lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-18262/8

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 07.03.2022

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-18262/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
07.03.2022
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
516
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

7. märts 2022. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-18262

Tsiviilasi

E. J. hagi V. J. vastu abielu lahutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: E. J. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX). Hageja lepinguline esindaja: K. M. (XXX, Registrikood: XXX, asukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja: V. J. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg

14. veebruar 2022. a.

Protokollija

istungisekretär Natalia Mark

RESOLUTSIOON

1.Lahutada E. J. ja V. J. abielu, mis on sõlmitud XX.XX.XXXX. a XXX, kande nr XXX.
2.Jätta V. J. perekonnanimeks peale abielulahutust „J.“.
3.Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtuotsus toimetada kätte pooltele ja edastada pärast kohtuotsuse jõustumist kohtute infosüsteemi kaudu kande tegemiseks rahvastikuregistrisse. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kätte toimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 21.07.20262-26-9035/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA KOHTU SEISUKOHT

1.Poolte abielu sõlmiti XX.XX.XXX. a XXX, kande nr XXX. Abielust on sündinud XXX, E. J., XX.XX.XXXX. a. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kooselu on lõppenud kaks aastat tagasi.
2.Kohus, asja arutanud ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt lahutab kohus abielu, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
3.Hageja on kohtus kinnitanud, et ta soovib abielu lahutada, kuna abielulised suhted abikaasaga on lõplikult lõppenud ning leppida ta ei soovi. Varalisi nõudmisi tal abikaasa vastu ei ole. Kostja avaldas kohtule, et ta on abielu lahutusega nõus ning leppida ta ei soovi. Kohus, arvestades hageja tahet ning asjaolu, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ning pooled leppida ei soovi, siis on antud juhul põhjendatud poolte abielu lahutada.
4.Vastavalt nimeseaduse § 11 lg 1 taastatakse abielu lahutamisel isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanimi, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. V. J. ei soovi oma perekonnanime muuta, seega tuleb jätta talle pärast abielu lahutamist perekonnanimeks abiellumisel võetud perekonnanimi „J.“.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 164 lg 1 hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.07.20262-26-9748/30Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja