S Di (D) hagi M Di (D) vastu elatise vähendamiseks
Tsiviilasja hind
2628 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: S D (isikukood xxx), lepinguline esindaja T K;
esindajad
Kostja: M D (isikukood xxx), seaduslik esindaja V D (isikukood xxx). Poolte nõusolekul kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Mitte arvestada S Di poolt 10.02.2022 lõplikes seisukohtades esitatud uute asjaoludega, mis seondusid sellega, et M D õpib xxx ja xxx muusikakoolis, tegeleb spordiga ja millised on M Di suhted vanematega ning jätta eeltoodud asjaolud koos 10.02.2022 esitatud tõenditega (xxx tõend, kooli tasu- pangakonto väljavõte– koopiad, xxx muusikakooli arved– koopiad, xxx- pangakonto väljavõte – koopia ning lapse kiri – koopia) tähelepanuta.
2.Hagi rahuldada.
3.Muuta Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-22339 väljamõistetud elatise suurust ja mõista S Dilt välja M Di kasuks M Di ülalpidamiseks alates 30.12.2021 igakuine elatis summas 0 eurot kuni M Di täisealiseks saamiseni xxx. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi andmise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.S D (hageja) esitas 30.12.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse M Di (kostja) vastu elatise vähendamiseks. Hagiavalduse kohaselt oli hageja ja V Di (D) abielu sõlmitud xxx. Abielust sündis xxx poeg M D. 25. augustil 2014 tegi Harju Maakohtu kohtunik Piret Randmaa kohtuotsuse, mille kohaselt kohus otsustas lahutada V Di ja S Di abielu ja välja mõista S Dilt elatise tema poja M Di ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 15.06.2014-14.10.2014 eest 390 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest ehk 23. jaanuarist 2015. aastast 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni M Di täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Poeg hakkas elama emaga aadressil xxx. S D täitis oma ülalpidamiskohustusi korrektselt ja õigeaegselt. Kahjuks tekkisid suvel lapse ja ema vahel konfliktid ja vastastikused arusaamatused. Alates 01. juulist 2021 elab laps isaga aadressil xxx ning on tema ülalpidamisel täies ulatuses. Lapse ema üldse ei osale lapse ülalpidamises ja kasvatamises alates juulist 2021. aastast käesoleva ajani. Vaatamata sellele teostas hageja raha ülekandmised M Di pangakontole, kuna vanematel on ühine hooldusõigus lapse suhtes. S D võttis ette kõik toimingud lapse emaga küsimuse lahendamiseks lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise tasumiseks kohtuvälises korras. Lapse ema reageeris temale palvetele eitavalt. Suvel ja sügisel 2021 pöördus S D korduvalt xxx osakonna töötaja (L U) poole seoses sellega, et lapse ema ei taha lapsega suhelda ja osaleda tema ülalpidamises ja kasvatamises. Kahjuks loobus lapse ema kokkuleppe saavutamisest. Samuti esitas lapse ema eelnimetatud kohtuotsuse alusel hageja suhtes sundtäitmise avalduse, kuigi oli teadlik, et alates juulist 2021. aastast elab laps hagejaga ja on tema ülalpidamisel ning lapse emal on kohustus maksta elatisraha hagejale. 15.11.2021 algatati täitemenetlus hageja suhtes. Hageja ei saanud eeldada, et lapse ema pöördub kohtutäituri poole. Hageja seletas kohtutäiturile, et laps elab temaga ja lapse emal puudus põhjendatud alus kohtutäituri poole pöördumiseks. Kohtutäitur ei saa otsustada kehtiva täitedokumendi alusel algatatud sundtäitmise lubatavuse või mittelubatavuse üle, vaid selleks võib võlgnik pöörduda kohtusse sissenõudja vastu. Hageja poolt on esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Arvestades lapse tegelikku elukohta, lapse isa kulusid ja lapse ema ülalpidamiskohustust lapse suhtes, ei pea lapse isa maksma elatist kostja seaduslikule esindajale täies ulatuses.
Hageja palub: muuta 23. jaanuaril 2015 Harju Maakohtu kohtuotsusega M Di kasuks väljamõistetud elatise suurust ja vähendada kindlaksmääratud 23.01.2015 kohtuotsuse alusel elatisraha (p.3) nullini alates 01.07.2021 kuni lapse täisealiseks saamiseni või alternatiivselt alates hagiavalduse esitamisest (30.12.2021) kuni lapse täisealiseks saamiseni, kui kohus ei nõustu sellega, et vähendada elatist saab alates 01.07.2021; menetluskulud jätta kostja kanda.
Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja kinnitab, et 2014. aasta otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis ja vastav kohustus on õiguslikult kehtiv ka praegu. Samuti kinnitab kostja seaduslik esindaja, et alates 2014 kuni juuli 2021 elas laps alaliselt ema juures ja käis vanemate vaheliste suuliste ja kirjalike kokkulepete alusel isal külas. Hageja on aga ilmselgelt kohut eksitanud väitega, et hageja on korrektselt oma elatise kohustust täitnud. Vaidlust ei saa käia selle üle, et 2014. aastal mõistis kohus välja elatise selliselt, et elatise iga-aastaseks suuruseks on pool Eesti miinimumtöötasust. Samas kõik need aastad, kui hageja on elatist kostjale tasunud (on olnud ka kuid, kus pole tasutud), on hageja aastast aastasse tasunud elatist summas 195 eurot ja sellega selgelt rikkunud kohtumäärust. Arvestades, et näiteks 2021. aastal oli miinimumtöötasu 584 eurot ja seega õige elatise suurus 292 eurot, siis on ilmselge, et hageja on elatisevõlgnik ja hageja pole kostja ees oma kohustusi korrektselt täitnud. Sarnane vähem maksmine on kestnud juba aastaid. Olukorra näitlikustamiseks esitab kostja 2021. aasta perioodi jaanuar-juuni kontoväljavõtted, kust nähtub selgelt, et hageja tasus ainult elatist 195 eurot kuus, kuid pidi tasuma 292 eurot. Lisaks ei saa olla vaidlust selle üle, et elatist tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja on aastaid seda kohustust rikkunud ja see nähtub ka esitatud kontoväljavõtetelt. Samuti on olnud arusaamatu ja ebajärjepidev hageja käitumine selles osas, et mis kuul mis kuu elatist hageja on tasunud. Näiteks jaanuaris ja veebruaris 2021 tasus hageja hilinemisega sama kuu elatist (lähtub hageja enda ülekande selgitusest), kuid perioodil märts-juuni 2021 on selgitusse märgitud justkui tasuks järgmise kuu elatist ehk märtsi lõpus tasutud 195 eurot on märgitud aprillikuu elatise jaoks. Esiteks on selline ebajärjepidevus arusaamatu ja teiseks sellise loogika järgi ei ole hageja näiteks märts 2021 eest üldse elatist maksnud. Eespool kirjeldatud hageja probleemne ja mitte korrektne käitumine seoses elatise tasumisega on väldanud hooti aastaid ja seega on loogiline ning mõistlik, et aastate jooksul on kostja seaduslik esindaja (ema) pöördunud korduvalt kohtutäituri poole, et sedamoodi saada elatisraha kätte, mis on jäetud kas tasumata või tasutud vales suuruses. Seejuures viimati pöördus elatisvõlgnevuse osas lapse ema kohtutäituri poole 2021. aastal ja eelnevast tulenevat on ilmselge, et see on olnud põhjendatud ja lapse isa (hageja) on igal juhul elatisvõlgnik. Seda kummastavam on see, et hageja on kostja vastu alustanud ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse (2-21-20364) seoses 2021 kohtutäituri menetlusega. Selline hageja käitumine on pahatahtlik olukorras, kus on ilmselge, et hageja on elatisraha aastaid kaasa arvatud 2021 tasunud vähem, kui oli tema kohustus. Hageja peaks esimesel võimalusel 2-21-20364 menetluses loobuma oma avaldusest arvestades eeltoodut. Kostja seadusliku esindaja jaoks jääb arusaamatuks ka hageja väide, nagu hageja oleks oma elatise tasumise kohustust täitnud ka perioodi august 2021-jaanuar 2022 eest. Esiteks on selge see, et hageja on ka sellel perioodil tasunud ainult 195 eurot ja teiseks on selge ka see, et antud raha kandmist ei saa pidada elatise kohustuse täitmiseks, sest elatis on kantud kostja kontole, mitte kostja seadusliku esindaja (lapse ema) kontole nii, nagu hageja oli seni tasunud ja nii nagu 2014. aasta kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4 ette nägi. Lapse isa ei andnud hagejale juhiseid ega nõusolekut muuta kontot, kuhu elatis kanda. Seega on ilmselge, et hageja on taaskord püüdnud kohut eksitada ja tegelikult mingit elatist sellel perioodil tasutud ei ole. Kostja seaduslik esindaja ei vaidle sellele vastu, et alates juuli lõpust 2021 viibib kostja (xxx-aastane laps) alaliselt hageja juures, kuid ka selles küsimuses on hageja kohut selgelt eksitanud ja üritanud varjata tegelikku olukorda ja asjaolu, et hageja ilmselgelt ei lähtu lapse parimast huvist. Nagu lapse ema eespool selgitas, siis alates 2014 kuni juuli 2021 elas laps alaliselt ema juures ja käis vanemate kokkulepete alusel isal külas. Selline lahendus toimis vahelduva eduga kuni selle aasta suve keskpaigani. Seejuures probleemideks olid, et hageja tihti ei pidanud kinni vanemate vahelistest kokkulepetest, muutis neid ühepooselt või eiras lapse ema ja leppis lapsega tegevusi ja kohtumisi kokku ilma lapse emaga läbi rääkimata ning eirates seejuures plaane, mida laps ja ema olid teinud. Levinud oli ka see, et hageja alandas lapse silmis lapse ema ja püüdis jätta lapsele muljet, et lapse ema arvamusega ei pea arvestama. Seejuures probleeme esines ka lapsega reisimise teemadel, kui hageja soovis lapsega ootamatult ja ilma detaile avaldamata reisile minna. Sarnane olukord tekkis ka juulis 2021, kui hageja teavitas, et soovib lapsega välismaale reisile minna (väidetavalt xxx, kuid täpset infot lapse emale ei jagatud) ja lõpuks juulis lapse isa lapsega reisile ka
läks, kuid kui kuu lõpus laps ja isa naasid Eestisse, siis lapse isa ei toonud last ema juurde tagasi ja lihtsalt asus last kinni hoidma ega lubanud lapsel emaga enam üldse suhelda peale seda, kui lapse ema tegi ettepaneku pöörduda perenõustaja või psühholoogi poole, et tekkinud olukord lahendada ja tagada olukord, kus vanemad arvestavad üksteise ja lapsega ning leppida kirjalikult kokku suhtluskorras. Seejuures üsna kiiresti oli hageja viinud lapse punkti, kus laps muutus ema suhtes üsna apaatseks ja laps vastas ema soovile suhelda, et lapsel ei ole aega emaga suhelda, et ta on väsinud või siis lihtsalt ignoreeris ema kontakti võtte. Selline lapse käitumine oli uus ja võõras ning ei sobitunud kokku varasemaga, kus lapsel ja emal olid aastad hea ja lähedane suhe olnud. Alates juuli keskpaik 2021 kuni tänase päevani on lapse ema näinud last 1 korra ja kõik lapse ema katsed lapsega suhelda või kohtuda ei ole vilja kandnud, sest lapse isa takistab suhtlust ja on lapse viinud seisundisse, kus laps ei reageeri ka ema kõnedele või kirjadele ja kui vahel ka midagi vastab, siis midagi sellist, et tal ei ole aega hetkel emaga suhelda, tal on kiire või ta vajab puhkust. Vastused on selgelt sellised, mis näitavad, et laps on mõjutatud ja ei julge tegelikke mõtteid jagada. Selline olukord ei ole aga lapse huvides ja on ilmselge, et lapse isa ei käitu praegu lapse huvides ja sisuliselt võõrandab last emast. Lapse isa peab pingutama ja koheselt astuma samme, et taastuks suhtlus lapse ja ema vahel, mitte aga takistama lapse ja ema suhtlust. Lapse ema jaoks tekkinud lootusetus olukorras on lapse ema pöördunud ka advokaadi poole ja advokaadi vahendusel on jaanuaris 2022 esitatud lapse isale ettepanek tekkinud olukord lahendada ja sõlmida korrektne suhtluskord, mis arvestaks lapse huvidega ja tagaks lapsele 2 vanemat nii, nagu see on seni olnud. Loodetavasti lapse isa reageerib ema ettepanekule ja olukord laheneb selles osas. Eeldatav vastus selles osas peaks saabuma hiljemalt 24 jaanuariks. Juhul, kui lapse isa ei reageeri ja jätkab selget lapse huvide kahjustamist, siis on lapse ema sunnitud pöörduma suhtluskorra ja võimaliku hooldusõiguse teemal kohtusse, et tagada lapse huvide kaitse ja harjumuspärane olukord, kus lapse elus osalevad mõlemad vanemad ja lapse alaliseks elukohaks on harjumuspärane ema elukoht. Lapse ema ei nõustu sellega, et lapse isa oleks kuidagi püüdnud tekkinud olukorda lahendada või saavutada olukord, kus taastuks lapsele harjumuspärane olukord ja suhtlus mõlema vanemaga. Vaidlust ei saa käia selle üle, et laps ja hageja läksid juulis koos reisile ja sealt naastes jäi laps isa juurde ja lapse isa lihtsalt väitis, et laps tahab nüüd elada hagejaga. Kui lapse ema soovis selgitust või pakkus, et nii ei ole õige ja vajalik oleks spetsialisti poole pöörduda, et tekkinud olukord lahenda ja leppida kokku suhtluskord, siis sellest hageja keeldus. Selline käitumine hageja poolt on lapse huve kahjustav. Ei ole aktsepteeritav käitumine, kus üks vanem radikaalselt niimoodi muudab lapse elukorraldust ja sisuliselt röövib lapse teiselt vanemalt. Eelnev on oluline, sest hageja soovib vähendada elatist, sest kostja viibib hetkel alaliselt hageja juures. Lapse ema nõustub sellega, et perioodil august-tänaseni on olukord elatise tähenduses olnud erinev varasemast, sest laps ei ole viibinud ema juures, kuid elatise on vastava perioodi eest vähemalt osaliselt hageja tasunud ning hageja seda ka ei vaidlusta, vaid lihtsalt kinnitab, et on selle tasunud, seega lapse ema hinnangul see periood nii kui nii käesoleva avalduse sisu silmas pidades asjasse pigem ei puutu, kuid kompromissi eesmärgil on lapse ema valmis arvestama ka selle perioodiga läbirääkimisi pidades. Küll on aga oluline see, et mis saab tulevikus ja kas hageja avaldus on põhjendatud või mitte. Lapse ema meelest see avaldus täna põhjendatud ei ole või vähemalt ei ole selle lapse huvidest ja menetlusökonoomiast tulenevalt lahendamine hetkel võimalik ega põhjendatud. Vaidlust ei saa käia selle üle, et praegune olukord ei ole lapse huvides ja igal juhul peavad vanemad kas kohtuväliselt või kohtu kaudu saavutama suhtluskorra osas mingi lahenduse. Kui lisada siia juurde, et PKS § 101 lg 6 näeb ette, et elatise suurus ja maksmise kohustus on otseses seoses suhtluskorraga, siis ei ole õiguslikult põhjendatud praegu elatise küsimust lahendada. On selge, et lapse huvides on suhtlus mõlema vanemaga. On selge ka see, et lapsel peab taastuma aktiivne suhtlus emaga. Seejuures on selge ka see, et põhjendatud on tekkinud olukorras edaspidiste probleemide vältimiseks vanemate vahel leppida kokku konkreetses kirjalikus suhtluskorras ja loobuda kuni juulini 2021 kasutusel olnud jooksvatest kokkulepetest. Sellise suhtluskorra kokkuleppimine on lapse ja vanemate huvides ning põhjendatud on eeldada, et suhtluskord suudetakse kokku leppida kohtuväliselt ja seega loodetavasti saavutatakse selles osas positiivne tulemus lähima kuu jooksul. Kui lisada juurde see, et kuni senise ajani oli suhtluskord üldiselt selline, et laps oli emaga
60-75 % ajast ja isaga vastavalt 40-25 % ajast, siis on selge, et ka tulevane suhtluskord saab olema selline, kus mõlemal vanemal on märkimisväärne roll lapse elus, mis tähendab, et otseselt mõjutab see ka elatist ja selle suurust. Ei ole lapse ega vanemate huvides olukord, kus kohus teeks lahendi, mida on tarvis sisuliselt järgmisel päeval juba muuta tulenevalt sellest, et asjaolud on oluliselt muutunud ja saavutatud on suhtluskord. Sellises olukorras on parim lahendus lapse jaoks see, kui vanemad saavutavad kiiresti suhtluskorra osas kokkuleppe ja hageja asub pidama läbirääkimise lapse ema poolt esitatud suhtluskorra ettepaneku osas. Seejuures arvestades lapse huve ja tänast elatise regulatsiooni on lapse ema seisukohal, et ka käesolevas menetluses on põhjendatud ja mõistlik, kui kohus arvestab kõigi asjaoludega ja ka sellega, et hageja on takistanud lapse ja ema suhtlust ning seda, et igati põhjendatud on, et taastub lapse ja ema suhtlus ning eelduslikult mahus, mis igal juhul mõjutab tervikuna ka elatise küsimust. Kostja palub jätta hageja hagiavalduse elatise vähendamise nõudes täielikult rahuldamata ning kõik menetluskulud hageja kanda. Menetluse käik
3.13.01.2022 edastas kohus pooltele selgitava kirja, milles tõi esile, et pooled ei vaidle selle üle, et kostja kasuks on hagejalt varasemalt väljamõistetud elatis (vastavalt Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusele tsiviilasjas nr 2-14-22339 peab hageja kostjale elatist tasuma alates 23.01.2015 summas 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni kostja täisealiseks saamiseni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni). Käesoleva tsiviilasja raames arutab kohus hageja nõuet kostja vastu elatise vähendamiseks (kuni 0 euroni). Hagi on esitatud põhjusel, et kostja elab hageja juures alates juulist 2021 ja on hageja vahetul ülalpidamisel. Kostja seaduslik esindaja ei vaidle vastu sellele, et alates juuli lõpust 2021 viibib kostja alaliselt hageja juures. Kohus märkis, et pooled ei vaidle selle üle, et käesoleval ajal elab kostja püsivalt hageja juures. Kohus selgitas, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist ei saa nõuda tagasiulatuvalt, vaid alates hagi esitamisest. Hagi esitati kohtule 30.12.2021. Kohus selgitas, et käesolevasse vaidlusesse ei puutu hageja poolt varasemalt kostjale elatise tasumise asjaolud (sh ebapiisav või ebaregulaarne tasumine). Kuna kostja kasuks on hagejalt varasemalt elatis välja mõistetud kohtuotsusega (täitedokument), siis korraldab kohtuotsuse täitmist kohtutäitur. Mis puudutab võimalikke suhtlemiskorra ja/või hooldusõiguse nõudeid, siis eeltoodud küsimuste lahendamine käesoleva elatise vähendamise hagi menetluse esemeks ei ole. Samuti ei lihtsustaks ega kiirendaks eeltoodud küsimuste lahendamine ühes menetluses käesoleva tsiviilasja menetlust. Juhul kui lapsevanemad on suutelised tegema kokkuleppeid lähtudes lapse huvidest, võivad vanemad kokkuleppe saavutamise korral need kompromisslepingu tingimustena ära märkida. Kohus määras pooltele tähtaja allkirjastatud kompromisslepingu kohtule esitamiseks 20 päeva jooksul arvates kohtukirja kättesaamisest.
4.Arvestades seda, et pooled said 13.01.2022 kohtukirja kätte samal kuupäeval, oli kohtule poolte vahel allkirjastatud kompromisslepingu esitamise tähtajaks 02.02.2022. Pooled kompromisskokkulepet ei sõlminud.
5.03.02.2022 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse 03.02.2022. Kohus määras hagi menetleda kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 10.02.2022 ning vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata või esitada kompromiss hiljemalt 17.02.2022. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 28.02.2022.
6.Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
7.03.02.2022 määrusega lõpetas kohus eelmenetluse (03.02.2022) ja andis muuhulgas pooltele tähtaja (so 10.02.2022) lõplike seisukohtade esitamiseks ja teatas kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja (so 28.02.2022). 10.02.2022 esitas hageja kohtule lõpliku seisukoha, milles esitas uued asjaolud ja tõendid, mis seondusid sellega, et M õpib xxx ja xxx muusikakoolis, tegeleb spordiga ja kostja kirja, milles kostja kirjeldab suhteid vanematega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Kohus leiab, et tegemist on uute asjaolude ja tõendite esitamisega olukorras, kus kohus on pooltele määranud lõplike seisukohtade esitamise aja ja otsuse avalikult teatavaks tegemise aja. Lisaks on eeltoodud asjaolud ja tõendid esitatud ka peale eelmenetluse lõppu. Kohus lõpetas eelmenetluse 03.02.2022. Kohus juhtis 03.02.2022 määruses poolte tähelepanu asjaolule, et TsMS § 329 lg 1 kohaselt võib peale eelmenetluse lõppemist uusi avaldusi, taotlusi, väiteid, tõendeid ja vastuväiteid esitada üksnes juhul, kui neid ei olnud mõjuval põhjusel võimalik varem esitada. Kohus selgitab, et kirjalikus menetluses avalduste ja dokumentide esitamiseks määratud lõplik tähtaeg on samaväärne suulises menetluses asja arutamise lõpetamisega. Pärast lõpptähtaja möödumist peab kohus nö minema otsust tegema ning poolte hilinemisega esitatud avaldused tuleks TsMS § 331 lg 1 järgi eelduslikult tagasi lükata (Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Kõve. V, Järvekülg. I, Ots. J, Torga. M. Tallinn 2017, lk 787). Lähtudes eeltoodust ja arvestades asjaolu, et kohus on pooltele teatanud kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja, ei menetle kohus TsMS § 331 lg-st 1 tulenevalt hageja 10.02.2022 lõplikus seisukohas esile toodud uusi asjaolusid, mis seondusid sellega, et kostja õpib xxx ja xxx muusikakoolis, tegeleb spordiga ja millised on kostja suhted vanematega, ning jätab eeltoodud asjaolud koos 10.02.2022 esitatud tõenditega (xxx tõend, kooli tasu- pangakonto väljavõte– koopiad, xxx muusikakooli arved– koopiad, xxx- pangakonto väljavõte – koopia ning lapse kiri – koopia) tähelepanuta.
8.Pooled ei vaidle, et kostja M D on xxx sündinud hageja ja V Di kooselust.
9.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 1 järgi on vanematel oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. PKS § 97 p 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist ja tema vanem on PKS § 96 alusel kohustatud talle ülalpidamist andma. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist. Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele elatist makstes. Ülalpidamiskohustus on täidetud juhul, kui vanem annab ülalpidamist regulaarselt ja elatis makstakse kostjat esindanud vanemale. Seega on hagejal seadusest tulenev kohustus kostjale ülalpidamist anda.
10.Tsiviilasjas nr 2-14-22339 kohtuotsusega mõisteti hagejalt Harju Maakohtu 23.01.2015 otsusega välja igakuine elatis kostjale 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, alates 23.01.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni (tl 48).
11.Käesolevas tsiviilasjas vaidlevad pooled selle üle, kas tsiviilasjas nr 2-14-22339 kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaolud on muutunud sedavõrd, et annavad aluse väljamõistetud igakuise elatise vähendamiseks 0 euroni kuus alates 30.12.2021 (hagiavalduse esitamise aeg).
12.Kui elatisehagi kohta on jõustunud kohtuotsus, seob see tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 järgi menetlusosalisi ja välistab reeglina samas asjas uuesti kohtusse pöördumise (vt ka Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 25). TsMS § 459 lg 1 järgi on siiski võimalik esitada kohtulahendiga kindlaksmääratud elatise muutmiseks hagi, kui maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, on oluliselt muutunud ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kokkuvõtlikult on elatise suuruse muutmiseks alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanemate varaline seisund on võrreldes esialgse kohtulahendi tegemise ajaga sedavõrd muutunud, et annavad aluse muuta elatise suurust, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Sellele seisukohale on oma lahendis 3-2-1-124-15 p 11 jt asunud ka Riigikohus. Selleks, et kohus saaks hagi rahuldada, tuleb kohtul tuvastada faktid, mille põhjal saab järeldada, et asjaolud, mis olid aluseks hagejalt 23.01.2015 kohtuotsusega elatise väljamõistmiseks (2015. aastal 195 eurot), on oluliselt muutunud, ning see muutus on tekkinud pärast 23.01.2015, mil kohtuotsusega hagejalt kostja kasuks elatis välja mõisteti ja hageja oleks saanud tema vastu esitatud nõudele vastuväiteid esitada.
13.Kohus selgitab pooltele, et PKS § 101 lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa. PKS § 102 lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. PKS § 102 lg 2 neljandas lauses on sätestatud näidisloetelu, mistõttu kohus saab iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas on olemas mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-35-17 p 36 kohaselt elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Olukorras, kus kohtulahendiga ei ole tuvastatud elatise väljamõistmise aluseks olevaid asjaolusid, tuleb ka elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (Riigikohtu 19. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12; 28. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11). Tsiviilasjas nr 2-14-22339 kohtuotsusega mõisteti hagejalt Harju Maakohtu 23.01.2015 otsusega välja igakuine elatis kostjale 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, alates 23.01.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. Hageja on käesolevas tsiviilasjas hagi aluseks oleva asjaoluna kohtu ette toonud, et alates 01. juulist 2021 elab kostja hagejaga aadressil xxx ning on tema ülalpidamisel täies ulatuses. Kostja vastuse kohaselt ei vaidle kostja seaduslik esindaja vastu sellele, et alates juuli lõpust 2021 viibib kostja alaliselt hageja juures. Lapse ülalpidamine tähendab lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist ja tema arenguks piisavate vahendite tagamist (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt
Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Ülalpidamise ulatus määratakse PKS § 99 lg 1 järgi kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus selgitab, et kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta PKS § 100 lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 04.12.2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11). Kuna kostja elab hageja juures alates 2021. aasta juulikuust, kannab kostjaga seotud kulud hageja vahetult. Kohus selgitab, et käesolevasse vaidlusesse ei puutu hageja poolt varasemalt kostjale elatise tasumise asjaolud (sh ebapiisav või ebaregulaarne tasumine). Kuna kostja kasuks on hagejalt varasemalt elatis välja mõistetud kohtuotsusega (täitedokument), siis korraldab kohtuotsuse täitmist kohtutäitur (täitemenetluse seadustik § 3 lg 1). Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 238 lg 5 alusel tähelepanuta hageja tõendid kostjale elatise tasumise (tl 2) ja hageja suhtes läbiviidava täitemenetluse suhtes (tl 10-12, pöördel) ning kostja seadusliku esindaja poolt esitatud tõendid hageja poolt kostjale elatise tasumise kohta (tl 30-35). Mis puudutab kostja viidet PKS § 101 lg-le 6, mis näeb ette, et elatise suurus ja maksmise kohustus on otseses seoses suhtluskorraga, mistõttu ei ole õiguslikult põhjendatud praegu elatise küsimust lahendada, siis selles osas selgitab kohus, et suhtluskorda puudutav vaidlus lahendatakse tsiviilasja nr 2-22-1977 raames (avaldus on menetlusse võetud 10.02.2022 määrusega). Kostja on taotlenud hagi läbivaatamise peatamist ja anda pooltele tähtaeg kompromissläbirääkimiste pidamiseks, mida kohus on ka teinud. Pooled kompromisskokkuleppele ei jõudnud. Kostja seaduslik esindaja ei ole tõendanud, et kostja elaks osa aega kostja seadusliku esindaja juures. Pooled ei vaidle selle üle, et alates juuli lõpust 2021 viibib kostja alaliselt hageja juures.
14.Kuivõrd poolte vahel ei ole vaidlust vanemate majandusliku võimekuse osas lapsele ülalpidamist anda, siis kohus poolte majanduslikku seisukorda ei analüüsi.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja on antud juhul kohtu ette toonud TsMS § 459 lg 1 p 1-2 kohaselt hagiavalduse esitamise (elatise suuruse muutmise nõude) aluseks olevad asjaolud, so oluliselt on muutunud elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud tsiviilasjas nr 2-14-22339 elatisenõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks hageja võinud vastuväiteid esitada.
16.Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26).
17.Kohus rahuldab hagi. Kohus muudab Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-14-22339 väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt välja kostja kasuks kostja ülalpidamiseks alates 30.12.2021 elatise 0 eurot kuni kostja täisealiseks saamiseni.
18.Juhindudes TsMS § 455 lg-s 1 sätestatust määrab kohus kohtuotsuses kindlaks ka kohtuotsuse täitmise korra ja tähtaja.
19.TsMS § 129 lg 2 sätestab, et seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse ning surma põhjustamisest, kehavigastuse tekitamisest või tervise kahjustamisest tulenevate perioodiliste rahaliste maksete nõude üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks (292 – 0) x 9= 2628 eurot. Menetluskulude jaotus
20.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda. Kuna kohus jättis menetluskulud poolte endi kanda, ei määra kohus poolte menetluskulusid rahaliselt kindlaks. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.