Tallinna Ringkonnakohus
Kohtunikud
Tiit Kollom, Reet Allikvere, Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht
03.02.2016 Tallinnas
Tsiviilasja number
2-15-13925
Tsiviilasi
Betoonimeister AS-i väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.12.2015 määrus pankrotimenetluse lõpetamiseks ja pankrotihalduri tasu määramiseks
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Betoonimeister AS-i määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
avaldus
EP
pankroti
nende Võlausaldaja Betoonimeister AS (registrikood 11070630), esindaja Margus Rebane Võlgnik EP (IK XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Anne-Riin Kütt Ajutine haldur Jüri Truuts Kirjalik menetlus
Jätta Harju Maakohtu 22.12.2015 määrus tsiviilasjas nr. 2-15-13925 muutmata ja Betoonimeister AS määruskaebus rahuldamata. Määruskaebusega seotud kulud jätta kaebuse esitaja kanda. Määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik 18.09.2015 esitas Betoonimeister AS Harju Maakohtusse avalduse EP pankroti väljakuulutamiseks. Võlausaldajal oli kahtlus, et võlgnik on maksejõuetu, kuna võlgnik ei täitnud enda rahalisi kohustusi.
Võlgnik vaidles avaldusele vastu. Võlausaldaja nõue ei ole sissenõutavaks muutunud. Võlgnik nõustub, et käenduskohustuse summa on 20 000 eurot, kuid võlgnikule ei ole teada, millal on kohustuse täitmise tähtaeg. Võlausaldaja esitas esimese nõude käenduskohustuse täitmiseks alles koos pankrotihoiatusega. Asjaolul, et võlgniku omanduses olnud eramu kaasomandi mõtteline osa läks 21.05.2015 võlgniku elukaaslasele, kellega võlgnik abiellus 10.07.2015, ei ole sellist sisu, nagu väidab võlausaldaja. Võlgnik ei ole maksejõuetu võlgniku töölepingu alusel tehtav töö võimaldab võlgnikul täita oma kohustusi võlausaldajate ees juhul, kui kohustusi on võimalik täita igakuiste mõistlike osamaksetega ja võlausaldaja ei jää põikpäiselt seisukohale, et võlgnik peab maksma 20 000 eurot ühekordse maksega. Võlausaldaja ei ole korduvalt võlgnikult nõudnud kohustuse täitmist. 06.09.2015 pankrotihoiatus oli esimene võlgnikule käenduskohustuse täitmiseks esitatud nõue Harju Maakohtu 16.11.2015 määrusega rahuldati Betoonimeister AS avaldus EP-le ajutise halduri nimetamiseks, määrates ajutiseks pankrotihalduriks halduriks Jüri Truutsi. Maakohtu määrus 22.12.2015 määrusega jättis Harju Maakohus Betoonimeister AS-i avalduse EP pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata, mõistis Betoonimeister OÜ-lt välja ajutise halduri tasu 900 eurot ja tehtud kulutuste katteks 3 eurot, ning lõpetas asja menetluse. Võlausaldaja nõude, mille alusel kohus nimetas ajutise halduri praeguses menetluses, täitis kolmas isik menetluse ajal. Võlgnik ei ole eeltoodust tulenevalt püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 ja 3 tähenduses, samuti esineb PankrS § 15 lg 3 p 6 ja § 31 lg 2 nimetatud alus pankroti välja kuulutamata jätmiseks. Ajutine pankrotihaldur Jüri Truuts esitas tasunõude 11,25 töötunni eest kokku 900 eurot ja tehtud kulutuste katteks 3 euro saamiseks. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär 90 eurot. Kohus leidis, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 900 eurot ja tehtud kulutuste katteks 3 eurot. Tulenevalt PankrS § 150 lg-st 3 hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Ajutise halduri nimetamine, pankroti väljakuulutamine ja muud pankrotimenetlusega seotud asjad lahendatakse hagita menetluses, kui seadusest ei tulene, et need lahendatakse hagimenetluses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus leidis, et on õiglane, et võlausaldaja ja võlgniku menetluskulud (välja arvatud ajutise halduri tasu ja kulud) jäävad võlausaldajate ja võlgniku endi kanda. Määruskaebus Betoonimeister AS palub maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus määras ajutise halduri tasu välja mõista võlausaldajalt. Maakohus märkis õigesti asjaolu, et võlgnevus tasuti alles menetluse ajal ning on seda arvestanud, kuid sellegi poolest on kohus kulud ebaõiglaselt jaganud. TsMS § 168 lg 4 kohaselt jääksid hagimenetluses analoogses olukorras menetluskulud kostja kanda, kuivõrd
võlgnevus on tasutud menetluse ajal. Võlausaldaja hinnangul võimaldab ka TsMS § 172 lg 1 lähtuda hagita menetluses samast põhimõttest ning jätta kulud võlgniku kanda, kes tasus võla alles menetluse ajal, mis oleks igati õiglane. Siinjuures on oluline märkida, et kolmas isik, kes võla tasus, on võlgniku abikaasa ja kes tegi seda üksnes eesmärgiga vältida võlgniku poolt abikaasale vahetult enne pankrotti kingitud kinnistu tagasivõitmist. Võlausaldaja on pankrotiavalduses ja menetluse käigus välja toonud asjaolud, mis näitavad, et võlgnik muutis ennast tahtlikult varatuks enne pankrotiavalduse esitamist. Sellisel olukorras oli võlausaldaja jaoks ainuvõimlik pankrotiavalduse esitamine, et jõuda seeläbi vara tagasivõitmiseni. Äärmiselt ebaõiglane oleks jätta sellises olukorras kulud võlausaldaja kanda. Samuti on oluline rõhutada, et pankrotiavalduse esitamise seisuga oli võlgnik maksejõuetu. Seda kinnitas võlgnik ise ning seda kinnitas istungil ka ajutine haldur. Seega ei olnud tegemist alusetu avaldusega ja pealegi kohus rahuldas antud asjaolude pinnalt võlausaldaja taotluse ajutise halduri nimetamiseks. Avaldus jäeti kohtu poolt rahuldamata üksnes põhjusel, et kolmas isik tasus avalduse aluseks olnud võlgnevuse. Võlausaldaja taotleb kõigi menetluskulude, sh ajutise halduri tasu ja kulude jätmist võlgniku kanda. Edasine menetluse käik EP palus jätta määruskaebuse rahuldamata. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leiab, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Kolleegium nõustub maakohtu määruse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 ja § 659 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kolleegium märgib vastuseks määruskaebusele järgmist. Põhjendatud ei ole kaebaja väide, et kõik pankrotimenetluse kulud tuleks jätta üksnes võlgniku kanda. Praegusel juhul jättis maakohus pankrotiavalduse rahuldamata. PankrS § 150 lg. 3 sätestab, et kui kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse rahuldamata, hüvitab pankrotimenetluse kulud võlausaldaja. Tähtsust ei oma asjaolu, et võlgniku eest tasus võla kolmas isik. Et võlg on tasutud, teavitas E. Peets võlausaldajat koheselt ning palus võtta ette samme pankrotimenetluse lõpetamiseks, et võimalikult vältida kulude suurenemist menetluses. Võlgniku kohustuse täitmise ajal 30.11.2015 märkis ajutine haldur (vt t lk 93), et tema kulud seoses pankrotimenetlusega on 260 eurot. Seega oleks võlausaldaja saanud ära hoida vähemalt 2/3 osas halduri tegevusega seotud kulusid. Kolleegium nõustub maakohutu põhjendustega, et praegusel juhul oli õiglane jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning tulenevalt PankrS § 150 lg-st 3 jätta ajutise pankrotihalduri kulud võlausaldaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere
Ulvi Loonurm
Tiit Kollom
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.