S D hagi M D (seaduslik esindaja V D) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes
Tsiviilasja hind
3 500 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja S D (isikukood xxx, elukoht xxx); hageja lepinguline esindaja Tatjana Kalin (Emirlin Consult Õigusbüroo osaühing, e-post xxx); kostja M D (isikukood xxx, elukoht xxx); kostja seaduslik esindaja V D (isikukood xxx, elukoht xxx, epost xxx).
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagiavaldus.
2.Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks.
Menetluskulude jaotus Jätta nii hageja kui kostja menetluskulud kostja kanda.
Edasikaebamise kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel vastavalt TsMS § 632 lõikele 1 õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Otsuse peale esitatud kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
2-21-20364
I Hageja nõue ja seisukohad
1.Harju Maakohtu menetluses on S D hagi M D (seaduslik esindaja V D) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes. Hagiavalduse asjaolude kohaselt 23.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx otsustas Harju Maakohus mõista välja S Di’lt elatis tema poja M Di ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 15.06.2014 – 14.10.2014 eest 390 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest ehk 23.01.2015 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni M Di täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni. 11.11.2021 sai hageja kohtutäiturilt M R täitmisteate nr xxx koos täituri tasu väljamõistmise otsusega. Tulenevalt täitmisteatest on nõude suurus seisuga 11.11.2021 summas 796 eurot (elatise võlg), millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu kokku 288 eurot (koos käibemaksuga 20%). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 23.01.2015 otsus tsiviilasjas nr xxx. 08.12.2021 on edastatud täitmisteade (täiendav nõude suurenedes). Tulenevalt täitmisteatest nõude suurus seisuga 08.12.2021 on 995 eurot (elatise võlg), millest on tasumata 995 eurot, millele lisanduvad tasumata kohtutäituri tasud kokku 288 eurot (koos käibemaksuga 20%). 14.12.2021 on edastatud vara kontol arestimise akt. Hageja on seisukohal, et täitemenetlus nr xxx läbiviimine on lubamatu, kuna tegelikud asjaolud on muutunud ja hageja täitis ülalpidamiskohustused täies ulatuses Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel (tsiviilasjas nr xxx) ning võlg puudub. Hageja selgituste kohaselt hakkas poeg elama koos emaga aadressil xxx ning S D täitis oma ülalpidamiskohustusi korrektselt ja õigeaegselt. Kahjuks tekkisid suvel lapse ja ema vahel konfliktid ja vastastikused arusaamatused ning lapse ema loobus lapsega korteris elamisest. Alates 01.07.2021 elab laps pidevalt isaga aadressil xxx ning on hageja ülalpidamisel täies ulatuses. Hageja selgituste kohaselt ei osale lapse ema üldse lapse ülalpidamises ja kasvatamises. Vaatamata sellele teostas hageja raha ülekandmised M D’i pangakontole alates septembrist 2021. a, kuna vanematel on ühine hooldusõigus lapse suhtes. S D toob välja, et võttis ette kõik toimingud lapse emaga küsimuse lahendamiseks lapse elukoha kindlaksmääramiseks ja elatise tasumiseks kohtuvälises korras, kuid lapse ema reageeris tema palvetele eitavalt. Samuti esitas lapse ema eelnimetatud kohtuotsuse alusel hageja suhtes sundtäitmise avalduse, kuigi oli teadlik, et alates juulist 2021. a elab laps hagejaga ja tema ülalpidamisel ning lapse emal on kohustus maksma elatisraha hagejale. Hageja leiab, et ei saanud eeldada, et lapse ema pöördub kohtutäituri poole ning hageja seletas kohtutäiturile, et laps elab temaga ja lapse emal puudub põhjendatud alus kohtutäituri poole pöördumiseks. Hageja toob välja, et kohtutäitur ei saa otsustada kehtiva täitedokumendi alusel algatatud sundtäitmise lubatavuse või mittelubatavuse üle, vaid selleks või võlgnik pöörduda kohtusse sissenõudja vastu. Samuti on hageja poolt esitatud hagi elatise vähendamise nõudes ja lapsele elatisraha väljamõistmise nõudes lapse ema V D vastu, kuna laps elab hagejaga ja tema ülalpidamisel (tsiviilasi nr xxx, tsiviilasi nr xxx). Eeltoodust tulenevalt palub hageja tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks; jätta täitekulud sissenõudja kanda ja jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
2.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt kostja kinnitab, et 2014 aasta otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis (tsiviilasja nr xxx) ja vastav kohustus oli õiguslikult kehtiv kuni 30.12.2021. Samuti kinnitab kostja, et alates 2014 kuni juuli 2021 elas laps alaliselt ema juures ja käis vanemate vaheliste suuliste ja kirjalike kokkulepete alusel isal külas. Hageja on aga ilmselgelt kohut eksitanud väitega, et hageja on korrektselt oma elatise kohustust täitnud. Kostja hinnangul vaidlust ei saa olla selle üle, et 2015 aastal mõistis kohus välja elatise selliselt, et elatise iga aastaseks suuruseks on pool Eesti miinimumtöötasust. Samas kõik need aastad, kui hageja on elatist kostjale tasunud (on olnud ka kuid, kus pole tasutud) on hageja aastast aastasse tasunud elatist summas 195 eurot ja sellega selgelt rikkunud kohtumäärust. Arvestades, et näiteks 2021 aastal oli miinimumtöötasu 584 eurot ja seega õige elatise suurus 292 eurot, siis on ilmselge, et hageja on elatisvõlgnik ja hageja pole kostja ees oma kohustusi korrektselt täitnud. Sarnane vähem maksmine on kestnud juba aastaid. Olukorra näitlikustamiseks esitas kostja 2021 aasta perioodi jaanuar-juuni kontoväljavõtted, kust nähtub selgelt, et hageja tasus ainult elatist 195 eurot kuus, kuid pidi tasuma 292 eurot. Lisaks ei saa käia vaidlust selle üle, et elatist tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja on aastaid seda kohustust rikkunud ja see nähtub ka esitatud kontoväljavõtetelt. Eespool kirjeldatud hageja probleemne ja mitte korrektne käitumine seoses elatise tasumisega on kestnud kostja selgituste kohaselt hooti aastaid ja seega on loogiline ning mõistlik, et aastate jooksul on kostja seaduslik esindaja (ema) pöördunud korduvalt kohtutäituri poole, et sedamoodi saada elatisraha kätte, mis on jäetud, kas tasumata või tasutud vales suuruses. Seejuures viimati pöördus elatisvõlgnevuse osas lapse ema kohtutäituri poole 2021 aastal ja eelnevast tulenevat on ilmselge, et see on olnud põhjendatud ja lapse isa (hageja) on igal juhul elatisvõlgnik. Seda kummastavam on kostja hinnangul see, et hageja on kostja vastu alustanud ka sundtäitmise lubamatuks tunnistamise menetluse (xxx) seoses 2021 kohtutäituri menetlusega. Selline hageja käitumine on pahatahtlik olukorras, kus on ilmselge, et hageja on elatisraha aastaid kaasa arvatud 2021 tasunud vähem kui oli tema kohustus. Kostja jaoks jääb arusaamatuks ka hageja väide nagu hageja oleks oma elatise tasumise kohustust täitnud ka perioodide august 2021-jaanuar 2022 eest. Esiteks toob kostja välja, et on selge see, hageja on ka sellel perioodil tasunud ainult 195 eurot ja teiseks on selge ka see, et antud raha kandmist ei sa pidada elatise kohustuse täitmiseks, sest elatis on kantud kostja kontole, mitte kostja seadusliku esindaja (lapse ema) kontole nii nagu hageja oli seni tasunud ja nii nagu 2014 aasta kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4 ette nägi. Lapse ema ei andnud hagejale juhiseid ega nõusolekut muuta kontot, kuhu elatis kanda. Seega on ilmselge, et hageja on taaskord püüdnud kohut eksitada ja tegelikult mingit elatist sellel perioodil tasunud ei ole. Kostja ei vaidle vastu sellele, et alates juuli lõpust 2021. a viibib kostja (12-aastane laps) alaliselt hageja juures, kuid ka selles küsimus on hageja kohut selgelt eksitanud ja üritanud varjata tegelikku olukorda ja asjaolu, et hageja ilmselgelt ei lähtu lapse parimast huvist. Nagu lapse ema eespool selgitas, siis alates 2014. a kuni juuli 2021. a elas laps alaliselt ema juures ja käis vanemate kokkulepete alusel isal külas. Selline lahendus toimis vahelduva eduga kuni 2021. aasta suve keskpaigani. Seejuures probleemideks olid, et hageja tihti ei pidanud kinni vanemate vahelistest kokkulepetest, muutis neid ühepooselt või eiras lapse ema ja leppis lapsega tegevusi ja kohtumisi kokku ilma lapse emaga läbi rääkimata ning eirates seejuures plaane, mida laps ja ema olid teinud. Levinud oli ka see, et hageja alandas lapse silmis lapse ema ja püüdis jätta lapsele muljet, et lapse ema arvamusega ei pea arvestama. Seejuures probleeme esines ka lapsega reisimise teemadel, kus hageja soovis lapsega ootamatult ja ilma detaile avaldamata reisile minna. Sarnane olukord tekkis ka juulis 2021. a, kui hageja teavitas, et soovib lapsega välismaale reisile minna (väidetavalt Itaaliasse, kuid täpset infot lapse emale ei jagatud) ja lõpuks juulis 2021. a lapse isa lapsega reisile ka läks, kuid kui kuu lõpus laps ja isa naasid Eestisse, siis lapse isa ei toonud last ema juurde tagasi, kui lapse ema tegi ettepaneku pöörduda perenõustaja või psühholoogi poole, et tekkinud olukord
2-21-20364
lahendada ja tagada olukord, kus vanemad arvestavad üksteise ja lapsega ning leppida kirjalikult kokku suhtluskorras. Kostja toob välja, et seejuures üsna kiiresti oli hageja viinud lapse punkti, kus laps muutus ema suhtes üsna apaatseks ja laps vastas ema soovile suhelda, et lapsel ei ole aega emaga suhelda, et ta on väsinud või siis lihtsalt ignoreeris ema kontaktivõtte. Selline lapse käitumine oli uus ja võõras ning ei sobitunud kokku varasemega, kus lapsel ja emal olid aastad hea ja lähedane suhe olnud. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et alates 2016. a leppisid lapsevanemad kokku, et hageja maksab elatisraha summas 195 eurot ja maksab lapse huvialaringide eest. Antud hageja väide ei vasta tegelikkusele ning kostja kinnitab, et sellist kokkulepet pole vanemate vahel kunagi olnud. Samuti ei vasta tõele hageja väide, et lapse emal ei olnud esitanud mitte ühtegi pretensiooni seoses ülalpidamiskohustuse täitmisega kuni oktoobrini 2021. Kostja seaduslik esindaja pöördus korduvalt kohtutäituri M R’e poole, et kohtutäituri vahendusel elatisraha, mis on jäetud kas tasumata või tasutud vales suuruses kätte saada. Täiendavalt ei vasta tõele hageja väide, et ta ei saanud eeldada, et lapse ema pöördub kohtutäituri poole aastal 2021. Kostja toob välja, et kostja seadusliku esindaja telefoni ekraani kuvatõmmis tõendab, et 11.09.2021 V D kirjutas hagejale, et tema iseseisev otsus elatise mittemaksmise suhtes on ebaseaduslik. Kostja toob välja, et lapse ja ema vahel on sõbralikud, soojad ja vastastikku austavad suhted ning hageja väide sellest, et ema üldse ei soovinud maksta poja ülalpidamise eest ei vasta tõele ning lapse ema maksis ja maksab regulaarselt lapse kooli eest. Kokkuvõtvalt on kostja seisukohal, et hageja avaldus on eksitav, ei ole kantud heast usust ja selle rahuldamine ei ole kostja ega ühegi teise menetlusosalise huvides. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täielikult rahuldamata ja jätta kõik oma menetluskulud hageja kanda. III Kohtu põhjendused
3.Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
4.Harju Maakohtu menetluses on S D hagi M D (seaduslik esindaja V D) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes.
5.Hagiavalduse asjaolude kohaselt mõisteti Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx S Di’lt välja elatise tema poja M Di ülalpidamiseks tagasiulatuvalt perioodi 15.06.2014 – 14.10.2014 eest 390 eurot ja alates kohtuotsuse tegemisest ehk 23.01.2015 195 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, kuni M Di täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni.
2-21-20364
11.11.2021 sai hageja kohtutäiturilt M R täitmisteate nr xxx koos täituri tasu väljamõistmise otsusega. Tulenevalt täitmisteatest on nõude suurus seisuga 11.11.2021 summas 796 eurot (elatise võlg), millele lisandub täitemenetluse alustamise tasu ja kohtutäituri tasu kokku 288 eurot (koos käibemaksuga 20%). Täitedokumendiks on Harju Maakohtu 23.01.2015 otsus tsiviilasjas nr xxx. 08.12.2021 on edastatud täitmisteade (täiendav nõude suurenedes). Tulenevalt täitmisteatest nõude suurus seisuga 08.12.2021 on 995 eurot (elatise võlg), millest on tasumata 995 eurot, millele lisanduvad tasumata kohtutäituri tasud kokku 288 eurot (koos käibemaksuga 20%). 14.12.2021 on edastatud vara kontol arestimise akt. Hageja on seisukohal, et täitemenetlus nr xxx läbiviimine on lubamatu, kuna tegelikud asjaolud on muutunud ja hageja täitis ülalpidamiskohustused täies ulatuses Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel (tsiviilasjas nr xxx) ning võlg puudub.
6.Kostja hagi ei tunnista. Kostja vastuse kohaselt kostja kinnitab, et 2014. aasta otsusega mõisteti hagejalt kostja kasuks välja elatis (tsiviilasja nr xxx) ja vastav kohustus oli õiguslikult kehtiv kuni 30.12.2021. Samuti kinnitab kostja , et alates 2014. a kuni juuli 2021. a elas laps alaliselt ema juures ja käis vanemate vaheliste suuliste ja kirjalike kokkulepete alusel isal külas. Hageja on aga ilmselgelt kohut eksitanud väitega, et hageja on korrektselt oma elatise kohustust täitnud. Kostja hinnangul ei saa vaidlust olla selle üle, et 2015. aastal mõistis kohus välja elatise selliselt, et elatise iga aastaseks suuruseks on pool Eesti miinimum töötasust. Samas kõik need aastad, kui hageja on elatist kostjale tasunud (on olnud ka kuid, kus pole tasutud) on hageja aastast aastasse tasunud elatist summas 195 eurot ja sellega selgelt rikkunud kohtumäärust. Arvestades, et näiteks 2021. aastal oli miinimumtöötasu 584 eurot ja seega õige elatise suurus 292 eurot, siis on ilmselge, et hageja on elatisvõlgnik ja hageja pole kostja ees oma kohustusi korrektselt täitnud. Sarnane vähem maksmine on kestnud juba aastaid. Olukorra näitlikustamiseks esitas kostja 2021. aasta perioodi jaanuar-juuni kontoväljavõtted, kust nähtub, et hageja tasus elatist ainult 195 eurot kuus, kuid pidi tasuma 292 eurot. Lisaks ei saa kostja hinnangul olla vaidlust selle üle, et elatist tuleb tasuda iga kuu esimeseks kuupäevaks. Hageja on aastaid seda kohustust rikkunud ja see nähtub ka esitatud kontoväljavõtetelt. Kostja jaoks jääb arusaamatuks ka hageja väide nagu hageja oleks oma elatise tasumise kohustust täitnud ka perioodide august 2021. a - jaanuar 2022. a eest. Esiteks toob kostja välja, et on selge see, hageja on ka sellel perioodil tasunud ainult 195 eurot ja teiseks on selge ka see, et antud raha kandmist ei sa pidada elatise kohustuse täitmiseks, sest elatis on kantud kostja kontole, mitte kostja seadusliku esindaja (lapse ema) kontole nii nagu hageja oli seni tasunud ja nii nagu 2014. aasta kohtuotsuse resolutsiooni punkt 4 ette nägi. Lapse ema ei andnud hagejale juhiseid ega nõusolekut muuta kontot, kuhu elatis kanda. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hageja hagiavaldus sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes täielikult rahuldamata ja jätta kõik oma menetluskulud hageja kanda.
7.Kohus, tutvunud asjas kogutud tõenditega ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis, leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamise õiguslik alus on täitemenetluse seadustik (TMS) § 221 lg 1, mille järgi võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi eesmärk on täitedokumendi täidetavuse kõrvaldamine ja seda iseloomustab materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudutab täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (Riigikohtu 29.05.2012 kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-64-12, p 16). Hagi rahuldamise tagajärjena peab kohtutäitur TMS § 48 p 4 alusel täitemenetluse lõpetama. TMS § 221 lg 2 kohaselt on TMS § 221 lg-s 1 nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus. Seetõttu on TMS § 221
2-21-20364
lg 1 alusel esitatud hagis võimalik arvesse võtta vaid neid faktilisi (elu)sündmusi, mis on tekkinud pärast täitedokumendiks oleva kohtulahendi jõustumist.
8.Poolte vahel puudub vaidlus, et: − kostja M D on 19.05.2009 sündinud hageja ja V Di kooselust; − tsiviilasjas nr xxx kohtuotsusega mõisteti hagejalt Harju Maakohtu 23.01.2015 otsusega välja igakuine elatis kostjale 195 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäära, alates 23.01.2015 kuni kostja täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi- või keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis kuni õpingute lõpuni, kuid mitte kauem kui tema 21-aastaseks saamiseni (30.12.2021 hagiavalduse lisa 1); − alates 01.07.2021 elab kostja hagejaga aadressil xxx ning on tema ülalpidamisel täies ulatuses. Kostja vastuse kohaselt ei vaidle kostja seaduslik esindaja vastu sellele, et alates juuli lõpust 2021. a viibib kostja alaliselt hageja juures; − võlgniku S D suhtes on sissenõudja M D avalduse alusel algatatud 15.11.2021 täitemenetlus (xxx). Täitmisele kuuluvaks lahendiks on Harju Maakohtu 23.01.2015 otsus tsiviilasjas xxx. Põhinõude sisu on elatise võlg. Põhinõude suurus on 995 eurot (30.12.2021 hagiavalduse lisa 4) Kohtute infosüsteemi (KIS2) nähtub, et: − tsiviilasjas nr 2-21-20352 on kohus 28.02.2022 kohtuotsusega otsustanud muuta Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurust ja mõista S Dilt välja M Di kasuks M Di ülalpidamiseks alates 30.12.2021 igakuine elatis summas 0 eurot kuni M Di täisealiseks saamiseni 19.05.2027; − tsiviilasjas nr 2-21-20361 on kohus 17.06.2022 kohtuotsusega otsustanud välja mõista V Dilt M Di kasuks elatis perioodi eest 30.12.2021-31.12.2021 summas 12.90 eurot (s.o 200 eurot kuus) ning perioodi eest 01.01.2022 kuni 31.03.2022 summas 640.32 eurot (s.o 213.44 eurot kuus), s.o kokku 653.22 eurot; välja mõista V Dilt elatis alates 01.04.2022 kuni M Di täisealiseks saamiseni (s.o 19.05.2027) 225.64 eurot kuus (baassumma 209.20 eurot, millele lisandub 3% keskmisest brutokuupalgast 46.44 eurot ja millest on maha arvatud pool lapsetoetust 30 eurot); jätta M Di tagasiulatuva elatise nõue perioodi eest 01.07.2021 kuni 29.12.2021 rahuldamata. Hageja palub tunnistada tema vastu suunatud täitemenetlus lubamatuks, kuna tegelikud asjaolud on muutunud ja hageja täitis ülalpidamiskohustused enda hinnangul täies ulatuses Harju Maakohtu kohtuotsuse alusel (tsiviilasjas nr xxx) ning võlgnevus puudub.
9.Kohus selgitab, et kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohus selgitab, et käesoleva vaidluse lahendamise seisukohalt on oluline arvesse võtta hageja poolt varasemalt kostjale elatise tasumise asjaolud (sh ebapiisav või ebaregulaarne tasumine). Kuna kostja kasuks on hagejalt varasemalt elatis välja mõistetud kohtuotsusega (täitedokument), siis korraldab kohtuotsuse täitmist kohtutäitur (täitemenetluse seadustik § 3 lg 1). Kostja ei ole nõus hageja väitega, et alates 2016. a leppisid lapsevanemad kokku, et hageja maksab elatisraha summas 195 eurot ja maksab lapse huvialaringide eest. Kostja selgituste kohaselt ei vasta antud hageja väide tegelikkusele ning kostja kinnitab, et sellist kokkulepet pole vanemate vahel kunagi olnud. Samuti ei vasta kostja selgituste kohaselt tõele hageja väide, et lapse emal ei olnud esitanud mitte ühtegi pretensiooni seoses ülalpidamiskohustuse täitmisega kuni oktoobrini 2021. a. Kostja seaduslik esindaja pöördus korduvalt kohtutäituri M R’e poole, et kohtutäituri
2-21-20364
vahendusel kätte saada elatisraha, mis on jäetud kas tasumata või tasutud vales suuruses. Täiendavalt ei vasta tõele hageja väide, et ta ei saanud eeldada, et lapse ema pöördub kohtutäituri poole aastal 2021. Kostja toob välja, et kostja seadusliku esindaja telefoni ekraani kuvatõmmis tõendab, et 11.09.2021 V D kirjutas hagejale, et tema iseseisev otsus elatise mittemaksmise suhtes on ebaseaduslik.
10.Kohus nõustub käesoleval juhul hagejaga, et algselt elatise väljamõistmise alused on muutunud, kuid analüüsib järgnevalt, kas on tõendatud, et elatisvõlgnevus puuduks ning, kas poolte vahel oleks sõlmitud täiendavaid kokkuleppeid. Kohus selgitab, et käesoleval juhul ei ole elatise väljamõistmist hagejalt muudetud tagasiulatuvalt. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 08.03.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p-s 11selgitanud, et: „Olukorras, kus hagejalt on kohtulahendiga välja mõistetud elatis alaealise lapse kasuks, ei ole välistatud ülalpidamiskohustuse täitmine muul viisil kui kohtulahendis märgitud igakuise elatise maksmisega. Elatise maksmise kohustus on lapsevanemal perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 2 esimesest lausest tulenevalt juhul, kui ta ei täida lapse ülalpidamise kohustust vahetult, s.o lapse kasvatamises osalemisega. Üldjuhul tuleb juba elatise väljamõistmisel arvestada seda, kui suure osa ajast viibib laps lahuselava vanema juures, ning vastavalt elatise suurust vähendada või üldse elatis välja mõistmata jätta (vt Riigikohtu 08.01.2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12). Kui aga asjaolud pärast kohtulahendi tegemist muutuvad ning elatist maksma kohustatud lapsevanem hakkab lapsega koos elama või muul viisil rohkem tema kasvatamises osalema, võib täies ulatuses elatise sissenõudmine täitemenetluses olla alusetu, sest vanem täidab ülalpidamiskohustust vabatahtlikult. Osas, milles elatise sissenõudmine on alusetu, saab kohtulahendi täitmist takistada sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega, isegi kui ei ole esitatud TsMS § 459 järgset hagi kohtulahendi muutmiseks.“ Täiendavalt on kolleegium samas tsiviilasjas, p-s 14 märkinud, et: „Kolleegium märgib, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamist ei välista asjaolu, et kohtulahendiga väljamõistetud elatise maksmise kohustusest vabanemiseks oleks võinud esitada hagi TsMS § 459 järgi ja nõuda jõustunud kohtulahendi muutmist korduvate kohustuste osas. Kohtulahendi, millega on välja mõistetud lapse elatis, muutmist saab TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda alates vastava hagi esitamisest, mitte tagasiulatuvalt (vt Riigikohtu 17.05.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kuna hageja taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist möödunud perioodi osas, ei oleks tal TsMS § 459 järgse hagi esitamisega võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Lisaks on sellise hagi esitamine elatist maksma kohustatud isiku õigus, mitte kohustus. Seetõttu ei saa elatiselahendi muutmise hagi õigel ajal esitamata jätmine välistada hageja õigust kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sh nõuda sundtäitmise lubamatuks tunnistamist, kui vastavad eeldused on täidetud.“
11.Kohus on seisukohal, et elatist ei saa vähendada omavoliliselt üksnes põhjusel, et hageja soovis/oli sunnitud teatud kostja igakuised kulutused ise kandma. Kohus selgitab, et ülalpidamise andmine rahas, igakuiselt ettemakstult, võimaldab elatist lapse heaks vahetult kasutaval vanemal arvestada nimetatud summaga kulude planeerimisel. Erinevate teenuste ja kaupade eest tasumine ülalpidamise andmisena ei anna sellist kindlust ega täida ülalpidamise eesmärki. Kui lapsest lahuselav vanem soovib lisaks igakuisele elatisele osta lapsele asju või tasuda teatud teenuste eest, siis võib ta seda teha täiendavalt igakuisele elatisele või saavutada vastavasisuline kokkulepe lapsega kooselava vanemaga. Käesoleval juhul aga kohtule esitatud asjaoludest nähtuvalt on hageja aktiivselt osalenud nii elatise maksmisega, kui täiendavate kulutuste kandmisega lapse kasvatamises ning kostja seaduslik esindaja ei ole esitanud varasemalt vastuväiteid, et 195 eurot kuus elatise tasumine on teostatud ilma poolte kokkuleppeta.
2-21-20364
Kohtu hinnangul on arvestades asjaolu, et laps ei ela enam püsivalt emaga, täitemenetluse algatamine ilmselgelt põhjendamatu ja hageja suhtes ebaõiglane.
11.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendatud, et nõue on rahuldatud või alternatiivselt saab lugeda tasaarvestatuks, mis on sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõude eelduseks. Kohus selgitab täiendavalt, et kuni 30.12.2021 oli hagejal kohustus tasuda elatist vastavalt Harju Maakohtu 23.01.2015 kohtuotsusega tsiviilasjas nr xxx väljamõistetud elatise suurusele ning tsiviilasjas nr xxx on kohus 28.02.2022 kohtuotsusega otsustanud muuta alates 30.12.2021 igakuine elatise summa 0 euroni. Seega tuleb S D hagi M D (seaduslik esindaja V D) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamise nõudes rahuldada ning tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr xxx lubamatuks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 138 lg kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 174 lg 2). Kohus leiab, et kuivõrd kohus rahuldas hagiavalduse, tuleb tulenevalt TsMS § 162 lg 1 nii hageja kui kostja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja ei ole esitanud kohtule menetluskulude nimekirja, mistõttu puuduvad menetluskulud, mida kindlaks määrata. TsMS § 178 lg 1 järgi menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.