda. Samuti palus avaldaja muuta maakohtu määruse põhjendusi osas, milles maakohus viitas tsiviilasjale nr 2-15-19384, või tühistada maakohtu otsuse selles osas ja saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks. Avaldaja palus jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.
2-17-815 Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus menetlusõiguse norme, kuna ei edastanud kohtutäituri vastust avaldajale ja seetõttu ei saanud avaldaja selle kohta seisukohta väljendada. Tuginemine kohtutäituri omaksvõtule jääb arusaamatuks. Maakohus jättis põhjendamatult avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Samuti jättis maakohus põhjendamatult avaldaja menetluskulude nõude rahuldamata ja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamata. Maakohtu määruse põhjenduste viited tsiviilasjale nr 2-15-19384 ei ole kohased.
6.Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Kohtutäituri arvates on maakohtu viited tsiviilasjale nr 2-15-19384 õiged, kuna avaldaja heidab endiselt kohtutäiturile ette ühise enampakkumise korraldamist. Asjaolu, et avaldajale jääb arusaamatuks tema kaebuse rahuldamine seoses õigeksvõtuga, ei ole aluseks määruskaebuse rahuldamisele. Avaldaja on soovitud tulemuse saavutanud ning soovib nüüd esitada vastuväiteid sellele, et kohtutäitur oli nõus tema kaebuse rahuldamisega. Maakohus jaotas menetluskulud õigesti TsMS § 172 lg 1 järgi.
7.Sissenõudja ei ole määruskaebusele vastanud.
8.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada, mistõttu tuleb jätta määruskaebus rahuldamata, kuid menetluskulude jaotuse osas tuleb osaliselt muuta kohtumääruse põhjendusi. TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse üksnes menetluskulude jaotuse osas. Seetõttu jätab kolleegium kaebuse muud väited tähelepanuta.
10.Kolleegiumi hinnangul asus maakohus põhjendatult kohtumääruse resolutsioonis seisukohale, et praeguses asjas tuleb jätta iga menetlusosalise maakohtus tekkinud menetluskulud menetlusosalise enda kanda, kuid maakohtu määruse põhjendused on osaliselt sellega vastuolus ning osaliselt põhjendamata, mistõttu tuleb maakohtu määruse põhjendusi selles osas muuta. Kolleegium juhib tähelepanu sellele, et hagita menetluses kannab TsMS § 172 lg 1 järgi menetluskulud üldjuhul isik, kelle huvides lahend tehakse, ning kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab TsMS § 172 lg 2 I lause järgi avaldaja ise menetluskulud, mh oma kulud esindajale, ka juhul, kui tema avaldus rahuldatakse.
2-17-815
11.Praeguses asjas rahuldas maakohus avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale ja jättis menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kuna kohus lahendab kaebust kohtutäituri otsuse peale TMS § 218 lg 2 I lause järgi hagita menetluses, ei pea maakohus lähtuma menetluskulusid jaotades TsMS § 162 lg-s 1 sätestatud põhimõttest, et kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagita menetluses otsustab kohus menetluskulude jaotuse kõigi menetlusosalist huve kaaludes. Seda ei muuda ka avaldaja määruskaebuses viidatud Riigikohtu 19. juuni 2013. a määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-58-13 esitatud seisukoht, kuna viidatud lahendis käsitletakse menetluskulude suuruse kindlaksmääramist, mitte aga menetluskulude jaotust. Iseenesest võib kohus ka avaldust kohtutäituri otsuse peale rahuldades jätta avaldaja menetluskulud kohtutäituri kanda, kui see oleks asjaolusid arvestades õiglane, kuid juhul, kui kohus seda ei tee, jäävad menetluskulud avaldaja kanda ka avalduse rahuldamise korral. Praeguses asjas ei ole aga maakohus jätnud kõiki kulusid avaldaja kanda, vaid on leidnud, et õiglane on jätta iga menetlusosalise kulud tema enda kanda. Kolleegiumi hinnangul on see asjaolusid arvestades õiglane. Kolleegium juhib tähelepanu, et avalduse rahuldamise korral on avaldajal õigus nõuda TsMS § 172 lg 2 II lause ja TsMS § 150 järgi maakohtule esitatud avalduselt tasutud riigilõivu tagastamist.
12.Määruskaebuse väide selle kohta, et maakohus ei hinnanud avaldaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ei ole asjakohane. Kuna iga menetlusosaline peab ise kandma oma kulud, ei tule menetluskulude suurust TsMS §-de 174 ja 175 tähenduses kindlaks määrata ega nende vajalikkust ja põhjendatust hinnata.
13.Kuna kolleegium jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulud TsMS § 171 lg 1 järgi avaldaja kanda. Kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud kulusid TsMS § 175 lg 31 järgi ei hüvitata. Kuna sissenõudja ei ole esitanud määruskaebusele vastuväiteid, ei ole ka temal hüvitatavaid määruskaebuse menetlemisel hüvitatavaid kulusid tekkinud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak
/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.