A. K. hagi A. K. ja A. K. vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1386 eurot A. K. ja 1386 eurot A. K. kohta
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja A. K. (isikukood XXX), lepinguline esindaja S. P.B., J. Ka. (SPB ESTONIA ÕIGUSBÜROO OÜ), e-post: XXX Kostja I A. K. (isikukood XXX) Kostja II A. K. (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja E. K. (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
24. november 2021 eelistung ja edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Jätta A. K. hagiavaldus rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.A. K. (hageja) esitas 8. juunil 2021 kohtule hagiavalduse A. K. ja A. K. (kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et Tartu Maakohtu 12. mai 2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-1118 kinnitati kompromiss, millega hageja kohustus maksma alates 2020. aasta juunist elatist kummagi kostja ülalpidamiseks 220 eurot ja alates 2021. aasta juunist 230 eurot kummagi kostja ülalpidamiseks ja alates 2022. aasta juunist 240 eurot kummagi kostja ülalpidamiseks. Hageja on täitnud oma kohustused kuni hagiavalduse esitamise päevani. Hageja palub kohtul vähendada kompromissiga kindlaksmääratud elatist kummagi kostja kasuks 150 euroni kuus. 1.1 Hageja on seisukohal, et elatisnõude aluseks olevad asjaolud, eelkõige hageja varaline seis, on oluliselt muutunud võrreldes kompromissi sõlmimise ajaga. Hageja on hagiavalduse seisuga registreeritud töötuna. Hageja on töötanud abitöölisena ehitusel, kuid oma tervise tõttu ei saa seda enam teha, mistõttu ei ole ta võimeline tasuma elatist kostjatele senises määras. Hageja ainsaks püsivaks sissetulekuks on töötukassa toetus ning töövõimetuspension. Hagejal puudub vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Hageja on alates 29. aprillist 2021 ajutiselt töövõimetu. Hagejal on mõõdukas tegutsemispiirang käelise tegevuse valdkonnas, mille põhjuseks on põletikulised polüartropaatiad, liigeste haigusseisundid ja pehmete kudede haigusseisundid. Hagejal on raskendatud käimine rindkere piirkonna valu, õhtuse südamepekslemise ning õhupuudustunde tõttu. Hageja piirang ei ole igapäevane ning on osaliselt kompenseeritud ravimitega. Hagejal on piiratud käte sirutamine, raskuste tõstmine ja kandmine, käsivarte kasutamine, küünitamine ning esemete haaramine mõlema küünarliigese piirkonna valu tõttu. Taotleja piirang on igapäevane. Hageja piirang on osaliselt kompenseeritud ravimitega ja abivahenditega (ortoosidega). Arvestades perspektiivi ning hageja enesetunnet, ei ole alust arvata, et hageja tervislik seisund paraneb lähima aja jooksul ning hageja saab parandada oma sissetulekut. Hageja on teinud kõik endast võimaliku, et tasuda elatist. Hageja on läbinud koolitused ja plaaninud ka minna edasi tööle. Kuid vaatamata ravile, ei võimalda tema tervis tööle asumist. 1.2 Hageja toob esile, et perekonnaseaduse (PKS) § 105 lg 3 järgi peavad vanemad eelduslikult pidama last ülal võrdsetes osades, kuid erineva varalise seisundi korral võib vanemate ülalpidamiskohustuse ulatus olla erinev. Elatist alla PKS § 101 lg-s 1 nimetatud määra, saab välja mõista mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatise suuruse määramises tuleb arvestada nii vanema toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid, et vältida vanema asetamist äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Hageja praegune ülalpidamisvõime on madalam kui varem ning kui ka kostjate seaduslikul esindajal. Lapsevanem annab lapsele ülalpidamist oma varaliste suhete (võimaluste) kaudu ehk need on otseselt omavahel seotud, lisaks tuleb arvestada lapse vajadusi. 1.3 Peale ülaltoodu, hageja hinnangul on võimalik kohtul vähendada väljamõistetavat elatist tulenevalt Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt tuleb kohtul elatise suurust määrates arvestada, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike toetustega (vt Riigikohtu 25. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-37-11, p 16; 7. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1127-09, p 15). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Seega kohus võib ka vähendada elatist 30 eurot iga lapse kohta. 2(9)
2-21-9457
Kostjate vastus hagiavaldusele
2.Kostjad vaidlevad esitatud hagile vastu. Hageja ei ole kohtu ette toonud taaskord asjaolusid, mis annaksid alust elatise vähendamiseks. Tsiviilasjas nr 2-20-1118 kinnitatud kompromissi järgi pidi hageja tasuma elatist kostjate täisealiseks saamiseni, mistõttu on arusaamatu, miks hageja on taas kohtu poole pöördunud. Juba nimetatud menetluses väitis hageja, et tema tervislik seisund ei võimalda tal sissetulekut teenida, et seadusjärgses määras lastele elatist tasuda. Kostjad ei nõustu, et tänaseks oleksid asjaolud muutunud. See, et hageja töövõime ulatus on osaline, ei anna alust elatise vähendamiseks. Kostjad jäävad kõigi tsiviilasjas nr 2-201118 esitatud vastuväidete juurde. Hageja lihtsalt ei soovi panustada oma laste kasvatamisse ning hageja eesmärk on jätta mulje kui väga vaesest ja haigest inimesest, mida hageja kindlasti ei ole. 2.1 Kinnistusraamatust nähtub ka, et hageja on tänaseni XXX kinnistu omanik. Nimetatud kinnistu väärtus on 245 000 eurot. Kuna hageja ehitas kinnistu oma vahenditest (kinnistule ei olnud seatud hüpoteeki), siis isegi, kui hageja on nii haige, et ei saa tööd teha, on hagejal võimalik võõrandada oma väga väärtuslik kinnistu ning osta endale odavam korter. Ülejääva raha eest on hagejal võimalik kostjaid üleval pidada. Eelmise menetluse ajal ehitas hageja juba ka uut kinnistut (XXX), mille omanik oli küll ametlikult hageja isa, kuid ehitusega tegeles hageja, seega on XXX omanik ilmselt vaid näiliselt hageja isa. Lisaks peavad kostjad oluliseks märkida, et lisaks XXX kinnistule, mille omanik on hageja, kuulub hageja perekonnale kokku 8 kinnisasja. Seega on kostjad seisukohal, et hageja väited, mille kohaselt tal ei ole võimalik oma lapsi üleval pidada kokkulepitud määras, ei ole eluliselt usutavad. 2.2 Kostjad ei ole ka nõus, et elatise veelkordseks vähendamiseks annaks alust lapsetoetus. Hageja tasub täna juba elatist vähem, kui seadusjärgne määr. On kurb, et hageja, kes ei ole kunagi soovinud osaleda laste kasvatamises, ei soovi lapsi toetada ka rahaliselt ning on teise aasta jooksul alustanud kostjate vastu kolmanda kohtumenetluse, kahjustades oma teguviisiga paratamatult ka kostjaid. Seega paluvad kostjad jätta hagi rahuldamata. Hageja seisukoht kostjate vastusele
3.Kostja on endiselt seisukohal, et tema varaline seisund on oluliselt muutunud ning ei ole alust arvata, et lähiajal see paraneb. Kostja tervislik seisund on oluliselt halvenenud ning seda on ka tõendatud eelnevalt esitatud dokumentidega. Asjaolu, et hageja isal või õel on kinnisvara ei mõjuta asjaolu, et hageja ei ole tänapäeval võimeline oma tervisliku seisundi pärast täitma elatise kohustust täies ulatuses. Hagejal on raske ning pikaajaline rehabilitatsioon ning endiselt ei ole selge, kas tema tervislik seisund aja jooksul paraneb. Hageja on seisukohal, et tema ülalpidamisvõime on madalam kui varem ja kui kostjate seaduslikul esindajal. Lapsevanem annab lapsele ülalpidamist oma varaliste suhete (võimaluste) kaudu ehk need on otseselt omavahel seotud, lisaks tuleb arvestada lapse vajadusi. Kohtu eelmenetlus
4.Kohus korraldas 24. novembril 2021 eelistungi. Eelistungil selgitas hageja, et pärast kohtumäärust tema tervislik olukord halvenes lühikese ajaga ning tal on 40% töövõimetust. Siiani töötas hageja ehitusel ning seda tööd ta enam teha ei saa. Hageja on nõus tasuma kummagi kostja ülalpidamiseks 180 eurot kuus. Ta on hetkel enda õe ülalpidamisel. Kostjate esindaja selgitas, et hagejale kuulub hinnaline vara ning kui hageja elatist ei tasunud, siis kostjate esindaja pidi oma kinnisvara maha müüma, et lapsi ülal pidada. Pooled nõustud kirjaliku menetlusega. Kohus määras tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. 3(9)
2-21-9457
Kostjate täiendused
5.Kostjad esitasid 5. detsembril 2021 seisukoha, milles märkisid, et hageja lihtsalt ei soovi panustada ei rahaliselt ega vahetult kostjate ülalpidamisse. Kostjate väiteid kinnitab eelnev elukogemus ning kostjad peavad oluliseks välja tuua järgmise. Hageja ja kostjate esindaja abielu lahutati 30. novembril 2006 ning nende ühisvarasse kuulus XXX ning abielu ajal ehitati ka XXX kinnistule elumaja. Pärast abielu lõppemist sai kostjate esindajale teatavaks, et XXX kinnistu omanikuks on hageja isa. Kostjad viitavad, et kohtule tõendina esitatud kohtuotsuse leheküljel 3 on kohus mh tuvastanud „Seda väidet, et kostja on suutnud XXX maja ehitada isa nimele mõlema poole vahendite arvelt pole kohtuistungil ümber lükatud“. Kostjate seaduslikul esindajal oli õigus esitada hagi alusetu rikastumise nõudes, kuid kuna sel ajal hageja vanemad suhtlesid kostjatega, ei pidanud kostjate seaduslik esindaja eetiliseks hagi esitamist kostjate vanavanemate vastu. Vahemärkusena viitavad kostjad, et hageja võõrandas XXX kinnistu 2017. aasta augustis, kuid selle asemel, et tasuda elatise võlgnevus, hakkas hageja kostjate vanemate abielu ajal ehitatud kinnistu müügist saadud raha arvel ehitama endale uut elamut – XXX, kus hageja elab siiani. 5.1 Kuivõrd hageja elatist ei tasunud, esitasid kostjad esimest korda täitmisavalduse 10. aprillil 2007. Hageja tasus elatise võlgnevuse selleks, et kostjate seaduslik esindaja nõustuks jagama ühisvara. XXX kinnistu ühisomandi jagasid kostjate vanemad kokkuleppel, mille kohaselt sai ühisvara ainuomanikuks 22. veebruaril 2008 hageja, kohustusega tasuda kostjate seaduslikule esindajale hüvitis, kuid ka seda kohustust ei täinud hageja nõuetekohaselt. Peale ühisvara jagamist hageja õige pea enam ülalpidamiskohustust ei täitnud ning seetõttu pöördusid kostjad
28.oktoobril 2008 taas kohtutäituri poole täitemenetluse alustamiseks. Hageja võõrandas 9 päeva hiljem XXX kinnistu endaga seotud isikule. Hageja teatas kostjate seaduslikule esindajale, et kui kostjate seaduslik esindaja täitmisavalduse tagasi võtab, siis tasub hageja elatist mingis osas vabatahtlikult, lisades, et hagejale ei hakka kunagi kuuluma ei kinnisvara ega ametlikku sissetulekut, mille arvel elatise nõuet täita. Kuna täitemenetluses elatist ei laekunud ning kuna hageja lubas täitmisavalduse tagasivõtmise korral vabatahtlikult elatist tasuda, võtsidki kostjad täitmisavalduse 4. mail 2009 tagasi. 5.2 Kuni ajani, mil riik hakkas tasuma elatisabi, tasus hageja elatist 0 eurost kuni 50 euroni kummalegi ülalpeetavale. Kui riik hakkas tasuma elatisabi 100 eurot ülalpeetava kohta, jätkas hageja elatise tasumist 100 eurot ülalpeetava kohta. Seetõttu, et hageja on oma ülalpidamiskohustust rikkunud, on kostjad aga oluliselt kannatanud (näiteks A. ei olnud võimalik jätkata võistlustantsu ja A. jalgpallitreeningutega). Hageja kostjate ülalpidamises mitte kunagi vahetult osalenud ei ole, samuti on hageja huvi olnud minimaalne ning praktilist olematu. Kuivõrd hageja ei ole kostjatele teadaolevalt kunagi teeninud ametlikku sissetulekut (sh ka kostjate vanemate kooselu ajal) ning hagejal puudus kinnisvara, ei olnud varasemalt mõtet ka täitemenetluse alustamiseks. 5.3 2019. aasta veebruaris avastas kostjate seaduslik esindaja, et hagejale kuulub kinnisvara. Kostjad esitasid avalduse täitemenetluse alustamiseks, sh oli elatise võlgnevuseks 30 787 eurot 4 senti. Hageja kinnisvarale on seatud keelumärge kohtutäituri avalduse alusel 28. veebruaril 2019. 6. märtsil 2019 edastas hageja lepingulise esindaja vahendusel ettepaneku, mille kohaselt oleks hageja tasunud elatise võlgnevuse katteks 18 000 eurot. Kompromissi mittesaavutamisel lubas hageja pöörduda kohtu poole. Kostjad hageja ettepanekuga ei nõustunud ning kostjatele laekus kohtutäituri vahendusel elatise võlgnevuse katteks 30 787 eurot 14 senti, ainult tänu sellele, et kohtutäitur seadis enne täitmisteate kättetoimetamist keelumärke hagejale kuuluvale kinnistule. Seejärel edastas hageja lepingulise esindaja vahendusel 20. mail 2019 nõude isaduse tuvastamiseks, kuivõrd hagejal tekkis väidetavalt 14 aastat peale poja A. K. sündi kahtlus, kas 4(9)
2-21-9457 tema on A. K. isa. Kohtumenetluses tehtud DNA ekspertiisi tulemusena selgus, et hageja on A. K. isa. Pärast isaduse vaidlustamist olid kostjad asjaolust, et hageja kahtles oma isaduses niivõrd solvunud, et kostjatel puudub tõepoolest igasugune huvi hagejaga suhtlemiseks. Arvestades, et hageja on elanud Eestis sünnist saati, kuid ei ole pidanud vajalikuks eesti keelt ära õppida, on isa ja laste vahel ka oluline keelebarjäär. Kui hageja eelistungil väitis, et ta on üritanud lastega suhelda, siis ei vasta see tõele. Kostjad toovad siinkohal näite paari aasta tagusest olukorrast, kus hageja ja A. uisutasid samaaegselt Lõunakeskuse uisuväljakul, aga hageja ei pidanud isegi vajalikuks tütrele tere öelda. Kostjad soovivad ka kohtu tähelepanu juhtida, et eelmises tsiviilasjas tegi hageja oma lastel vahet, soovides A. tasutavat elatist vähendada 150 euroni kuus ja A. tasutavat elatist 0ni kuus. Ka see ilmestab, et hageja huvi on vaid vältida oma ülalpidamiskohustust. 5.4 Hagejale kuulub XXX kinnitu, asukohaga XXX. Kinnistusraamatust nähtuvalt, ei ole kinnistule seatud ühtegi hüpoteeki. Ehitusregistri andmetel on hagejale kuuluv kinnistu ehitatud 2018. aastal ning ehitise suuruseks on 195 m2. Kinnistuportaalist kv.ee nähtuvalt oli hageja kinnistu müügis 245 000 euroga. Täna on kinnistu väärtus ilmselt veelgi suurem. Seega kui hageja peaks temale kuuluva kinnistu võõrandama on tal võimalik müügihinna eest osta endale odavam korter (näiteks kinnistusportaalidest nähtuvalt on võimalik Tartu linnas või selle ümbruses leida endale korter 75 000 euro eest) või elada üüripinnal, müügihinnast ülejääva raha arvel on hagejal aga võimalus kostjaid üleval pidada seaduses sätestatud määras. Hagejale kuuluv kinnistu on ülemääraselt luksuslik, veelgi enam üksi elamiseks. Lisaks kaasnevad niivõrd suure kinnistuga ilmselgelt olulised ülalpidamiskulud. Kui hageja suudab lubada endale niivõrd luksuslikku eluaset, suudab ta ilmselgelt tasuda ta ka elatist kokkulepitud määras. 5.5 Kui hageja eelistungil väitis, et XXX ehitati isa rahadega, siis viitavad kostjad, et hageja „isa ehitab“ ka uut elamut aadressil XXX. Seega tekib küsimus, kui mitut kinnistut hageja isa XXX kinnistu müügist saadud rahade eest ehitab? Kostjad soovivad veelkord rõhutada, et XXX kinnistu ehitati hageja ja kostjate seadusliku esindaja abielu ajal ja ühisvara arvel. Olenemata sellest, et XXX kinnistu omanikuks on kinnistusraamatu järgi hageja vanemad, on tegemist tegelikkuses hagejale kuuluva kinnistuga ning elamu ehitamisega tegeleb hageja. Seda, et XXX omanikud on näiliselt hageja vanemad, kinnitab fakt, et XXX kinnistu projekti tellijaks on hageja. Samuti on XXX energiamärgise tellijaks hageja. Arvestades, et hageja ehitataval uuel elamul on ehitusalust pinda 274 m2 ja et tegemist on uue majaga mille energiaklass on A, on XXX kinnistuv väärtus ilmselt oluliselt suurem kui XXX kinnistu väärtus, mis näitab aga selgelt, et hageja majanduslik olukord on oluliselt parem, kui ta on kohtule ja kostjatele väitnud. 5.6 Lisaks viitavad kostjad, et eelmises tsiviilasjas (2-20-1118) tõi hageja välja, et „Alates 03.10.2019 hageja on töötu ning on võetud töötuna arvele. Tema ainsaks püsivaks sissetulekuks on töötukassa toetus, mis laekub iga kuu 8-ks kuupäevaks. Hagejal puudub vara, mille arvel saab ülalpidamiskohustust täita.“. Nüüd on hageja väitnud, et tema sissetulekuks on töötukassa toetus ning töövõimetuspension, seega on hageja igal juhul käesolevaga oluliselt rikkam, kui ta oli eelmise kohtulahendi tegemise ajal. Osaline töövõime ei välista tööle asumist. Kui hageja ei ole pidanud vajalikuks enam kui 45 aasta jooksul selgeks õppida eesti keelt ning keele ära õppimiseks ei ole piisavaks motivatsiooniks olnud ka lastega suhtlemine ning tööotsingud on piiratud ebapiisava keeleoskuse tõttu, ei saa see olla põhjuseks, et vähendada elatist. 5.7 Lisaks ei saa jätta tähelepanuta, et hageja on kolme aasta jooksul alustanud kolm kohtumenetlust. Kui hagejal on piisavalt raha juristi palkamiseks, sh on kahes menetluses olnud hagejal lausa kaks esindajat, peab tal olema piisavalt raha ka kostjate ülalpidamiseks.
5(9)
2-21-9457 5.8 Kostjad on nõus kohtu välja pakutud kompromissiga, et kostja kingib XXX kinnistu kostjatele ning hageja kasuks seatakse isiklik kasutusõigus kuni surmani. Kostjad on nõus sel juhul elatist vähendama nullini. Hageja lõplikud seisukohad
6.Hageja jääb oma hagiavalduses avaldatud seisukoha juurde ning palub avaldus rahuldada, vähendades elatise määra. Hageja on endiselt seisukohal, et tema varaline seisund on oluliselt muutunud ning ei ole alust arvata, et lähiajal see paraneb. Hageja tervislik seisund on oluliselt halvenenud ning seda on ka tõendatud eelnevalt esitatud dokumentidega. 6.1 Hageja veelkord rõhutab, et tema on alati täitnud kõik oma kohustused. Kuid, olukord on oluliselt muutunud. Hageja tervislik seisund on muutunud halvemaks. Hageja ei ole võimeline tööd tegema ja tulevikus see võimalus väheneb. Tervise häire on pidev ja muutub eluohtlikuks. Hagejal oli raske ning pikaajaline rehabilitatsioon, mis ei osutanud piisavalt tulemuslikuks. tervislik seisund endiselt halveneb. 6.2 Hageja on seisukohal, et elatisenõude aluseks olevad asjaolud on oluliselt muutunud – hageja varaline seisund on tsiviilasjas nr 2-20-1118 tehtud kompromissi tegemise hetkest oluliselt muutunud. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Seda hageja on ka teinud. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Mõjuvaks põhjuseks võib PKS § 102 lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus. Hageja leiab, et tema varaline seisund on oluliselt muutunud selle ajaga ning hageja ei ole enam võimeline täita oma laste ülalpidamiskohustust ilma enese ülalpidamist kahjustamata. 6.3 Hageja ei soovi arutada kostjate kompromissi ettepanekut. Kasutusõigus ei anna hagejale kindlustustunnet, et hageja tulevikus ei kaota oma elukohta kinnistu võõrandamise pärast. Kinnistu, olles hageja ainsus elukoht, on väärtuslikum kui elatisnõue. XXX on harilik ehitus, mille hind on 180 000 eurot. Hageja kinnistu on ehitatud omakäeliselt ning kasutusel on kõige odavamad materjalid. Hageja isa oluliselt investeerinud ehitusse, mistõttu on hageja isal võlanõue hageja vastu. Hageja tervislik seisund ei võimalda elada kortermajas, kuna tema vajab elutingimusi, mis võimaldavad elada esimesel korrusel, samuti on hagejal vajalik pidev viibimine värskes õhus, kuna hagejal on hingamishäireid. 6.4 Oluliseks on see, et hageja ei loobu oma elatiskohustuse tasumisest, vaid palub seda vähendada ning viia kooskõlla tema tervisliku seisundiga. Vaatamata asjaolule, et kostjad ei ole kunagi tundnud huvi hageja vastu, on hageja korralikult täitnud oma kohustused. Hageja palub jätta kostjate vastuväited tähelepanuta ning rahuldada tema nõu elatise vähendamiseks. Kostjate lõplikud seisukohad
7.Kostjad jäävad oma varasemate seisukohtade ja vastuväidete juurde. Kostjad on veendunud, et hageja mitte ei ole suuteline oma tervise või varandusliku olukorra tõttu elatist maksma, vaid ta lihtsalt ei soovi panustada ei rahaliselt ega vahetult kostjate ülalpidamisse. Hagejat ei ole kostjate käekäik kunagi huvitanud. Samuti ei ole hageja kunagi näidanud initsiatiivi lastega suhtlemiseks.
6(9)
2-21-9457 7.1 A. on saanud täisealiseks ning on teinud hagejale ettepaneku, et hageja asuks täitma tema ülalpidamiskohustust (A.jätkab õpinguid gümnaasiumis), edastades hagejale ka oma konto numbri. Hageja A. ülalpidamiskohustust vähimalgi määral täitma ei ole asunud. Enamgi veel, hageja ei ole suvatsenud lapsele isegi vastata. 7.2 Kostjad märgivad lisaks, et kohus kohustas hagejat hiljemalt 4. märtsiks 2022 esitama oma konto väljavõtte alates 1. märtsist 2021 kuni käesolevani. E-toimikust nähtuvalt hageja kohtu nõuet täitnud ei ole. Hageja käitumisest saab vaid järeldada, et hageja konto väljavõtetelt nähtub oluliselt kõrgem elatusstandard, kui hageja kohtumenetluses on avaldanud. 7.3 Hageja ei ole tõendanud, et esineksid alused elatise vähendamiseks. Hagejale kuulub kinnistu XXX. See on uusehitis, mille üldpind on 195 m2. On selge, et üksiku inimese jaoks on tegemist ülemäära luksusliku eluasemega. Seega on hagejal võimalus kinnistu müüja, soetada endale odavam eluase ja üle jäävate rahaliste vahendite arvel on hagejal piisavalt rahalisi vahendeid kostjate ülalpidamiseks.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
9.TsMS § 459 lg 1 alusel on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigust TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist. Kostjate hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema varaline seis on muutunud oluliselt.
10.PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tartu Maakohus on 12. mai 2020. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-20-1118 kinnitanud kompromissi, millega hageja kohustus maksma alates 2020. aasta juunist elatist kummagi kostja ülalpidamiseks 220 eurot ja alates 2021. aasta juunist 230 eurot kummagi kostja ülalpidamiseks ja alates 2022. aasta juunist 240 eurot kummagi kostja ülalpidamiseks (tl 39). Hageja palub kohtul vähendada kompromissiga kindlaksmääratud elatist kummagi kostja kasuks 150 euroni kuus. Kostja A. K. on saanud 28. jaanuaril 2022 täisealiseks.
11.Kohus selgitab, et jõustunud kohtumäärusega kinnitatud kompromiss on õigusjõult võrdne kohtuotsusega, mis seob pooli ega võimalda sama vaidlust samade asjaolude üle uuesti alustada (TsMS § 371 lg 1 p d 4 ja 5, § 432, § 457 lg 1) (vt ka Riigikohtu 9. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas 3-2-1-35-17, p 32 jj). Üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel võib nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude 7(9)
2-21-9457 muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
12.Riigikohus on 9. juuni 2017. a otsuse nr 3-2-1-35-17 p-des 36 ja 37.1 selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Kui elatise väljamõistmise kompromissi kinnitamise määruses ei ole märgitud elatise väljamõistmise aluseks olnud asjaolusid või ei ole asjaolusid märgitud piisavalt, tuleb toimiku põhjal kindlaks teha hagi aluseks olnud asjaolud ja vastuväidetes välja toodud asjaolud ning lugeda need eelduslikult kompromissi kinnitamisel aluseks võetuks. Samuti tuleb eeldada, et kompromissis ette nähtud elatisega on lapse vajadused kaetud. Kompromissi muutmiseks tuleb aga tuvastada, kas mõni väidetud ja eelduslikult aluseks võetud asjaolu on muutunud (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-67-17, p 11). Kuivõrd Tartu Maakohus on 12. mai 2020. a kohtumäärusega kinnitanud poolte kompromissi, ei tuvastanud kohus elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, so asja sisulist menetlust ei ole toimunud. Seetõttu peab kohus TsMS § 459 alusel, uurimaks hagi põhjendatust, kohus analüüsima ka, millised on kostjate põhjendatud ja vältimatud vajadused ning millises ulatuses on hageja võimeline oma alaealistele lastele elatist tasuma. Selleks peab kohus analüüsima vanemate varalist seisundit.
13.Hageja on selgitanud, et ta ei keeldu katmast laste kulutusi, vaid soovib seda teha vastavalt oma võimalustele. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute (laste) vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
16.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
14.Hageja tugineb esitatud hagis sellele, et tema varanduslik seis on oluliselt muutunud, tema ainsaks püsivaks sissetulekuks on töötukassa toetus (tl 9-10) ning töövõimetustoetus. Kohus kohustas hagejat esitama 4. märtsiks 2022 enda pangakontode väljavõtted, kuid hageja seda ei ole teinud. Kohus ei pidanud ise vajalikuks pangakontosid välja nõuda, kuivõrd kohtu hinnangul näitab hageja kohtu korralduse täitmata jätmine seda, et hagejal on pangakontol raha liikumisi, mida ta ei soovi kohtuga jagada. Seetõttu on hageja ise loobunud oma halva varalise seisu tõendamisest.
15.Kostjate hinnangul võimaldab hageja varaline seis neid ülal pidada. Hagejale kuulub hüpoteegivaba kinnistu XXX (tl 55). Ehitusregistrist nähtub, et hoone on kasutusele võetud 2018. aastal ja hoone ehitusalune pind on 195 m2 (tl 62). Kinnistuportaalist kv.ee nähtuvalt oli kinnistu müügis 245 000 euroga (tl 63). Kostjate arvates on hagejal võimalik kinnistu võõrandada ning müügihinna eest osta endale odavam korter või elada üüripinnal ning müügihinnast ülejääva raha eest on hagejal võimalik kostjaid üleval pidada. Kohus nõustub kostjatega selles, et Kaare 61 kinnistu on ülemääraselt luksuslik ja seda üksi elamiseks. Sellise kinnistu ülalpidamise kulud võivad olla suured ning aru ei ole saada, millest hageja neid tasub. Hageja selgitas kohtule, et teda toetab rahaliselt tema õde. Hageja elab üksinda 195 m2 suuruses 8(9)
2-21-9457 majas ning püüab kohtule selgitada, et ta on varatu isik. Kohus ei mõista hageja suhtumist. Selline arusaam ei vasta kuidagi üldisele arusaamale ei Eesti Vabariigis ega maailmas varatuse kohta. Kui hageja elab üksi väga suures majas ja tema sissetulekuks on vaid töötuabiraha ja töövõimetuspension ning ta soovib tugineda sellele, et ta ei suuda 2020. aastal lastele kokku lepitud ülal pidamist tasuda, tuleb tal enda arusaamist varatuse tähendusest korrigeerida. Kostja on märkinud, et tema isa on investeerinud hoonesse, mistõttu on isal rahalise nõude õigus hageja vastu. Kohus juhib siinkohal tähelepanu, et oma laste ülalpidamiskohustus on seadusest tulenev kohustus ning teada ei ole, kas hageja isa üldse esitab (ja kui suures summas) võlanõude hageja vastu. Odavamale eluasemele kolides on hagejal võimalik ka osaliselt tagasi maksta enda isa investeeringud.
16.Kohus leiab, et täidetud ei ole TsMS § 459 lg-s 1 nimetatud eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et tema varanduslik olukord oleks võrreldes varasema kohtulahendi tegemise ajaga muutunud, et esineksid alused elatise vähendamiseks. Õige on kostjate osundus, et osaline töövõime ei välista tööle asumist. See, et hageja eesti keele oskus on ebapiisav muu töö tegemiseks, on kohtu hinnangul hageja enda valik. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik teenida ka lisatulu, nt on võimalik leida keskkonnas https://goworkabit.com/ajutisedtoopakkumised sobiv lühiajaline tööots, et enda sissetulekut parandada.
17.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata.
18.Kohus selgitab, et TsMS § 459 alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus
19.TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Alates
1.jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra.
20.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.