OÜ Grupivara avaldus AS Ekspress Grupp teabe avaldamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.12.2015 määrus avalduse menetlusse võtmata jätmise kohta
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ Grupivara määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja: OÜ Grupivara (registrikood 10672077), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Puudutatud isik: AS Ekspress Grupp (registrikood 10004677), lepinguline esindaja vandeadvokaat Arne Ots
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON:
1.Tühistada Harju Maakohtu 14.12.2015 määrus ja saata OÜ Grupivara avaldus AS Ekspress Grupp teabe avaldamise kohustamiseks tagasi maakohtule menetluse algatamise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Määruse peale ei saa edasi kaevata. Asjaolud
1.OÜ Grupivara esitas 09.06.2015 Harju Maakohtule avalduse AS Ekspress Grupp teabe esitamise kohustamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku aktsionär, kes esitas puudutatud isikule teabenõude saamaks infot puudutatud isiku tegevuse kohta äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 mõttes. Puudutatud isik keeldus avaldajale teavet andmast.
2.Avaldaja on küsinud teabenõudes andmeid äriühingu majandusaasta aruannete koostamiseks teostatud Delfi Eesti ja Delfi Läti kaetava väärtuse testide reprodutseerimiseks. Äriühing peab majandusaasta aruannete koostamisel olema need testid juba teinud ehk järelikult on avaldaja poolt küsitud andmed äriühingul olemas ja
seetõttu lihtsalt esitatavad. Äriühing on kirjeldatud andmeid kasutades teostanud kaetava väärtuse testid, nende tulemused avaldanud majandusaasta aruannetes, kuid testide sisendiks olevad andmed jätnud osaliselt majandusaasta aruannetes avaldamata. Avaldaja küsib neid andmeid seetõttu, et äriühing on avaldanud kaetava väärtuse testide reprodutseerimiseks vajaminevad andmed enda majandusaasta aruannetes lünklikult ja selliselt, et andmete õigsuse kontrollimine on raskendatud ka eriteadmistega isikul. Äriühingu poolt teabenõudega taotletud andmete varjamine on tekitanud avaldajal põhjendatud kahtluse, et majandusaasta aruannetes kajastatud kaetava väärtuse testide tulemused on ebaõiged ning Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilised väärtused tuleks alla hinnata (eeldatav allahindlus suurusjärgus EUR 20 000 000). Seetõttu soovib avaldaja äriühingu aktsionärina need tulemused üle kontrollida. Testide reprodutseerimiseks ehk tulemuste ülekontrollimiseks vajab avaldaja aga äriühingu poolt kasutatud andmeid, mida osaliselt ei ole majandusaasta aruannetes esitatud.
3.Puudutatud isik esitas 17.09.2015 seisukoha, milles leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Esimese astme kohtu määrus
4.Maakohus jättis avalduse menetlusse võtmata. Määruse põhjenduste kohaselt saab aktsionär ÄS § 287 lg 1 alusel nõuda üldise iseloomuga informatsiooni äriühingu tegevuse kohta. Avaldaja poolt nõutav informatsioon puudutab oma iseloomult äriühingu varalist seisundit, mis kohtu hinnangul ei kuulu ÄS § 287 lg 1 alusel väljastamisele. Sisuliselt on tegemist dokumentidega tutvumise nõudega, mida võimaldab aktsionärile ÄS §-s 330 sätestatud erikontrolli instituut (vt RKTKo 3-2-1-145-04, RKTKm 3-2-1-29-08, p 13). Kuna aga avaldajale kuulub 0,0003% aktsiatest, siis ei tulene seadusest avaldajale ka õigust esitada erikontrolli määramise nõue.
5.Avaldaja soovib avalduse resolutsioonis EBITDA prognoose aastateks 2015-2019, kuid on avalduse põhjendustes kahtluse alla seadnud 2014. aasta majandusaasta aruande andmete tõele vastavuse. Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldaja poolt nõutavad andmed seotud 2014. aasta majandustulemuste kontrollimisega. Lisaks tähendaks avaldaja nõude rahuldamine seda, et puudutatud isikul tuleks koostada eraldi finantsandmeid sisaldavad dokumendid, mis ei ole aga kooskõlas aktsionäri õigusega nõuda üldise iseloomuga informatsiooni äriühingu tegevuse kohta (ÄS § 287 lg 1).
6.Lisaks eeltoodule on avalduses nõutud andmed käsitletavad ärisaladusena, sest need puudutavad äriühingu võrdlemisi detailseid finantsanalüütilisi andmeid, mis kätkevad endas tuleviku turusituatsiooni analüüsi, s.h lähituleviku arendustegevust, konkurentide käitumist ja äritegevuse strateegiat. ÄS § 287 lg 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele ja ÄS § 313 lg 1 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Ka ärisaladuse hoidmise kohustuse tõttu ei ole põhjendatud avaldaja poolt soovitud teabe avaldamine.
7.TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel tuleb jätta avaldus menetlusse võtmata. Kuivõrd avaldaja esitas avalduse, mis on osutunud perspektiivituks, tuleb jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel OÜ Grupivara kanda.
Määruskaebus
8.Avaldaja palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks.
9.TsMS § 371 lõike 2 alusel menetlusse võtmisest keeldumine eeldab avalduse sisule hinnangu andmist ja kohtul on seejuures kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus. Keeruka õigusliku küsimuse puhul tuleb eelistada asja menetlusse võtmist ja õigusliku probleemi põhjalikumat analüüsimist. Antud juhul puuduvad alused avalduse menetlusse mittevõtmiseks.
10.Riigikohus on asjas nr 3-2-1-82-15 sedastanud (v.t osundatud lahendi punktid 12-13), et olukorras, kus majandusaasta aruanne kajastab olulise määral valesti äriühingu finantsseisu, on sellega rikutud võlausaldajate ja avalikkuse kaitseks kehtestatud seaduse sätteid ning sellega riivatakse aktsionäri huvi ühingu normaalse toimimise vastu, mille tõttu on vastavat majandusaasta aruannet kinnitav üldkoosoleku otsus tühine. Aktsionär saab oma huvi kaitsta majandusaasta aruande hindamise kaudu, seejuures saab eelnimetatud huvi tulemuslikult kaitsta siis, kui aktsionäril on vajadusel võimalik saada informatsiooni majandusaasta aruande koostamisel aluseks võetud teabe ja eelduste kohta. Aktsionär saab oma õigusi adekvaatselt realiseerida seega üksnes siis, kui tal on piisav teave, mis võimaldab vajadusel majandusaasta aruande koostamisel aluseks võetud arvutusi reprodutseerida.
11.Kohus luges ebaõigesti avaldaja poolt äriühingu juhatusele esitatud teabenõude ÄS § 287 lg-ga 1 mittehõlmatuks ja on seetõttu ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Avaldaja eesmärk teabenõude esitamisel oli veenduda majandusaasta aruande õigsuses ja saada võimalus kaalutletud otsuse tegemiseks kasumiaruande ja dividendide väljamakse kinnitamisele. Igal aktsionäril on seadusest tulenev õigus (sõltumata omatavate aktsiate arvust) saada teavet ühingu tegevuse kohta (RKTKm 3-2-1-6-15 p 13; 3-2-1-86-13 p 12). Aktsionäri teabeõigus ÄS § 287 lg 1 alusel hõlmab kogu informatsiooni, mis on vajalik üldkoosolekul hääle andmiseks, s.h vajadusel informatsiooni, mis hõlmab lisaks ühingu enda tegevusele ka ühingu suhteid klientide ja tarnijatega või õiguslikke ja ärilisi suhteid seotud ettevõtetega (RKTKm 3-2-1-86-13 p 12).
12.Kohus luges ebaõigesti avaldaja teabenõude dokumentidega tutvumise nõudeks, millega avaldaja saab tutvuda üksnes erikontrolli kaudu. Avaldus ja teabenõue ei sisalda taotlust mingite dokumentide koostamiseks ega dokumentidega tutvumiseks. Määruskaebuse esitaja soovis ja soovib üksnes konkreetseid arvandmeid. Nimetatud arvandmed sisalduvad kaetava väärtuse testides, mis on puudutatud isikul olemas tulenevalt raamatupidamisseaduse (RPS) § 32 lg 1 alusel kinnitatud raamatupidamise toimkonna juhendi (RTJ) nõuetest, millele on viidatud avalduse p-s 2.2.7. Testide olemasolu on kinnitanud puudutatud isik ise oma majandusaasta aruandes, samuti puudutatud isikut kattev sõltumatu kolmas isik LHV oma analüüsides (vt avalduse lisa 3).
13.Põhjendamatu on kohtumääruses märgitu, nagu ei oleks asjakohane nõuda 2015-2019 EBITDA prognoose, kuna kahtluse alla on seatud 2014. majandusaasta aruande õigsus. Kaetava väärtuse test põhineb vara väärtuse testil, mis eeldab järgnevate perioodide (üldjuhul kuni 5 aastat) prognooside kasutamist.
14.Teabenõudes nimetatud andmete ärisaladuseks olemine on sisulise hindamise küsimus, mis ei ole avalduse menetlusse võtmise otsustamisel asjakohane. Antud juhul ei ole puudutatud isik üldsõnalise ärisaladustele viitamise kõrval esitanud ühtegi põhjendust ega tõendit, mille abil saaks üldse kaaluda teabenõude täitmata jätmist.
15.Isegi kui teabenõuet saaks lugeda dokumendiga tutvumise nõudeks, ei annaks see alust avalduse menetlusse võtmata jätmiseks, eriti mitte viitega erikontrolli nõudmiseks piisavate häälte puudumisele, millele kohus kohtumääruses tugines. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on hagi (avalduse) menetlusse mittevõtmine asja õigusliku perspektiivituse põhjendusel võimalik üksnes siis, kui kohus ei tuvasta mitte mingeidki hüpoteetilisi võimalusi hagi (avalduse) rahuldamiseks. Lisaks erikontrolli nõudmisele on aktsionäridel võimalik dokumentidega tutvumist nõuda VÕS § 1014 ja § 1015 alusel, mida kohtumääruses ei ole hinnatud. Vastus määruskaebusele
16.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Avaldaja on minetanud nõutava teabe suhtes olnud väidetava huvi. Seega ei ole avaldus esitatud avaldaja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks. Avaldaja eesmärk ei ole teostada aktsionäri teabeõigust, vaid koguda tõendeid tsiviilasja nr 2-15-12657 jaoks, milles avaldaja on esitanud hagi aktsionäride 27.05.2015 üldkoosolekul vastu võetud majandusaasta aruande kinnitamise ja dividendide väljamaksmise otsuste tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Delfi Eesti ja Delfi Läti EBITDA 20152019 prognooside kohta teabe nõudmine väljub aktsionäri teabeõiguse raamidest. Maakohus jättis avalduse õigesti menetlusse võtmata. Menetluse edasine käik
17.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis rahuldamata TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
ja
saatis
Ringkonnakohtu seisukoht
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb vastavalt TsMS § 667 lg-le 2, § 657 lg p-le 3 ja §-le 659 tühistada ning avaldus tuleb saata maakohtule tagasi menetluse algatamise otsustamiseks. Maakohtu määrus ei ole seaduslik ega põhjendatud ning määruskaebus tuleb rahuldada.
19.Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis avalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ebaõigesti menetlusse võtmata. Maakohus kohaldas nimetatud sätet ebaõigesti ja rikkus määruse põhjendamise kohustust (TsMS § 436 lg 1, § 463 lg 2). Kohtupraktikas on korduvalt rõhutatud kohtu kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustust TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel (vt nt RKTKm 3-2-1-151-14 p 13). Maakohtu põhjendused vaidlustatud määruses ei anna kolleegiumi hinnangul alust jätta avaldus TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata. Lisaks on maakohus avalduse perspektiivi hindamisel asunud lubamatult hindama tõendeid (vt nt RKTKm 3-2-1-151-14 p 14).
20.TsMS § 371 lg 2 p 2 annab kohtule õiguse jätta menetlusse võtmata hagi, mille esitamine on õiguslikult võimatu. Selle sätte järgi võib kohus jätta hagi menetlusse võtmata juhul, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Sama sätet kohaldatakse TsMS § 477 lg 1 kohaselt ka hagita asjas
esitatud avaldusele.
21.Avaldaja esitas ÄS § 287 lg 3 alusel avalduse AS Ekspress Grupp kohustamiseks anda teavet selleks, et veenduda majandusaasta aruande õigsuses ja saada võimalus kaalutletud otsuse tegemiseks kasumiaruande ja dividendide väljamaksmise kinnitamisel. Kuna avaldaja on AS Ekspress Grupp aktsionär, mis annab temale ÄS § 287 lg 1 alusel õiguse saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta, siis ei saa avaldust pidada õiguslikult võimatuks. Seadus ei sea aktsionäri teabe saamise õigust sõltuvusse omatavate aktsiate arvust. Seega ei esine käesoleval juhul alust avalduse menetlusse võtmata jätmiseks TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.
22.Lisaks ei nõustu kolleegium maakohtu põhjendusega avalduse perspektiivituse kohta. Kolleegiumi hinnangul on maakohus teinud ennatlikult menetluse algatamise otsustamise asemel sisuliselt lahendi avalduse rahuldamata jätmise kohta. Maakohus ei saanud võtta menetluse algatamise etapis seisukohta selle kohta, kas avaldaja teabe saamise nõue ÄS § 287 lg 3 alusel on nõutava teabe sisu arvestades põhjendatud või mitte. Nõude perspektiivikuse üle otsustamisel ei saa kohus hinnata tõendeid.
23.Alles asja sisulisel läbivaatamisel ja lahendi tegemisel saab maakohus hinnata, milles seisneb aktsionäri teabe saamise nõue (s.h kas tegemist on dokumendiga tutvumise nõudega), kas aktsionäril on õigus nõutud teabe saamiseks ja kas teabe avaldamine võib olla välistatud (s.h kas nõutavat teavet saab käsitleda ärisaladusena). Seega tuleb määruskaebus rahuldada ja avaldus saata tagasi maakohtule menetlusse algatamise otsustamiseks.
24.Menetluskulude jaotuse otsustab maakohtu asja uuel läbivaatamisel (TsMS § 173 lg 3). Ande Tänav /allkirjastatud digitaalselt/
Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/
Reet Allikvere /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.