Osaühing Grupivara avaldus Aktsiaseltsi Ekspress Grupp teabe avaldamise kohustamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 21.09.2016 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühing Grupivara määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Osaühing Grupivara (registrikood 10672077, asukoht Roosikrantsi 8b-4, 10119 Tallinn), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Repp Puudutatud isik: Aktsiaselts Ekspress Grupp (registrikood 10004677, asukoht Narva mnt 11E, 10151 Tallinn), lepingulised esindajad vandeadvokaat Arne Ots ja advokaat Martin-Johannes Raude
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 21.09.2016 määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud avaldaja kanda.
3.Rahuldada puudutatud isiku taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõista avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitis 615 (kuussada viisteist) eurot.
Avaldaja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (615 eurot) tuleb tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Jätta puudutatud isiku taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks rahuldamata 249,50 euro osas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 178 lg 2). Selgitused Vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.Osaühing Grupivara (avaldaja) esitas 09.06.2015 Harju Maakohtule avalduse Aktsiaseltsi Ekspress Grupp (puudutatud isik) teabe esitamise kohustamiseks. Avaldaja palus puudutatud isikul esitada Delfi Eesti ja Delfi Läti kaetava väärtuse testi jaoks koostatud EBITDA 2015-2019 aastate prognoosid.
2.Harju maakohtu 14.12.2015 määrusega keelduti avalduse menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Tallinna Ringkonnakohtu 17.02.2016 määrusega maakohtu määrus tühistati ja saadeti see tagasi menetlusse võtmise otsustamiseks.
3.Avalduse kohaselt on avaldaja puudutatud isiku aktsionär, kes esitas puudutatud isikule teabenõude saamaks infot puudutatud isiku tegevuse kohta äriseadustiku (ÄS) § 287 lg 1 mõttes. Puudutatud isik keeldus avaldajale teavet andmast.
4.Avaldaja on küsinud teabenõudes andmeid äriühingu majandusaasta aruannete koostamiseks teostatud Delfi Eesti ja Delfi Läti kaetava väärtuse testide reprodutseerimiseks. Äriühing peab majandusaasta aruannete koostamisel olema need testid juba teinud ehk järelikult on avaldaja poolt küsitud andmed äriühingul olemas ja seetõttu lihtsalt esitatavad. Äriühing on kirjeldatud andmeid kasutades teostanud kaetava väärtuse testid, nende tulemused avaldanud majandusaasta aruannetes, kuid testide sisendiks olevad andmed jätnud osaliselt majandusaasta aruannetes avaldamata. Avaldaja küsib neid andmeid seetõttu, et äriühing on avaldanud kaetava väärtuse testide reprodutseerimiseks vajaminevad andmed enda majandusaasta aruannetes lünklikult ja selliselt, et andmete õigsuse kontrollimine on raskendatud ka eriteadmistega isikul. Äriühingu poolt teabenõudega taotletud andmete varjamine on tekitanud avaldajal põhjendatud kahtluse, et majandusaasta aruannetes kajastatud kaetava väärtuse testide tulemused on ebaõiged ning Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilised väärtused tuleks alla hinnata (eeldatav allahindlus suurusjärgus EUR 20 000 000). Seetõttu soovib avaldaja äriühingu aktsionärina need tulemused üle kontrollida. Testide reprodutseerimiseks ehk tulemuste ülekontrollimiseks vajab avaldaja aga äriühingu poolt kasutatud andmeid, mida osaliselt ei ole majandusaasta aruannetes esitatud.
5.Puudutatud isik esitas 17.09.2015 seisukoha, milles leidis, et avaldus tuleb jätta menetlusse võtmata ja menetluskulud avaldaja kanda. Esimese astme kohtu määrus
6.Harju Maakohtu 21.09.2016 määrusega jäeti avaldus rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus rahuldas puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 2514 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud
menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
7.EBITDA (Earnings Before Interest, Taxes, Depreciation and Amortization) näitab ettevõtte poolt tulevikus teenitavat rahavoogu ning tegemist on oma iseloomult prognoosiga, mitte faktiga. Eeltoodust nähtub, et avaldaja soov on sisuliselt saada infot, mis puudutab äriühingu prognoositavaid majandustulemusi tulevikus (prognoosi) ning on seotud eelkõige ettevõtte vara väärtusega, mitte tegevusega.
8.Avaldaja poolt soovitav teave ei ole sellise iseloomuga, mis kuulub väljastamisele ÄS § 287 lg 1 alusel. ÄS § 287 lg 1 sätestab, et aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. ÄS § 287 lg 1 alusel saab aktsionär nõuda üldise iseloomuga informatsiooni äriühingu tegevuse kohta. Äriühingul on kohustus avaldada seaduses ettenähtud andmeid (eelkõige finantsandmeid) toimunu kohta, st tagantjärele, kuid tulevikuprognooside avaldamist ei saa äriühingult nõuda. Antud juhul nõuab avaldaja andmeid, mis on oma olemuselt prognoosid ja puudutavad tulevikku ning ei käsitle otseselt äriühingu tegevust ÄS § 287 lg 1 mõttes.
9.Avaldaja poolt nõutavad prognoosandmed on käsitletavad ärisaladusena. Avaldaja nõuab andmete avaldamist, mis puudutavad äriühingu finantsanalüütilisi andmeid, mis kätkevad endas tuleviku turusituatsiooni analüüsi, sh lähituleviku arendustegevust, konkurentide käitumist ja äritegevuse strateegiat. Vastavale informatsioonile on ligipääs piiratud ringile inimestele (st äriühingu vahetus juhtimises osalevatele isikutele) ning kõnealuse teabe avaldamine laiemale ringile ei ole äriühingu huvides, sest võib muu hulgas mõjuda negatiivselt äriühingu konkurentsivõimele. Kohus ei nõustu avaldaja subjektiivse hinnanguga, et nõutud prognoosid ei saa olla ärisaladuseks. Äriühingu tuleviku rahavoogude prognoosid, mille aluseks on tuleviku eeldatav turusituatsioon (sh konkurentide tegevus), puudutavad äriühingu strateegilisi andmeid ja plaane, mille avaldamine võib kujutada ohtu äriühingu konkurentsivõimele. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-103-08 märkinud, et Eesti seadustes pole ärisaladus defineeritud ja on sellest tulenevalt sama lahendi punktis 20 esile toonud Saksamaa Liidukohtu asjakohase määratluse, mille kohaselt on ärisaladus asjaolu, mis on seotud ettevõtlusega, mida teab piiratud ring isikuid ja mille saladuses hoidmise tahe ettevõtja poolt peab olema kas dokumenteeritud või vähemalt selgelt äratuntav. Käesoleval juhul on teave, millega avaldaja soovib tutvuda eelmärgitud määratlusele vastav ning seega on põhjendatud puudutatud isiku seisukoht, et vastava info avaldamine võib tekitada olulist kahju äriühingu huvidele.
10.ÄS § 287 lg 2 sätestab, et juhatus võib keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele ning ÄS § 313 lg 1 kohaselt peavad juhatuse liikmed hoidma aktsiaseltsi ärisaladust. Ka ärisaladuse hoidmise kohustuse tõttu ei ole põhjendatud avaldaja poolt soovitud teabe avaldamine.
11.Antud juhul on puudutatud isiku puhul tegemist börsiettevõttega, kelle konsolideeritud majandusaasta aruanne on auditeeritud. Audiitor ei ole aruannet koostanud märkusega ega esile toonud aruandes ebakõlasid äriühingu finantsandmete kohta. Avaldaja leiab, et kontserni kuuluvate Delfi Eesti ja Delfi Läti bilansilised väärtused tuleks alla hinnata 20 000 000 euro võrra. Sealjuures sisustab avaldaja oma seisukohti iseloomult oletuslike ja subjektiivsete väidetega. Kohtu hinnangul puuduvad antud juhul tõendid selle kohta, et audiitor oleks eksinud arvamuse andmisel niivõrd märkimisväärse summa ulatuses, nagu seda on 20 000 000 eurot. Puudutatud isiku vaidlusalune majandusaasta aruanne sisaldab seaduses ettenähtud andmeid ning asjaolu, et avaldaja ei saa tutvuda antud majandusaasta aruandes EBITDA 2015-2019 aastate prognoosidega, ei tähenda, et puudutatud isikul oleks õigus vastavate andmetega tutvuda üldsõnalise põhjendusega äriühingu väidetavale halvale majanduslikule seisundile.
12.Kui aktsionäridel on kahtlus ettevõtte tegeliku varalise seisundi osas, siis näeb seadus selleks ette erikontrolli läbiviimise. ÄS § 330 lg 1 sätestab, et aktsionäride üldkoosolekul võivad aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist, nõuda aktsiaseltsi juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist. Teabenõude kaudu ei saa sisuliselt läbi viia erikontrolli.
13.Samuti on avaldaja nõue oma iseloomult dokumentidega tutvumise nõue, kuivõrd avaldaja soovib teada saada andmeid, mis sisalduvad väidetavalt puudutatud isiku valduses olevates dokumentides. Nimelt soovib avaldaja näha teostatud kaetava väärtuse hindamise testides sisalduvaid andmeid, mille tulemused on kajastatud majandusaasta aruandes. Tulenevalt aktsionäri ja aktsiaseltsi omavahelise õigussuhte iseloomust, ei hõlma aktsionäri õigus, erinevalt osaühingu osaniku õigusest teabele ÄS § 166 lg 1 järgi, õigust tutvuda aktsiaseltsi dokumentidega. Dokumentidega tutvumist võimaldab aktsionärile ÄS §-s 330 sätestatud erikontrolli instituut (vt Riigikohtu 21.12.2004 lahend nr 3-2-1-145-04 ja 23.04.2008 nr 3-2-1-29-08, p 13). Vastavat piirangut ei saa olematuks muuta VÕS § 1014-1015 regulatsiooni kohaldamisega antud olukorras. Sellisel juhul muutuks sisutühjaks ÄS § 330, sest siis oleks võimalik ilma seaduses sätestatud häältekvoodita dokumentidega tutvumist nõuda. Ühtlasi ei oleks sellisel juhul loogiliselt seletatav, miks seadusandja on soovinud eristada dokumentidega tutvumise tingimusi osaühingu ja aktsiaseltsi puhul.
14.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et avaldaja poolt nõutud andmete esitamist saab nõuda ÄS § 330 lg 1 erikontrolli määramise korral. Nimetatud sätte puhul on siiski oluline rõhutada, et aktsionäride üldkoosolekul võivad erikontrolli korraldamise otsustamist nõuda aktsionärid, kelle aktsiatega on esindatud vähemalt 1/10 aktsiakapitalist. Äriregistri andmetel ei kuulu avaldaja selliste aktsionäride hulka, kuivõrd äriregistri teabesüsteemis esitatakse Eesti väärtpaberite keskregistris registreeritud üle 10 protsendi aktsiatega määratud häält omavate aktsionäride andmed. Lisaks nähtub avaldaja poolt hagiavaldusele lisatud 27.05.2015 aktsionäride üldkoosoleku protokollist, et puudutatud isikul on kokku 29 796 841 aktsiat, millest iga aktsia annab ühe hääle ning avaldajal on 100 aktsiat. Avaldajale kuulub seega 0,0003% aktsiatest. Seega ei tulene seadusest antud juhul avaldajale ka õigust esitada erikontrolli määramise nõue.
15.Eeltoodust tulenevalt jättis kohus avalduse rahuldamata ÄS § 287 lg-tele 1 ja 2 tuginedes, kuivõrd avaldaja poolt nõutud teave ei puuduta äriühingu tegevust lõike 1 tähenduses ja nõutava teabe avaldamine võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele.
16.Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda (TsMS § 172 lg 7). Maakohus rahuldas puudutatud isiku avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud summas 2514 eurot. Maakohus määras, et väljamõistetud menetluskuludelt kuulub tasumisele viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Määruskaebus
17.Avaldaja palub määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha asjas uus määrus, millega avaldaja avaldus rahuldada ning jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.
18.Avaldaja teabenõude rahuldamata jätmine maakohtus on otseses vastuolus Riigikohtu praktikaga, sest Riigikohtu praktika kohaselt võivad teabenõude esemeks olla prognoosid ning avaldaja ei pea kuidagi põhjendama teabenõude väljastamise vajadust (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-86-13). Teabenõude esemeks võib olla ka äriühingu
planeeritav tegevus. Avaldajal on õigus nõuda puudutatud isikult tulevikuprognoose, mille väljastamisest keeldumiseks peab puudutatud isik välja tooma tegeliku ja olulise huvide kahjustamise ohu, mida aga puudutud isik ei ole suutnud välja tuua. Vastavaid põhjendusi ei sisalda ka kohtumäärus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-86-13 p-s 19 öelnud, et „aktsiaseltsi huvide kahjustamise võimalust kui teabe andmisest keeldumise argumenti tuleb kaaluda kõiki asjaolusid ja mõistlikke äritavasid arvestades. Oht, mis annab aluse keeldumiseks, peab olema tegelik ja huvide kahjustumine, mis võib aset leida, peab olema oluline (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 23. aprilli 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-08, p 11). Kui aktsiaselts soovib ÄS § 287 lg-le 2 tuginedes keelduda aktsionärile teabe andmisest, peab ta põhjendama, milles konkreetselt seisneb kahjustamise oht ja milliseid hüvesid võib teabe andmine kahjustada. Samamoodi peab keeldumise õiguslikke põhjendusi sisaldama ka kohtulahend.“
19.31.08.2016 kohtuistungil on puudutatud isik võtnud sisuliselt omaks, et avaldaja teabenõudega taotletavad prognoosid iseenesest ei saa puudutatud isiku huve kahjustada, vaid selleks oleks vaja veel täiendavalt teada nn „sisendit“. Jääb arusaamatuks, miks ei võiks avaldaja nõuda teabe väljastamist ilma nn „sisendita“, mille põhjal ei saa puudutatud isiku hinnangul tema huve kahjustavaid järeldusi teha.
20.Avaldaja ei pea põhjendama teabenõude väljastamise vajadust, vaid puudutatud isik peab tõendama, et teabenõudele vastamine kahjustab oluliselt äriühingu huve. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-86-13, p-s 12 välja toonud, et „teabenõue ei pea olema põhjendatud ning seda ei ole vaja enne üldkoosolekut juhatusele esitada.“
21.Ainuüksi avaldaja poolt taotletavad prognoosid ei saa olla ärisaladuse esemeks, sest tegemist ei ole faktiliste asjaoludega, ning puudutatud isik ei ole kuidagi suutnud ära tõendada, et prognooside avaldamine võiks tekitada viimasele olulist kahju. EBITDA ehk kasumiprognoosi väljastamine ei saa ÄS § 287 lg 2 kohaselt tekitada puudutatud isikule „olulist kahju“, sest ainuüksi prognoos, ilma informatsioonita, millistel põhimõtetel kavatsetakse seda saavutada ehk ilma nn eelmainitud „sisendita“, ei saa oma olemuselt kuidagi puudutatud isiku huve kahjustada.
22.Avaldaja teabenõudega taotletud prognooside andmete näol ei saa oma olemuselt olla tegemist ärisaladusega. Ärisaladuse esemeks saavad olla üksnes faktilised asjaolud, aga mitte avaldaja poolt puudutatud isiku juhatuselt teabenõude vastuseks palutud Delfi Eesti ja Delfi Läti kaetava väärtuse testi jaoks koostatud EBITDA 2015-2019 prognoosid.
23.Maakohus ei ole vaidlustatavas määruses selgitanud, kuidas võiks reaalselt prognooside väljastamine oluliselt kahjustada puudutatud isiku huve. Avaldaja ei küsi puudutatud isikult strateegilisi andmeid ja plaane, mille avaldamine võib kujutada ohtu äriühingu konkurentsivõimele. Puudutatud isiku konkurentidel ei ole midagi peale hakata infoga, kui palju kavatseb puudutatud isik nt 2018. aastal kasumit teenida, ilma infota, kuidas puudutatud isik seda eesmärki plaanib saavutada.
24.Maakohtu tõlgendus, mille järgi võib dokumentidega tutvumist nõuda ainult erikontrolli raames, on ebaõige ja kitsendab teabenõudega võimaliku saadava informatsiooni sisuliselt olematuks, sest enamik informatsioonist sisaldub kuskil äriühingu dokumentides. Avaldaja teabenõuet ei saa käsitleda erikontrolli läbiviimise taotlusena, sest avaldaja ei taotle dokumentidega tutvumist ega dokumentides sisalduva kogu informatsiooni avaldamist, vaid üksikute informatsioonikildude avaldamist, mis ongi äriseadustiku sätete mõtte kohaselt teabenõude esemeks ning eristab teabenõuet erikontrollist. Maakohus ei ole eristanud oma olemuselt 1) valimatut dokumendiga tutvumise nõuet selleks määratud erikontrolli läbiviija poolt (erikontroll – ÄS § 330 lg 1, 3 ja 4) ja 2) õigust saada dokumendis sisalduvat osalist infot, mille väljastab juhatus
ulatuses, milline edastamine ei kahjusta oluliselt puudutatud isiku huve (teabenõue – ÄS § 287 lg 1 ja 2). Menetluse edasine käik
25.Puudutatud isik palus jätta avaldaja määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.
26.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
27.Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kooskõlas TsMS §-ga 659 ja § 657 lg 1 p-ga 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja poolt nõutav teave ei ole selline teave aktsiaseltsi tegevuse kohta, mis kuulub väljastamisele ÄS § 287 lg 1 alusel. ÄS § 287 lg 1 sätestab, et aktsionäril on õigus üldkoosolekul saada juhatuselt teavet aktsiaseltsi tegevuse kohta. ÄS § 287 lg 1 alusel saab aktsionär nõuda üldise iseloomuga informatsiooni äriühingu tegevuse kohta. Nõustuda ei saa avaldaja seisukohaga, mille kohaselt on avaldaja soovitud andmed puudutatud isikul olemas ja lihtsasti esitatavad. Avaldaja poolt nõutavat detailset informatsiooni, mis hõlmab tulevikku suunatud viie aasta kohta mahukate dokumentide koostamist, prognooside esitamist ja põhjendamist, ei saa pidada ÄS § 287 lg 1 kohaseks teabeks, mida avaldaja saaks nõuda äriühingu üldkoosolekul. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et avaldaja poolt nõutav informatsioon ei kuulu väljastamisele ÄS § 287 lg 1 alusel.
29.Kuna avaldaja poolt nõutav teave ei kvalifitseeru ÄS § 287 lg-s 1 sätestatud teabeks, siis ei oma tähtsust ka avaldaja tuginemine ÄS § 287 lg-le 2, mille kohaselt võib juhatus keelduda teabe andmisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju aktsiaseltsi huvidele ja määruskaebuse vastavad väited ei oma sisulist tähendust.
30.Avaldaja on määruskaebuses välja toonud, et teabenõude rahuldamata jätmine maakohtus on otseses vastuolus Riigikohtu praktikaga (s.o Riigikohtu lahend nr 3-2-186-13). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole viidatud Riigikohtu lahend käesoleva asja lahendamisel asjakohane. Nimetatud lahendis leidis Riigikohus, et aktsionäril on õigus küsida teavet selle kohta, „millised on kõige suuremad käesoleval aastal tehtud ja käesolevaks aastaks planeeritud investeeringud?“ Riigikohus on seejuures välja toonud, et äriühing peab oma tegevusaruandes raamatupidamise seaduse § 24 lg 2 p 2 järgi kirjeldama muu hulgas ka olulisemaid aruandeaasta jooksul toimunud ning lähitulevikus planeeritavaid investeeringuid. Seega on Riigikohus eeltoodud lahendis jõudnud seisukohale, et teabenõude esemeks võivad olla konkreetseks aastaks planeeritud investeeringud, st et tegemist on ettevõtte planeeritava tegevusega. Avaldaja soovib aga saada teavet, mis puudutab äriühingu prognoositavaid majandustulemusi tulevikus ning on seega seotud eelkõige äriühingu vara väärtusega, mitte planeeritava tegevusega. Finantsanalüütiliste prognooside küsimine ei ole aga ÄS § 287 lg 1 mõttes „teave aktsiaseltsi tegevuse kohta“. Samuti on planeeritavad tegevused, sh investeeringud, äriühingu mõjusfääris. Avaldaja on küsinud aga EBITDA prognoose, mis on sisuliselt äriühingu juhatuse ennustused majandustulemuste kohta tulevikus, mille realiseerumine ei ole äriühingu mõjusfääris. Seega ei ole viidatud Riigikohtu lahendis välja toodud järeldused käesolevas asjas kohaldatavad. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
31.TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud avaldaja kanda ning
ringkonnakohtul ei ole alust määrust selles osas muuta. Määruskaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse menetlemise kulud avaldaja kanda.
32.TsMS § 174 lg 3 sätestab, et kui maakohus määrab kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse peale kaevatakse edasi, määrab kaebust lahendav kõrgema astme kohus kindlaks selles kohtuastmes kantud menetluskulude rahalise suuruse. Ringkonnakohus rahuldab puudutatud isiku taotluse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistab avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulude hüvitise 615 eurot. Ringkonnakohus jätab puudutatud isiku taotluse rahuldamata 249,50 euro osas.
33.24.10.2016 esitas puudutatud isik määruskaebemenetluses kantud menetluskulude nimekirja. Esitatud nimekirja kohaselt palub puudutatud isik määrata kindlaks ja mõista avaldajalt välja puudutatud isiku menetluskulud summas 864,50 eurot. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 palub puudutatud isik märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et avaldaja poolt puudutatud isikule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
34.Puudutatud isiku esindajad on määruskaebemenetluses teostanud järgnevad toimingud: 1) dokumendi analüüsimine: Harju Maakohtu 21.09.2016 määrus (sh edastamine kliendile) – 0,5 h; 2) dokumendiga tutvumine: avaldaja 06.10.2016 määruskaebus (sh edastamine kliendile) – 0,5 h; 3) e-kirjaga tutvumine: Harju Maakohtu 11.09.2016 ekiri (sh edastamine kliendile) – 0,1 h; 4) menetlusdokumendi ettevalmistamine: puudutatud isiku 18.10.2016 vastus – 3,7 h; 5) dokumendiga tutvumine: Tallinna Ringkonnakohtu 21.10.2016 kiri – 0,1 h. Vandeadvokaat Arne Ots on osutanud õigusabi mahus 0,9 h tunnitasuga 205 eurot ning advokaat Martin-Johannes Raude on osutanud õigusabi mahus 4 h tunnitasuga 170 eurot. Sellest tulenevalt on puudutatud isiku õigusabikulud kokku 864,50 eurot (0,9 h x 205 eurot/h + 4 h x 170 eurot/h). Puudutatud isik kinnitas, et kõik kulud on kantud seoses käesoleva asja menetlusega.
35.31.10.2016 esitas avaldaja seisukoha puudutatud isiku menetluskulude nimekirjale. Avaldaja tõi välja, et Riigikohtu senises praktikas on mh põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot koos käibemaksuga (1. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-92-13). Järelikult kuuluvad puudutatud isiku menetluskulud vastavas ulatuses vähendamisele. Avaldaja märkis, et igal juhul tuleb hinnata menetluskulude põhjendatust.
36.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel arvestab kohus TsMS § 175 lg 1 alusel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega (vt ka Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Kolleegiumi hinnangul ei ole käesolev asi keskmisest keerukam ning asja maht ei ole suur.
37.Ringkonnakohtu hinnangul saab käesoleval juhul pidada mõistlikuks ja põhjendatuks, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu, puudutatud isiku advokaadist esindaja Martin-Johannes Raude tunnihinnaks 120 eurot ning vandeadvokaadist esindaja Arne Otsa tunnihinnaks 150 eurot. Määruskaebemenetluses teostatud toimingud mahus 4,9 h on ringkonnakohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud.
38.Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu hinnangul puudutatud isiku lepinguliste esindajate kulud määruskaebemenetluses põhjendatud ja vajalikud kokku 4,9 h ulatuses. Arvestades puudutatud isiku advokaadist esindaja Martin-Johannes Raude põhjendatud tunnihinda 120 eurot ja vandeadvokaadist esindaja Arne Otsa tunnihinda 150 eurot, tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks õigusabikulude katteks välja mõista 615 eurot (0,9 h x 150 eurot/h + 4 h x 120 eurot/h). Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 tuleb hüvitamisele kuuluvatele menetluskuludelt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
39.TsMS § 178 lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm
/allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.