2.Välja mõista kostjalt R Bilt hageja D Ba kasuks alates 01.11.2021. a igakuine elatis 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus kuni D Ba täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
2.1.Igakuised elatisemaksed tuleb tasuda A A arveldusarvele EE xxx selgitusega „D Ba elatis“.
3.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.D Ba esitas 28.10.2021. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse R Bi vastu elatise 292 euro saamiseks. 29.10.2021. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 16.11.2021. a kohtumäärusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule.
2.Maakohtule 25.11.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista elatis 292 eurot kuus. Laps on ema ülalpidamisel, lapse isa materiaalselt perekonda ei toeta. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja kasuks. Hageja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Hageja igakuised kulutused moodustavad 750 eurot.
3.Kompromissi ettepanekule esitas hageja esindaja selgituse, milles märkis, et kostja keeldus kompromissi sõlmimast. Hageja esindaja märkis, et otsuse tegemisel tuleks arvestada lapse elatustasemega. Lapsel kulub igakuiselt elamiskuludele 100 eurot, toidule 200 eurot, tervisekulud 50 eurot, isikuhoolduse kulud 30 eurot (küünte pikendamine), 50 eurot (juuste värvimine), 50 eurot dekoratiivkosmeetika (hagejal on probleemne nahk, mõnikord on nimetatud kuluartikkel suurem), transpordikulud 50 eurot, koolikohustuste täitmiseks 50 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 200 eurot. Lisaks eeltoodule käib hageja kinos, kontserditel, ja erinevatel üritustel, kuhu tuleb osta piletid.
KOSTJA VASTUS
4.R B märgib hagile saadetud kirjalikus vastuses, et tunnistab esitatud haginõuet. Kostja täidab alates novembrist ülalpidamiskohustust vabatahtlikult ja kannab elatise tütre D arveldusarvele. Kostja teeb ülekandeid kolmes osas. Kostja märgib, et on nõus maksma lapsele elatisraha seadusega ettenähtud määras. Kostja on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus rahuldab hagi.
6.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.
D Ba on R Bi tütar.
7.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
8.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
9.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
10.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
11.Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
12.Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus. Lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt Riigikohtu 07.02.2018 lahend tsiviilasjas nr 2-15-15909/124 p 12, 22.03.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16513, p 15).
13.Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.
14.Kostja nõustub tütre ülalpidamiseks maksma elatist 292 eurot. Kostja märgib, et on täitnud ülalpidamiskohustust vabatahtlikult.
15.Eesti Vabariigi keskmine brutokuupalk on 1 586 eurot ja lapsele kulutab hageja 750 -780 eurot kuus. Eesti Vabariigi miinimum töötasu moodustas 584 eurot ja hagejale kulub väidetavalt üle miinimum töötasu kuus.
16.Kohus märgib, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja lapse arenguks vahendite tagamine. Näiteks küünte pikendamist ja juuste värvimist ei saa küll igapäevaste vajaduste ja lapse arenguks märkida. Lapse tavalist elulaadi kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid. Hageja esindaja seisukohast nähtub, et hageja seadusliku esindaja materiaalne olukord ja elulaad võimaldavad kulutada lapsele suuremaid kulutusi.
17.Kohus nõustub kostja väidetega selles, et ta on vabatahtlikult täitnud ülalpidamiskohustust.
18.Pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja on 01.10.2021. a kuni 07.12.2021. a kandnud hagejale elatist 384 eurot.
19.Arvestades eespool toodut rahuldab kohus hagi ning mõistab kostjalt välja tütre ülalpidamiseks elatise 292 eurot kuus kuni tütre täisealiseks saamiseni.
20.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
21.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.