Ele Liiv (eesistuja), Krista Kirspuu, Indrek Soots
Tsiviilasi
Otsuse tegemise aeg ja koht
DANSKE BANK A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu, hagi ART Turbo OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Allikvere vastu nõude pandiõiguse ja nõude rahuldamisjärgu tunnustamise nõudes 12.02.2016, Tallinn
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.09.2015 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
DANSKE BANK A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kohtuistungi toimumise aeg
25.01.2016
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja DANSKE BANK A/S Danske Bank A/S Eesti filiaali kaudu (registrikood 11488826), lepinguline esindaja advokaat Artur Sanglepp Kostja ART Turbo OÜ (pankrotis, registrikood 11560156) pankrotihaldur Peeter Allikvere
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 29.09.2015 otsus osas, millega maakohus rahuldas DANSKE BANK A/S hagi ART Turbo OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Peeter Allikvere vastu ja luges kaitsmiseta tunnustatuks DANSKE BANK A/S nõue ART Turbo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 16 370,27 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena. Tühistada otsus ka menetluskulude jaotuse ja nende väljamõistmise osas. Muus osas jätta otsus muutmata.
2.Rahuldada ART Turbo OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus.
3.Kohtuotsuse tervikresolutsioon sõnastada järgmiselt: Jätta rahuldamata DANSKE BANK A/S nõue ART Turbo OÜ (pankrotis) vastu tunnustada DANSKE BANK A/S seaduse alusel tekkinud pandiõigust summas
16 370,27 eurot ja tunnustada ning rahuldada nimetatud summas DANSKE BANK A/S nõue ART Turbo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud esimese järgu nõudena. Lugeda kaitsmiseta tunnustatuks DANSKE BANK A/S nõue ART Turbo OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses summas 977 845,57 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud teise rahuldamisjärgu nõudena.
4.Poolte maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta DANSKE BANK A/S kanda.
5.Mõista DANSKE BANK A/S-lt välja ART Turbo OÜ (pankrotis) kasuks hüvitis menetluskulude katteks summas 300 eurot. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib edasi kaevata üksnes vandeadvokaadi vahendusel Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. TsMS § 218 lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse. TsMS § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.Hagiavalduse kohaselt on hagejal kostja vastu nõue 491 997,77 eurot, mis tuleneb jõustunud Harju Maakohtu 30.10.2014 otsusest tsiviilasjas nr 2-13-50492 ja millele lisandub viivis summas 485 847,80 eurot. Selles tsiviilasjas tagati hagi ning 29.10.2013 ja 04.11.2013 hagi tagamise määrustega seati võlgniku kontodele arest summas 477 242,59 eurot. Hagi tagamisel tekkis võlgnikul kogu tema pangakontodel oleva raha arestitud ulatuses käsutamiskeeld ning hagejal ühtlasi arestipandiõigus kui seadusjärgne pandiõigus (TsMS 389 lg 1). 27.03.2015 nõuete kaitsmise koosolekul esitas pankrotihaldur vastuväite hageja nõude pandiõigusele ja rahuldamisjärgule ning tunnustas kogu hageja nõuet teises järgus. Hageja palub tunnustada seaduse alusel tekkinud pandiõigust summas 16 370,27 eurot ja tunnustada seda PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena, ülejäänud nõue summas 961 475,30 eurot PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud teise rahuldamisjärgu nõudena kostja pankrotimenetluses. Pankroti väljakuulutamisega tühistuv arest (PankrS § 45) ei too kaasa seadusjärgse pandiõiguse kadumist. Seaduse mõtteks on anda käsutuskeeld üle haldurile, mitte mõjutada juba tekkinud piiratud asjaõigusi. Hageja soovib nõude tunnustamist esimeses järgus ulatuses, milles oli võlgniku vara hageja kasuks pankroti väljakuulutamise hetkeks arestitud. Hageja viitas Riigikohtu lahenditele 3-2-1-13512 ja 3-2-1-143-10. Põhjendamatult diskrimineeriv oleks eeldada, et lubatud oleks muude seadusjärgsete pandiõiguste kadumine. Puudub alus hageja õiguste piiramiseks ja seaduse kitsendavaks tõlgendamiseks. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 65 kohaselt tekib arestipandiõigus arestitud asjale, mis vastab pandipidaja õigusele saada pandieseme müügist raha, mitte aga pandieset ennast. Seadusandja on võlgniku pangakontol hoiustatud rahaliste vahendite
arestimist reguleerinud TMS § 115 sätestatud tingimustega, ilma ühegi formaalse või sisulise viiteta hageja väidetavale arestipandiõigusele kontol hoiustatud rahale. Seadusandja tahe oli reguleerida TMS § 65 sätestatud pandiõigust ja selle realiseerimist vaid Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 49 kohastele asjadele (ka TMS § 111 kohasele nõudele kolmanda isiku vastu). Hageja pole oma nõudeavalduses isegi viidanud võimalusele, et silmas on peetud TMS § 111 kohast nõude aresti, seda enam, et antud juhul pole täidetud ühtegi TMS § 114 sätestatud tingimust, pärast mille täitmist võib mingit nõuet kolmandate isikute vastu pidada arestituks. Kostja leiab, et võlgniku rahale ei ole mingit seadusekohast pandiõigust tekkinud, mistõttu puudub vajadus ka selle lõpetamiseks PankrS § 45 alusel. Maakohtu otsuse põhjendused
3.Maakohus rahuldas hagi (PankrS § 106 lg 1 alusel), luges kaitsmiseta tunnustatuks hageja nõude kostja pankrotimenetluses summas 16 370,27 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena ja summas 961 475,30 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud teise rahuldamisjärgu nõudena, jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt välja menetluskulud hageja kasuks 2051,04 eurot. Maakohus tuvastas, et Harju Maakohtu 29.10.2013 määrusega tsiviilasjas 2-13-50492 rahuldati hagi tagamise avaldus ja arestiti mh võlgniku pangakonto Swedbank AS-is 391 977,77 euro ulatuses hageja kasuks. 04.11.2013 hagi tagamise määrusega samas tsiviilasjas arestiti mh võlgniku pangakontod kõigis Eestis asuvates krediidiasutustes 477 242,59 euro ulatuses. Harju Maakohtu 30.10.2014 otsusega tsiviilasjas 2-13-50492 mõisteti võlgnikult hageja kasuks välja 491 977,77 eurot ja jäeti hagi tagamine Harju Maakohtu 29.10.2013 ja 04.11.2013 määruste alusel jõusse. Hageja on võlgniku pankrotimenetluses esitanud nõude summas 977 845,57 eurot, millest 391 977,77 eurot palus hageja tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena. 27.03.2015 nõuete kaitsmise koosolekul loeti hageja nõue summas 491 997,77 eurot kaitsmiseta tunnustatuks, tunnustati ka hageja nõuet summas 485 877,80 eurot, haldur esitas vastuväite hageja nõude rahuldamisjärgu osas. Pankrotiväljakuulutamise päeva (24.11.2014) seisuga oli võlgniku pangakontodel raha 16 370,27 eurot. Poolte vahel on vaidlus, kas hagi tagamine võlgniku pangakonto arestimise näol annab hagejale õiguse oma nõude tunnustamiseks arestitud raha ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 rahuldamisjärgu nõudena, s.o pandiga tagatud nõudena. Asja lahendamisel viitas maakohus Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-143-10. Pangakonto arestimine on TsMS § 378 lg 1 p 2 kohane hagi tagamise abinõu. TsMS § 389 lg 1 kohaselt tekib vallasvara (v.a laevakinnistusraamatusse kantud laeva või tsiviilõhusõidukite registrisse kantud õhusõiduki) arestimisega lisaks arestipandiõigus. Seega on seadusandja sätestanud, et pangakonto arestimisega tekib ka (aresti)pandiõigus. Hagejal on pandiõigus tekkinud. PankrS § 45 järgi enne pankroti väljakuulutamist võlgniku varale kohaldatud arest lõpeb pankroti väljakuulutamisega. Pandiõigus ei lõpe pankroti väljakuulutamisega. PankrS § 45 peab silmas areste, mitte aga arestimisega lisaks tekkivat pandiõigust. Aresti sisuks on hagi tagamise korral TsMS § 389 lg 1 järgi see, et vara arestimisel ei või kostja arestitud vara käsutada. Aresti tühistamine annab pankrotihaldurile võimaluse asuda pankrotivara käsutama. See ei tähenda automaatselt aga seda, et ära kaovad kõik tekkinud pandiõigused. Pandiõiguste osas on Riigikohus lahendis nr 3-2-1-143-10 leidnud, et kohtuliku hüpoteegi seadmise korral jääb hüpoteek püsima (tingimusel, et hüpoteeki seadnud kohus seda ise ei ole tühistanud). Analoogiline olukord esineb ka käesolevas vaidluses. Täitemenetluse seadustiku § 65 lg 2 järgi arestipandiõigus annab sissenõudjale samad õigused nagu
lepingu alusel seatud või seaduse alusel tekkinud pandiõigus, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul ei tulene seadusest teisiti ja seetõttu on Riigikohtu lahendis viidatud regulatsioon kohaldatav ka käesoleval juhul. Kuna hageja nõue ja pandiõigus tuleneb jõustunud kohtulahendist, tuleb seda lugeda kaitsmiseta tunnustatuks PankrS § 103 lg 4 alusel.Seega on hagejal õigus oma nõude tunnustamisele hagi tagamisega arestitud raha ulatuses esimese rahuldamisjärgu nõudena. Hagi tagamisega arestitud summa oli 16 370,27 eurot ja kohus tunnustab hageja nõuet selles ulatuses PankrS § 153 lg 1 p 1 sätestatud esimese järgu nõudena. Ülejäänud osas, s.o summas 961 475,30 eurot kuulub tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 2 sätestatud teise rahuldamisjärgu nõudena. Kuigi vaidlus käis vaid hageja nõude ühe osa rahuldamisjärgu üle, märkis kohus selguse mõttes otsuse resolutsioonis kogu hageja tunnustatava nõude ja selle rahuldamisjärgud. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus
4.Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega tühistada maakohtu otsus täies ulatuses, teha uus otsus, millega jätta hageja nõue kostja pankrotimenetluses summas 16 370,27 eurot tunnustamata pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 1 sätestatud esimese rahuldamisjärgu nõudena ja lugeda tunnustatuks hageja nõue pankrotimenetluses summas 977 845,57 eurot pankrotiseaduse § 153 lg 1 p 2 sätestatud teise rahuldamisjärgu nõudena. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Maakohus jättis alusetult analüüsimata apellandi 13.05.2015 kirjalikult esitatud vastuväited ja kohaldas valesti materiaalõiguse norme. Hagi tagamise vahendina määrati apellandi pangakontode arest, s.o. täitetoiming, mis on sätestatud TMS § 115, ja mis lõpetati koos täitemenetluse lõpetamisega võlgniku (apellandi) pankroti väljakuulutamisel ( TMS § 51), seejuures vabastasid krediidiasutused apellandi pangakontod arestist ning kontodel asuva raha käsutusõigus läks üle haldurile. Harju Maakohtu 04.11.2014.a. hagi tagamise määruse täitmisel TMS sätestatud korras ja alustel ei tekkinud ega saanudki tekkida TsMS § 389 lg 1 sättes nimetatud arestipandiõigus apellandi pangakontodel hoitavale rahale põhjusel, et see norm sätestab ühemõtteliselt arestipandi esemeks vaid ja eranditult asjad, mis TsÜS § 49 kohaselt on kehaline ese- vallasasi või kinnisasi või varaline õigus (näit. nõue kolmanda isiku vastu). Pandiõiguse kui asjaõiguse realiseerimise põhiprintsiibiks on seni kehtiva seaduse kohaselt eranditult põhimõte, et sissenõudja-võlausaldaja saab rahuldada oma nõuet vaid pandieseme müügist saadud raha arvelt, sissenõudja-võlausaldaja poolt pandieseme omandamine väljaspool pandieseme müüki on välistatud. Kui järgida vaidlustatud kohtulahendi seisukohta, siis omandab vastustaja raha (aresti)pantimise kaudu pandieseme enda. PankrS § 153 lg 1 p 1 ja lg 2 kohaselt saab võlausaldaja eesõigusnõude privileegi vaid järgmises ulatuses ja tingimustel: pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud PankrS § 146 lg 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast. Käesoleval juhul ei ole täidetud ükski pankrotiõigusliku eesõigusnõude privileegi saamise tingimus. Isegi juhul, kui oletada rahale arestipandi tekkimise võimalust, tuleks nimetatud piiratud asjaõigus lugeda lõppenuks apellandi pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 45). Vastus apellatsioonkaebusele
5.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
Tsiviilkolleegiumi seisukoht
6.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada materiaalõiguse väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohus saab teha uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2).
7.Maakohus on tuvastanud õigesti vaidluse asjaolud. Hagejal on käesoleval juhul jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõue, mida kaitsmisele panema ei pea nagu maakohus õigesti leidis (PankrS § 103 lg 2). Maakohus tuvastas õigesti, et pankroti väljakuulutamise eelselt oli hageja saavutanud pankrotivõlgniku pangakontode arestimise. Tegemist on õigusliku vaidlusega, kas hagejal on pankrotivõlgniku vastu arestipandiga tagatud nõue, mis on pankrotivõlgniku pankrotimenetluses PankrS § 153 lg 1 p 1 järgi tunnustatav esimese rahuldamisjärgu nõudena.
8.Tsiviilkohtumenetluses seadustiku (TsMS), tsiviilseadustiku üldosa seadustiku (TsÜS), asjaõigusseaduse (AÕS), täitemenetluse seadustiku (TMS) ja pankrotiseaduse (PankrS) sätteid koostoimes tõlgendades ei saa järeldada, et seadusandja oleks soovinud hagi tagamise käigus arestitud pangakontol oleva summa tunnustamist pankrotimenetluses pandiga tagatud nõudena ja eelistada võlausaldajat, kes on saavutanud kohtumenetluses pangakonto arestimise hagi tagamise abinõuna, mis jäetakse tagama kohtulahendi täitmist ka pärast lahendi jõustumist.
9.Õiguslikult põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et hagejal on pandiga tagatud nõue, mis on eelistatud kõikidele teistele nõuetele panditud vara suhtes (AÕS § 280), mh pankrotimenetluses, kus pandiga tagatud nõuded rahuldatakse esimeses rahuldamisjärgus (PankrS § 153 lg 1 p 1).
10.TsÜS § 48 kohaselt on esemeks asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. TsÜS § 49 lg 2 kohaselt kohaldatakse seaduses sätestatud juhtudel õigusele asja kohta sätestatut. Samas ei loeta raha asjaks (vallasasjaks), tegemist on õigusteooria kohaselt „asjastunud õigusega“. Rahal kui sellisel on väärtus üksnes siis, kui seda hinnatakse erilise huvi, nt kollektsioneerimisväärtuse järgi. Seetõttu ei saa raha pandiga koormata, raha kui pandi eset pandipidaja kasuks tagatava nõude rahuldamiseks realiseerida ja saadu arvelt võlausaldaja nõuet rahuldada (AÕS § 276 lg 1 mõttes). Kuna raha pantimine ei ole võimalik, ei ole hagejal pandiga tagatud nõuet ja hageja nõuet ei saa tunnustada pandiga tagatud nõudena. Hageja viited Riigikohtu lahendile 3-2-1-143-10 ei ole asjakohased, kuna nimetatud otsus käsitleb hüpoteeki kui pandiõigust, käesoleval juhul pole aga tegemist pandiõigusega.
11.Iseenesest on õige hageja väide, et nõude arestimisel tekib TsMS § 389 lg 1 kohaselt lisaks käsutamiskeelule ka arestipandiõigus, mis annab sissenõudjale tulevases täitemenetluses eelisõiguse oma nõude rahuldamiseks. Raha ei ole vallasasi ja raha hoiustamisega pangakontol ei teki hagejal ka nõudeõigust panga kui kolmanda isiku vastu. Nimetatut kinnitab ka TsMS § 389 lg 1 tõlgendamine koos TMS kuuenda ja seitsmenda peatüki normidega, mis käsitlevad sissenõude pööramist vallasasjadele ja varalistele õigustele.
12.Kuuenda peatüki esimeses jaos paiknev TMS § 65, mis käsitleb arestipandiõigust, kohaldub vallasasjadele. Kuna raha ei ole vallasasi, ei ole arestipandisätted kohaldatavad rahale. TsMS § 389 lg 1 ei pea arestitava vara all silmas panagakontol olevat raha ja seega pole see asjas kohaldatav. Pangakonto arest hagi tagamisena on sisuliselt teisel isikul (pangal) kostjale vara üleandmise või kostja (antud juhul pankrotivõlgniku) suhtes muude kohustuste (pankrotivõlgniku ja panga vahelisest hoiuja käsunduslepingust) täitmise keelamine TsMS § 378 lg 1 p 4 mõttes.
13.Eelnevat kinnitab ka TMS § 115 tõlgendamine koosmõjus TMS §-s 111 sätestatuga. Sissenõude pööramist võlgniku kontole reguleerib TMS § 115, mis on erinorm TMS § 110 suhtes. TMS § 111
käsitleb sissenõude pööramist nõudele ja normi kohaselt arestib kohtutäitur sissenõude pööramiseks nõude ja kohustab võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut täitma kohustuse sissenõudja kasuks kohtutäiturile. Arestimisaktiga keelab kohtutäitur ka võlgnikul nõuet käsutada, eelkõige nõuet sisse nõuda. TMS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt võib sissenõude pöörata võlgniku kontole. Sama sätte teise lõike esimese ja teise lause kohaselt arestitakse konto arestimisakti alusel selles näidatud ulatuses. Kontol olev raha kantakse vastavalt arestimisaktile arestitud ulatuses üle kohtutäituri ametialasele arvelduskontole, välja arvatud juhul, kui täitedokumendiks on muu kui lapsele kohtumenetluse ajal elatise maksmise nõude kohta tehtud hagi tagamise määrus. Kuigi see pole seaduses otsesõnu kirjas, saab TMS § 111 koosmõjus TMS §-ga 115 tõlgendades järeldada, et ka pangakonto arestimisega kohustab kohtutäitur võlgniku suhtes kohustatud kolmandat isikut (panka) mitte täitma võlgniku ja panga lepingust tulenevaid nõudeid. Seetõttu ei saa pangakonto arestimist vaadelda nõude arestimisena TsMS § 378 lg 1 p 2 mõttes ja kohaldatavad ei ole ka TMS § 111 ja § 114, mis käsitlevad sissenõude pööramist nõudele ning nõude arestimisakti. Seega on asjakohatud hageja viited Riigikohtu lahendile 3-2-1-135-12. Konto arest lõppes pankroti väljakuulutamisega (PankrS § 45). Eeltoodu tõttu ei ole hagi rahuldamiseks alust.
14.Kuigi vaidlus käis vaid hageja nõude ühe osa rahuldamisjärgu üle, märkis kohus selguse mõttes otsuse resolutsioonis kogu hageja tunnustatava nõude ja selle rahuldamisjärgud. 961 475,30 euro suuruse nõude tunnustamise üle vaidlus puudus. Apellatsioonkaebuses palub apellant tunnustada kogu hageja kohtuotsusest tulenevat nõuet teise järgu nõudena PankrS § 153 lg 1 p 2 mõttes. Kuigi apellant ei saa vaidlustada maakohtu otsust osas, mille suhtes ta kaebust ei esita, on apellandi apellatsioonkaebusest mõistetav soov, et ka ringkonnakohus märgiks selguse mõttes hageja nõude ja selle tunnustamisjärgu otsuse resolutsioonis tervikuna. Seoses vaidlusaluse hageja nõude rahuldamata jätmisega muudab ringkonnakohus maakohtu menetluskulude jaotust. Menetlusosaliste maa- ja ringkonnakohtu menetluskulud jäävad hageja kanda (TsMS § 162 lg 1 ja § 171 lg 1).
15.Järgnevalt määrab ringkonnakohus TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes vastavalt jaotusele kindlaks hageja poolt kostjale hüvitamisele kuuluvate menetluskulude põhjendatud ja vajaliku suuruse. Kostja maakohtu ega ringkonnakohtu menetluses taotlust menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitanud ei ole. TsMS § 174 lg 1 teise lause kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Nähtuvalt tsiviilasja materjalidest on kostja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot (tl 111). Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu tuleb hüvitatavate menetluskulude suuruse kindlaksmääramisel arvestada ning nimetatud riigilõiv kuulub hageja poolt kostjale hüvitamisele. Muid kostja kindlaksmääratavaid menetluskulusid maakohtu ega ringkonnakohtu menetluses tsiviilasja materjalide põhjal ei nähtu. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejalt kostja kasuks menetluskulude hüvitisena väljamõistmisele 300 eurot riigilõivu kulude katteks.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu
/allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.