Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
Tsiviilasi (number ja avaldus)
nr 2-21-17177 I.Si hagi M.Si vastu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimumelatise ja tagasiulatuva elatise 3504 euro väljamõistmiseks suuline hagimenetlus
Hagi hind
6132 eurot (TsMS § 129 lg 2)
Kohtuistungi aeg
19. jaanuar 2022
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
alaealine I.S (isikukood: xxxxxxxxxxx , aadress: xxxxxxxx xx-xx xxxxxxxxx; e-post: [email protected] )
Hagejale määratud esindaja
vandeadvokaadi abi Marit Seesma (Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid OÜ, e-post: [email protected])
Kostja
M.S (isikukood: xxxxxxxxxxx ; elukoht: xxxxxx x-xx xxxxxxx, e-post: [email protected] )
28. jaanuar 2022
teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil (TsMS § 630, § 632 lg 1, § 633 lg 7). Kohtu selgitus Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJATE NÕUE ja SEISUKOHAD KOSTJA VASTUSELE (I kd, lk 1-4)
Hageja esindaja täpsustas 19.01.2022 kohtuistungil nõuet järgnevalt. Hageja taotleb, et alates 01.01.2022 kuni hageja täisealiseks saamiseni tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis summas 213 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijaindeksi muutusega ning millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutopalgast. Muus osas, st hagi esitamisest kuni 01.01.2022 nõutud elatise ja enne hagi esitamist tagasiulatuva elatise nõudes jäi hageja varasema hagi juurde.
Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Lapse vanaema ja ema sõnade kohaselt jäi laps alates 2017. a elama vanaema juurde ning sellest ajast alates ei ole lapse ema oma last toetanud rahaliselt ega osalenud ka muul moel lapse kasvatamises. Kuna lapse ema on jätnud täitmata oma kohustused lapse ees, siis sellest tulenevalt tekib emal kohustus maksta oma lapsele elatist.
Kostjale vastates märgib hageja esindaja, et vastuses on keskendutud kostja ja tema ema vahelistele erimeelsustele, mis ei ole aga seotud elatise hagiga. Kostja pole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et ta osaleb hageja kasvatamises või ülalpidamises, mistõttu jääb hageja kõigi oma nõuete juurde.
KOSTJA 01.09.2021 VASTUVÄITED HAGILE (tl 16)
KOHTUISTUNG (19.01.2022)
Kohtuistungil täpsustas hageja oma nõuet ning kostja vaidles sellele vastu. Kostja märkis, et: ei olegi elatist maksnud, aga kui tal on rahakotis raha, siis on ta pojale andnud. Peale selle saab vanaema lasteraha, millist kinnitas kohtule ka hageja esindaja. Kostja leidis, et ta ei peagi elatist maksma, kui ta last ei näe. Kostja sissetulekuks on vaid palk, mis oleneb kuust, aga umbes 800900 eurot kätte ja ka tema abikaasa saab palka. Samuti on kostja maksnud hageja telefoniarveid, sest ta hageja telefonipakett on tema omaga seotud. Hageja esindaja selgitas tagasiulatuva elatise nõuet põhjendades, et vanaema selgitas, et tegelikult on ta emaga pikalt rääkinud juba, et tuleks last aidata, käia teda kasvõi vaatamas või elatist maksta, aga kuna see on seotud peresuhetega, siis lihtsalt vanaema loobus koguaeg et ehk olukord paraneb, aga ei paranenud.
Esmalt märgib kohus, et pooltel on tsiviilmenetluses võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ning vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Hageja ja kostja määravad ise, mis asjaolud nad oma nõuete ja vastuväidete põhjendamiseks esitavad ja milliste tõenditega neid enda kirjeldatud asjaolusid soovivad kohtule tõendada. Hagi tuleb menetleda poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes esitatud nõuetest.
Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 100 lg 2 järgi täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Elatist peab kasutama lapse huvides. Alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui nimetatud paragrahvi alusel arvutatud summa. Sealjuures tuleb arvestada ka seda, et kohtule teadaolevatest asjaoludest võib järeldada, et kostja on ainus hageja seaduse järgi kohustatud ülalpidaja, mistõttu peaks tema kanda jääma kõik hageja põhivajadustest tulenevad kulutused. PKS § 101 lg 3 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma. Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. PKS § 101 lg 5 kohaselt ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. PKS § 101 lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat.
põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral PKS §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kostja töövõimet oleks vähendatud. Samuti ei ole esitatud tõendeid, et kostjal oleks teisi ülalpeetavaid. Kohtule esitatud avaldustes on kostja märkinud, et elab oma abikaasaga hästi – palka saavad mõlemad, sh kostja ca 800-900 eurot kätte. Seega tuleb asuda seisukohale, et kostja on töövõimeline. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et laste ülalpidamiskohustusest tulenevalt on kohustus teenida sissetulekut ning kostja ei vabane laste ülalpidamiskohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole hetkel sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike (vt RKTKo 24.10.2012 nr 3-2-1-11812, p 15). Seega peavad töövõimelised lapsevanemad tegema kõik endast oleneva, et nende laste põhivajadused saaksid rahuldatud.
elatisnõude pikema viivituseta. Samuti ei ole hagis kirjeldatud, milline konkreetne kahju on hagejale elatise maksmata jätmisest tekkinud. Lisaks on kohus seisukohal, et tagasiulatuva elatisnõude rahuldamine koormaks kostjat käesoleval juhul ebamõistlikult. Seetõttu jätab kohus vastava nõude rahuldamata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.