S. M. hagi A. M. ja Z. Z. vastu elatise vähendamise nõudes
Tsiviilasja hind
1503 eurot A. M. ja 1503 eurot Z. Z. kohta
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja S. M. (isikukood XXX), e-post: XXX Kostja I A. M. (isikukood XXX) Kostja II Z. Z. (isikukood XXX) Kostjate seaduslik esindaja T. K. (isikukood XXX) Kostjate lepinguline esindaja M. P. (XXX), e-post: XXX
Asja läbivaatamine
Eelistungil 5. oktoobril 2021, edasi kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada S. M. hagi osaliselt.
2.Muuta Tartu Maakohtu 1. detsembri 2016. a kohtuotsust tsiviilasjas nr XXX ning mõista S. M. välja A. M. ülalpidamiseks 180 eurot kuus alates 2. septembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja alates 1. jaanuarist 2022 kuni A. M. täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. S. M. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 1. jaanuarist 2022 on A. M. elatise suuruseks 213 eurot 44 senti.
3.Muuta Tartu Maakohtu 1. detsembri 2016. a kohtuotsust tsiviilasjas nr XXX ning mõista S. M. välja Z. Z. ülalpidamiseks 180 eurot kuus alates 2. septembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja alates 1. jaanuarist 2022 kuni Z. Z. täisealiseks saamiseni muutuva summana, mis arvutatakse järgmiselt: igakuise elatise baassumma on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast
2-21-13765 indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. S. M. ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 1. jaanuarist 2022 on Z. Z. elatise suuruseks 213 eurot 44 senti.
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul T. K. pangakontole tasutud elatisemakseid.
5.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
Hagiavaldus
1.S. M. (hageja) esitas 2. septembril 2021 kohtule hagiavalduse A. M. ja Z. Z. (kostjad) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavaldusest nähtub, et Tartu Maakohtu 1. detsembri 2016. a kohtuotsusega tsiviilasjas nr XXX mõisteti hagejalt kummagi kostja ülalpidamiseks välja 190 eurot, kuid mitte vähem kui seaduses ettenähtud miinimummäär, millest on omakorda maha arvestatud pool lapse kohta makstavast peretoetusest. Hageja taotleb alates hagiavalduse esitamisest vähendada elatist kummagi kostja osas selliselt, et ta tasub 125 eurot kummagi kostja ülalpidamiseks. 1.1 Hagiavalduse esitamise ajal tuli hagejal tasuda elatist kokku 524 eurot kuus. 2016. aastal võimaldasid hageja sissetulekud tasuda elatist kohtu määratud summas. 2020. aasta kevadest, mil sai alguse Covid-19 pandeemia, on hageja sissetulekud oluliselt vähenenud ja tänaseks on hageja sissetuleku suuruseks XXX eurot kuus. Hageja töötasu suurus nähtub pangakontode väljavõttest. 2020. aasta juulist kuni sama aasta novembrini töötas hageja XXX ning tema sissetulek oli XXX eurot kuus. XXX tõi põhjuseks töösuhte pikendamata jätmisel selle, et hageja suhtes on täitemenetlus pooleli. 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris oli hageja sissetulekuks XXX XXX eurot XXX senti (kahe kuu kohta). Alates 1. märtsist 2021 töötas hageja XXX. Viimase 13 kuu vältel on hageja sissetulek olnud XXX eurot XXX senti kuus. Hageja on teinud mõistlikke pingutusi parema töötasuga töökoha või lisatöö leidmiseks. 1.2 Hageja ei ole kunagi keeldunud lastele elatise tasumisest ning on teinud kostjate esindajale ettepanekuid leppida kokku elatise suuruses, mis arvestab hageja majanduslikku seisu. Kostjate esindaja ei ole kokkulepetega soostunud, vaid ta on esitanud avalduse kohtutäiturile elatise 2(10)
2-21-13765 sissenõudmiseks. Hageja ei ole keeldunud elatise tasumisest, mistõttu läheb pool tema sissetulekust elatise tasumiseks ja pool tema enda eluaseme- ja toidukulude katteks. Samas tekib elatise võlgnevus. Täitemenetluse alustamine ja läbiviimine on raskendanud hagejal leida töökoht ja jääda tööle, sest kui katseaeg läbi saab, ei soovi tööandjad kohtutäituri nõuetega tegeleda. Kohtutäitur ja kostjate esindaja ei ole nõus maksegraafikus kokku leppima. Hageja otsib ja püüab leida võimalusi täitemenetluse lõpetamiseks ja võlgnevuse tasumiseks. 1.3 Hagejale kuulub korteriomand, mis on hageja ja tema elukaaslase ainsaks elukohaks ning mis on koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks. Hageja maksab igas kuus laenumaksena XXX eurot. Hageja ei pea põhjendatuks enda elukoha võõrandamist, sest elamispinna üürimiseks kuluv on laenumaksetest oluliselt kõrgem. 1.4 Hageja on võimeline andma kummalegi lapsele igakuiselt 125 eurot. Hageja soovib oma lastele anda ülalpidamist, kuid saab seda teha enda majanduslike võimete piires. Hageja antav elatis vastab laste vajadustele ja tavalisele elulaadile. Mõlemal lapsevanemal tuleb anda lapsele ülalpidamist võrdses ulatuses vastavalt lapse vajadustele. Laste igakuised ülalpidamiskulud ei ole 1200 eurot, vaid on vanemate sissetulekuid, vanemate ja laste elulaadi ja vajadusi arvestades ca 500-600 eurot. Kostjate esindajale laekub ka igakuine peretoetus XXX eurot. 1.5 Lapse elatise suuruse vaidluses tuleb analüüsida mõlema vanema võimet teenida sissetulekut. Hagejale teadaolevalt ei ole kostjate esindaja igakuised sissetulekud oluliselt suuremad kui hageja omad. Ilmselget ei ole kostjate esindaja andnud lastele ülalpidamist XXX eurot kuus ega ole võimeline seda tegema praegusel hetkel ega lähitulevikus. Hagejal on alust arvata, et lastele makstavat elatist kasutab kostjate esindaja ka enda jaoks. Hageja ei pea põhjendatuks lisaks lastele ja kostjate esindaja kulude kandmist situatsioonis, kus hageja enda ülalpidamine saab kahjustatud. Hageja netosissetulekud on tänasel hetkel XXX eurot kuus, mis tähendab, et pärast elatise maksmist, ei jää talle endale toimetulekuks vahendeid ja tal tekib ikkagi kostjate ees võlgnevus. Tuleb arvestada ka sellega, et kohustatud vanem oleks võimeline kohtuotsust täitma. Hageja on teinud kõik endast oleneva ja pingutanud, et leida kõrgema sissetulekuga töö või lisatöid. 1.6 Hageja esitas taotluse hagi tagamiseks, et reguleerida elatise tasumine kohtumenetluse ajaks selliselt, et ta tasub kummagi hageja kasuks 125 eurot. Kohtu eelmenetlus
2.Kohus jättis 13. septembril 2021 hagi tagamise taotluse rahuldamata. Kohus tegi pooltele ettepaneku sõlmida kohtuvaidluses kompromiss selliselt, et hageja tasub kummagi kostja ülalpidamiseks 160 eurot kuus. Hageja oli kohtu ettepanekuga nõus, kuid kostjad kohtu ettepanekuga ei nõustunud ning nõustusid elatise vähendamisega 200 euroni kuus kuumagi hageja kohta. Kohus korraldas 5. oktoobril 2021 eelistungi. Pooled kompromissi ei saavutanud. Kohus andis pooltele tähtaja täiendavate tõendite esitamiseks. Kostjate vastus hagiavaldusele
3.Kostjad esitavad kohtule tabeli, millest nähtuvad nende kulud. A. M. ülalpidamiseks kulub 434 eurot kuus ja Z. Z. ülalpidamiseks kulub 441 eurot 91 senti kuus. Laste vanuse vahe on 6 aastat ja nad on erinevast soost, mistõttu ei ole mastaabisäästu. Kulude hulka on arvatud ka laste elukohaks oleva korteri liisingumaksed ning kommunaalmaksed, kummalegi lapsele 1/3 kuludest. RAKE uuringus arvestati laste kulusid 2020. aasta alguse seisuga. Inflatsioon on neid kulusid suurendanud. Seda arvestab ka seadusandja elatise piirsuuruse otsustamisel. 3(10)
2-21-13765 3.1 Kostjate esindaja kulud kuus on ca 320 eurot. Rohkem ta enda otstarbeks kulutada ei saa. Kostjate esindaja tervislik seisund ei võimalda tal teenida Eesti keskmist töötasu. Perearst dr M. F. saatis vastuse infopäringule, milles selgitas laste ema tervislikku seisukorda (vastusele lisatud). Kostjate esindaja on 9. augustist 2021 XXX ja ravi jätkub. Ta suudab liikuda iseseisvalt, ilma abivahenditeta, kuid talle ei ole soovitav pikaajaline seismine sundasendis, raskuste tõstmine üle 5 kg. Kostjate esindaja töö seisnebki püstiasendis tööd tehes kuni ca 7 kg raskete detailide tõstmises kogu tööpäeva jooksul. Kostjate esindaja on XXX ja tal on XXX. Isegi kui kostjate esindaja arsti soovitatava töö leiaks, ei maksta kindlasti sellise lihtsa töö eest Eesti keskmist töötasu. Kostjate esindaja ei valda XXX ning seetõttu ei saa töötada ka teenindajana. Tal ei ole ka erialast eriharidust, mis võimaldaks teha mingit paremini tasustatavat tööd. Samas ei võimalda tema majanduslik olukord ka õppima asumist. Kostjate esindaja on sattunud XXX. Mingil määral saab kostjaid aidata kostjate õde enda töötasust, kuid selline abi ei ole jätkusuutlik. Seetõttu on eriti oluline, et hageja tasuks poole laste ülalpidamiskuludest. Hageja seisukoht kostjate vastusele
4.Hageja selgitas 14. oktoobril 2021 kohtule, et tema enda kulud lisaks pangalaenu maksetele on eluasemekulud (kommunaalkulud ja elekter) ca XXX eurot. Toidu- ja ravimikulud ca XXX eurot, transpordikulu ca XXX eurot ning muud kulud (riided, jalanõud) ca XXX eurot. Kohtu eelmenetlus
5.Kohus tegi järelepärimise hageja ja kostjate esindaja kohta Sotsiaalkindlustusametile ja Maksu- ja Tolliametile.
6.Kohus tegi 17. jaanuaril 2022 pooltele ettepaneku lõpetada kohtuvaidlus selliselt, et hageja tasub kummagi kostja ülalpidamiseks 180 eurot kuus. Kohus selgitas menetluse kestel muutunud ülalpidamise õiguslikku regulatsiooni. Kostjate esindaja vastas kohtule 20. jaanuaril 2022, et ta ei saa selle ettepanekuga nõustuda. Ta on ikka veel XXX ning tema tervis ei võimalda tal tööle asuda. On võimalik, et kostjate ema saab suurema XXX ja siis tuleb hagejal osaleda suuremas mahus laste ülalpidamises. Kostjate esindajal on võimalik katta minimaalsed laste vajadused, kui hageja maksab kummagi kostja ülalpidamiseks 200 eurot kuus.
7.Kohus kohustas 17. veebruaril 2022 hagejat ja kostjate esindajat esitama enda kõikide pangakontode sorteerimata väljavõtted alates 1. juulist 2021. Samuti kohustas kohus hagejat esitama tõendi enda tervisliku olukorra kohta, eelkõige XXX kaotuse kohta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
8.Kohus kuulanud ära menetlusosalised ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Riigikohus on selgitanud, et kui menetluse kestel on muutunud ülalpidamisõigust reguleerivad materiaalõiguse normid, tuleb seda asja läbivaatamisel arvestada (Riigikohtu 19. oktoobri 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-75-11, p 11). Kuigi Riigikohus on selle seisukoha väljendanud elatise väljamõistmise nõudes, kohaldub kohtu hinnangul sama põhimõte ka elatise suuruse muutmise menetluses. Seega hindab kohus eraldi elatise suuruse muutmise nõuet kuni 31. detsembrini 2021 ja edasi alates
1.jaanuarist 2022. Selline tõlgendus on kooskõlas ka perekonnaseaduse (PKS) §-ga 2172. Kohus on pooltele muutunud õiguslikku olukorda selgitanud 17. jaanuaril 2022 (tl 64).
9.Kohus vähendab Tartu Maakohtu 1. detsembri 2016. a kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX kindlaks määratud elatise suurust ning mõistab S. M. A. M. kasuks välja elatise 180 eurot kuus 4(10)
2-21-13765 alates 2. septembrist 2021 kuni 31. detsembrini 2021 ja alates 1. jaanuarist 2022 PKS § 101 lgs 1 nimetatud suuruses. Kohus vähendab Tartu Maakohtu 1. detsembri 2016. a kohtumääruses tsiviilasjas nr XXX kindlaks määratud elatise suurust ning mõistab S. M. Z. Z. kasuks välja elatise 180 eurot alates 2. septembrist 2021 kuus kuni 31. detsembrini 2021 ja alates 1. jaanuarist 2022 PKS § 101 lg-s 1 nimetatud suuruses. Kohtulahendi täitmisel tuleb arvestada menetluse kestel kostjate esindajale tasutud elatisega.
10.Elatise vähendamise nõude esitamise õiguslik alus põhineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg-s 1 sätestatul: pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on pooltel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: 1) oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja 2) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Otsust võib muuta alates uue hagi esitamise ajast, välja arvatud juhul, kui seaduse kohaselt võib nõuda otsuse muutmist ka tagasiulatuvalt. TsMS § 497 sätestab, et kui elatisnõude aluseks olevad asjaolud muutuvad, võib kumbki pool nõuda elatise suuruse muutmist hagimenetluses. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-127-09 p-s 10 asunud seisukohale, et kohus võib lapsele väljamõistetud elatise suurust huvitatud isiku nõudel muuta juhul, kui vanema varaline seisund või lapse vajadus on muutunud. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Praeguses asjas on pooled erimeelt selles, kas hagejal on õigust TsMS § 459 lg 1 alusel nõuda elatise vähendamist. Kostjate hinnangul ei ole hageja tõendanud, et tema varaline seis ja tervislik olukord on oluliselt muutunud. Kostjad toovad esile, et nende esindaja (laste ema) tervislik olukord on halvenenud, mistõttu ei saa ta jätkata senises mahus töötamist.
11.Praeguse vaidluse raskuskese on selles, kas hageja on TsMS § 232 lg 1 kohase piisava elulise veenvusega tõendanud, et muutunud asjaolude juures (töökoha leidmise raskus ja halvenenud tervislik olukord) ei ole ta enam objektiivselt võimeline pidama kostjaid ülal varasemas kohtulahendis märgitud ulatuses, arvestades enda teisi ülalpidamiskohustusi ja enda vajadusi. Alles siis, kui eeltoodu leiab tõendamist, tuleb kostjate huvide tagamise eesmärgil tuvastada, kas nende igapäevased vajadused on vähenenud. Kohus lähtub TsMS § 5 lg-test 1 ja 2, mille kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma väidete põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
12.Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige laste põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema varalise seisundiga ja jätta kummagi vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (Riigikohtu
12.märtsi 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-19-07, p 12). Kohus kordab, et elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Seega peab kohus elatise suuruse muutmise üle otsustades võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ning tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Elatise suuruse muutmisel TsMS § 459 lg 1 alusel peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
13.Nagu kohus eespool märkis võib üksnes TsMS §-s 459 sätestatud eeldustel nõuda kohtus perioodiliselt tulevikus makstava elatise maksete suuruse muutmist, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise 5(10)
2-21-13765 lahend, ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. PKS §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. Tartu Maakohtu 1. detsembri 2016. a kohtuotsusega on hagejalt kummagi kostja kasuks välja mõistetud elatis toonases kehtivas miinimummääras, koos igakordse miinimummäära tõusuga, millest on maha arvatud pool makstavast lapsetoetusest. Ehk siis 2021. aastal oli selleks 262 eurot kostja kohta.
14.Kohus märgib, et hageja ei keeldu katmast laste kulutusi, vaid soovib seda teha vastavalt oma võimalustele. PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isikute (laste) vajadustest ja nende tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Siiski mõlemas olukorras tuleb arvestada seda, et lastel endil ei ole üldjuhul sissetulekut, mistõttu saavad lapsed osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Riigikohtu varasemas praktikas (vt nt Riigikohtu
16.jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12; 24. oktoobri 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12) on rõhutatud, et lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust.
15.Hageja tugineb esitatud hagis sellele, et tema varanduslik seis on oluliselt muutunud: tal on keeruline leida tööd, sest tööandjad ei soovi tegeleda täitemenetlustega, mis hagejaga kaasas käivad ning halvenenud on hageja tervislik olukord. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et tema XXX, st tervislik olukord oleks halvenenud ja seetõttu ei saa ta töötada endises mahus või et töö leidmine oleks raskendatud. Hageja esitas
24.veebruaril 2022 selgituse, et tal ei ole tõendit selle kohta, et tal on tuvastatud XXX. Hageja töösuhe lõpetati viimases töökohas lisaks kohtutäituri pöördumisele ka XXX tõttu, sest hagejal tekkisid terviseprobleemid, mis ei võimaldanud tal füüsilist tööd senise koormusega teha ja ta esitas tööandjale ka perearsti tõendi ning hageja on perearstiga arutanud, et püsiva terviseprobleemi tõttu võib olla tegemist XXX ja XXX, kuid see vajab spetsialistide hinnangut. Eluliselt on usutav, et raske tehasetöö, mida hageja kirjeldas kohtule eelistungil, võibki tervist kahjustada, kuid ainuüksi väitest ei piisa elatise vähendamise menetluses, et lugeda hageja XXX. Seetõttu on hageja täistöövõimeline ja saab rahaliselt panustada oma laste ülalpidamisse kohtu märgitud summades. Kohus põhjendab oma seisukohta allpool.
16.Kuni 31. detsembrini 2021 kehtinud PKS § 102 lg 2 järgi sai elatise alla seaduses sätestatud miinimummäära välja mõista üksnes mõjuval põhjusel, mille peab esile tooma ja selle aluseks olevad asjaolud tõendama elatist tasuma kohustatud isik. Riigikohtu seisukohtade järgi (lahend nr 3-2-1-35-17, p 28) võis mõjuvaks põhjuseks olla nt (1) vanema XXX või (2) olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel alammääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps, (3) lapse väiksemad vajadused või nende katmine muul viisil, samuti (4) vanema halb varaline seisund. Toodud loetelu ei ole lõplik, aga alammäärast väiksema elatise väljamõistmise õigustamiseks esitatav asjaolu peab olema piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal laste õigustatud huve. Mõjuva põhjuse hindamisel arvestab kohus esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st lapse igapäevased vajadused saaksid rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. 6(10)
2-21-13765
17.Kohus leiab, et põhjendatud ja õiglane on vähendada kostjatele makstavat elatist alates elatise vähendamise hagi esitamisest (2. septembrist 2021) kuni 31. detsembrini 2021, kuid kohus ei nõustu sellega, et elatise suuruseks peaks jääma hageja soovitu 125 eurot kuus. Hageja on menetluse kestel nõustunud kohtu ettepanekuga tasuda elatist ka 160 eurot kummalegi kostjale. Kostjad on läbivalt seisukohal, et elatise summa ei tohi jääda alla 200 euro. Kohtu hinnangul on mõistlikuks ja põhjendatud elatise suuruseks selle perioodi eest 180 eurot kuus kummagi kostja kohta.
18.Hageja on hagiavaldusele lisanud tõendi enda töötasu kohta, millest nähtub, et hageja sai viimati palka XXX 20. novembril 2020 (tl 10) ja XXX on teinud talle XXX euro XXXsendi suuruse väljamakse 8. veebruaril 2021 (tl 12). Hagiavalduses selgitab hageja, et 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris oli tema sissetulekuks XXX ning hageja asus 1. märtsist 2021 tööle XXX. Hageja märkis, et tema keskmine sissetulek oli 2020. aasta juulist kuni 2021. aasta juulini XXX eurot XXX senti kuus. Samuti selgitas hageja, et ta on teinud mõistlikke pingutusi parema töötasuga koha või lisatöö leidmiseks.
19.Sotsiaalkindlustusameti 9. detsembri 2021. a vastuskirjast nähtub, et S. M. ei ole määratud toetusi ja hüvitisi viimase aasta jooksul (tl 55). Maksu- ja Tolliameti 10. detsembri 2021. a vastusest nähtub, et hageja on saanud viimati töötasu 2021. aasta oktoobris XXX ning kohtu arvutatuna on hageja keskmine brutotöötasu 6 kuu eest olnud koos töösuhte lõpetamise kuuga XXX eurot XXX senti (tl 60). Samuti on hageja kohtu nõudel esitanud enda pangakonto väljavõtte (tl 79-82). Hageja pangakonto väljavõttelt nähtub, et 3. novembril 2021 on hageja kontole laekunud XXX toetus XXX eurot XXX senti, 30. novembril 2021 XXX eurot XXX senti, 20. detsembril 2021 122 eurot 46 senti. Hageja pangakonto väljavõtte kohta on kostjad märkinud, et hagejale maksid raha ka kolmandad isikud. Kohtule nimetatu selgelt ei nähtu, nt on L. L. 11. oktoobril 2021 teinud ülekande 30 eurot, aga hageja on sama summa tagastanud juba 12. oktoobril 2021 (sama nähtub ka 1. jaanuaril 2022 ja 10. jaanuari 2022 ülekannetest). Ka ei nähtu seda, et hageja kontole laekuks süsteemselt sularaha sissemaksetena summasid, mille puhul saaks märkida, et see võib olla varjatud sissetulek. Suurem sularaha sissemakse (XXX eurot) on tehtud 14. novembril 2021 ja juba järgmisel päeval on XXX eurot XXX senti tasutud XXX; 13. detsembril 2021 on tehtud XXX euro suurune sularaha sissemakse ning samal päeval on tasutud XXX eurot XXX senti XXX. 13. detsembril 2021 on tehtud XXX euro suurune sissemakse ning samal päeval on tasutud Eesti Energia AS kontole XXX eurot XXX senti. Seega on kõikide sissemaksete taga vajadus katta hageja kohustusi. Samuti nähtub hageja pangakontolt see, et hageja katab enda igapäevakulutusi kiirlaenudega: nt 10. augustil 2021 on tehtud ülekanne XXX (XXX); 10. augustil 2021 XXX (XXX) ja sellised ülekanded jätkuvad ja on pidevad, mis omakorda viitavad sellele, et hageja on nimetatud kohtadest laenu saanud. See aga näitab kohtu hinnangul seda, et hageja rahaline seis on sundinud teda lahendusi otsima kahjuks kiirlaenude büroodest. Üksnes 27. detsembril 2021 tehtud XXX euro suuruse sularahasissemakse ja 11. veebruaril 2022 tehtud XXX euro suuruse sissemakse kohta võiks öelda, et nende puhul ei ole märgata kohest kontolt ära liikumist. Mistõttu ei nõustu kohus kostjatega, et hageja pangakontolt nähtub tema ametlikult märgitud sissetulekust oluliselt suurem sissetulek.
20.Kohtule esitatud tõenditest nähtub edasi, et XXX on hageja saanud 17. detsembril 2021 avanssi XXX eurot ja 10. jaanuaril 2022 töötasu XXX eurot XXX senti (hageja pangakonto väljavõte, tl 81 pöördel). 10. veebruaril 2022 XXX eurot XXX senti. Hageja ei ole kohtule üheski menetlusdokumendis (ka 24. veebruari 2022 omas) teada andnud, et ta töötab XXX. Kohtu hinnangul on põhjendatud vähendada väljamõistetud elatise suurust kuni 31. detsembrini 2021 just seetõttu, et hageja sissetulek ei võimaldanud sel ajal täita ülalpidamiskohustust täies mahus. Varasema kohtulahendiga väljamõistetud elatise suurus kahele lapsele võrdus tolleaegne miinimumpalk, mille sarnast sissetulekut hageja ka sai. Kohus märkis eespool, et 7(10)
2-21-13765 hageja keskmine brutotöötasu 6 kuu eest olnud koos töösuhte lõpetamise kuuga oli XXX eurot XXX senti ning hageja pangakonto väljavõttest ei nähtu muid suuremaid sularaha sissemakseid. Arvestades ka hageja varalist seisu, tuleb märkida, et kinnistusraamatu andmetel kulub hagejale üks korter, mis on tema eluruum ning mida ei saa seetõttu ülalpidamise katteks võõrandada.
21.Kohtu hinnangul ei jää kostjad tagasiulatuvalt vajaliku ülalpidamiseta, kui hageja tasub nende ülalpidamiseks XXX eurot kuus kuni 31. detsembrini 2021. Sellele lisandub hageja poolne lapsetoetus pooles ulatuses (XXX eurot) ja laste emapoolne sama suur panus koos lapsetoetusega. Seega oleks ühes kuus kummagi kostja elatise suuruseks 420 eurot, mis vastab suuruselt nii kostjate seisukohas märgitud suurusega (tl 66) kui ka kostjate esitatud kulunimekirjaga (tl 31). Kohtu hinnangul saavad kostjate vajadused kaetud kuni 31. detsembrini 2021 nii, et hageja tasub elatist 180 eurot, millele lisandub 30 eurot (1/2 lastetoetuses) ning kostjate ema töötasu katab vajaka jääva osa mõistlikus ulatuses.
22.Küll on aga kohtu hinnangul olukord teine alates 1. jaanuarist 2022, mil hageja on leidnud tasuvama töö XXX. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et tema tervislik olukord ei võimalda tal täiskohaga tööd teha, siis alates 1. jaanuarist 2022 tuleb hagejal tasuda elatist sellest ajast kehtima hakanud suuruses. Alates 1. jaanuarist 2022 on kummagi kostja elatise suuruseks 213 eurot 44 eurot. Kohus selgitab, et varasema kohtulahendi alusel makstavat elatist tuleb vähendada kehtiva alammäärani, mis arutatakse vastavalt PKS §-s 101 lõigetes 3-5 sätestatule. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma; baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil; vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.
23.PKS § 102 lg-tes 1 ja 2 sätestatud alused elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud miinimummäära jäid sisuliselt muutmata (muudeti vaid lõike 2 sõnastust), s.o et erandina saab alla seaduses sätestatud alammäära alaealisele lapsele elatise välja mõista mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt saab mõjuvaks põhjuseks olla lisaks seaduses otse nimetatutele (vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel miinimummääras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps) ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu tõttu) või nende katmine muul viisil (nt vahetu ülalpidamisega lapsega suhtlemisel, kulude jooksva katmisega, lapsetoetusega) (Riigikohtu 9. juuni 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28). Mõjuva põhjuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 7. veebruari 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 14).
24.Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud eelnimetatud mõjuvate põhjuste olemasolu. Kohus selgitab, et hagejal on võimalik teenida ka lisatulu, nt on võimalik leida keskkonnas https://goworkabit.com/ajutised-toopakkumised sobiv lühiajaline tööots, et enda sissetulekut parandada.
25.Kulude kandmise proportsiooni osas, selgitab kohus esmalt, et eelduslikult peavad vanemad kandma laste ülalpidamiskulusid võrdsetes osades. Kohtu hinnangul tuleb vanemate sissetuleku ja varandusliku seisundi hindamisel arvesse võtta eelkõige vanema isikut ning tema võimet sissetulekut teenida ja lapsele ülalpidamist tagada. Varalise seisundi alusel elatise proportsiooni määramine PKS § 105 lg 3 alusel on pigem erandlik ja senises kohtupraktikas peetud vajalikuks olukorras, kui ühele vanematest ei ole laste vajadustel põhineva elatise maksmine jõukohane 8(10)
2-21-13765 (vt nt varem viidatud Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 22; 8. jaanuari 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Põhimõte, et vanemad peavad erineva sissetuleku või varalise seisundi korral osalema lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekutele ja/või varalise seisundi proportsioonile, kohaldub olukorras, kus ühe vanema sissetulek on miinimumpalga lähedane, s.t elatise tasumine teise vanemaga võrdselt ei tagaks talle endale minimaalsete vajaduste rahuldamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Riigikohus asus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17 tehtud lahendi p-s 12 seisukohale, et vanema osa arvestamisel lapsele elatise andmisel tuleb mh hinnata selle vanema võimalusi sissetulekut saada, mitte aga vähendada tema osa üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et see on väike.
26.Mis aga puudutab kostjate esindaja väiteid selle kohta, et tema XXX on piiratud, siis kohus möönab, et XXX 14. oktoobri 2020. a otsusest nähtub, et T. K. on määratud XXX kuni 16. oktoobrini XXX ja piirangud esinevad keskmisele raskusastmele vastav XXX (tl 37). Kuid kostjate esindaja sissetulekuid tõendavatest dokumentidest nähtub, et nimetatu ei ole tal takistanud töötamast täistöökohaga ja teenimast hagejaga võrreldavat töötasu. Kostjate esindaja on viimati saanud töötasu XXX XXX. aasta septembris ja tema keskmine burotöötasu 6 kuu eest on olnud XXX eurot XXX senti (tl 62). Seega ei ole ka kostjate esindaja tõendanud, et tema XXX takistab tal täiskohaga töötamast. Siiski selgitas kostjate esindaja eelistungil kohtule, et tema tervis on XXX töötamisega kahjustunud ning ta on selle kohta esitanud perearsti vastuse tema esindaja küsimustele (tl 35). Kohus leiab, et see on lubatav dokumentaalne tõend, kuid see ei tõenda laste ema XXX. Usutav on see, et kostjate esindaja tervis on halb, see selgub nii tema selgitustest ning on eelnimetatud arstitõendiga tõendatud. Ka on Eesti Haigekassa teinud kostjate esindajale 2021. aasta eest väljamakseid 6 kuu eest kokku brutosummas XXX eurot XXX senti, mis teeb 6 kuu peale jagatuna lisaks töötasule XXX eurot kuus (tl 62 pöördel). Siiski ei ole praegusel juhul põhjus kalduda kõrvale vanemate võrdsuse põhimõttest elatise tasumisel, sest kohtule ei ole esitatud tõendit, et laste ema ei saa üldse tööd teha või saab seda teha vähendatud mahus. Kui laste ema XXX on hinnatud, on võimalik teistsugune lahendus elatise suuruse osas.
27.Kostjad on leidnud, et elatise suuruse määramisel tuleks arvestada meie kiiret inflatsiooni, eriti eluasemekulude ja toidu kallinemisega. Kohus saab aru, et inflatsioon on praeguses majanduslikus olukorras olemas, kuid kostjatel tuleb mõista ka seda, et inflatsioon ja hinnatõus ei puuduta üksnes neid, vaid see puudutab ka hagejat. Hageja töötasu ei tõuse automaatselt selletõttu, et laste vajaduste katteks kulub inflatsiooni tõttu rohkem raha. Kui suurenevad eluasemekulud, suurenevad need kõigil, mistõttu ei ole kostjate mõttekäik läbinisti arusaadav. Lisaks selgitab kohus, et lapsed saavad osa sellest rahast, mida vanemad on võimelised teenima. Kostjate esindaja on lisaks selgitanud, et tal ei ole erialast haridust ning ta ei saa ka teenindajana töötada, sest ta ei valda XXX (tl 30 pöördel). Kohus märgib, et XXX oskamatus on eesti kodanikust kostjate esindaja enda valik, mis on tema võimalusi tööturul ahendanud. Samuti selgitab kohus kostjate esindajale, et ka temal on võimalik leida endale sobiv „tööamps“ kohtuotsuse p-s 24 märgitud keskkonnas. Sissetuleku saamiseks tuleb ise leidlik olla.
28.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Kohus märgib tulenevalt TsMS § 238 lg-st 5, et käesolevas lahendis on kohus viidanud tõenditele, mis on tsiviilasja lahendamisel olnud asjakohased ning ülejäänud poolte lisatud tõendid ei sisalda kohtu hinnangul asja lahendamise seisukohalt vajalikke andmeid, mistõttu jätab kohus need otsuse tegemisel arvestamata.
9(10)
2-21-13765
29.Kohus selgitab, et TsMS § 459 alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus
30.TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Alates
1.jaanuarist 2022 kehtiva TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kohus menetluskulude suurust kindlaks ei määra
31.Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.