2.Välja mõista I Bilt elatis D Ba kasuks alates 18.10.2021. a igakuise elatusrahana 270 (kakssada seitsekümmend) eurot kuus kuni tütre D Ba täisealiseks saamiseni või kuni vanema varalise seisundi või lapse vajaduste muutumiseni.
3.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatise makseid
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
HAGEJA NÕUE
1.Maakohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja I B hageja D Ba isa. Laste vanemate abielu on lahutatud xxx. a. Laps on hageja seadusliku esindaja ülalpidamisel ja kostja last materiaalselt ei teota. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise hageja ülalpidamiseks vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg 1.
2.Hageja seaduslik esindaja nõustub kostja väitega, et neil oli kokkulepe, kuid kostja rikkus seda jättes augustikuu eest elatise maksmata. Hageja esindaja soovib nüüd, et kostja maksaks igakuiselt ametlikult elatist.
KOSTJA VASTUS
3.Kostja tunnistab hagi osaliselt ja on nõus tasuma elatist. Väide, et kostja perekonda materiaalselt ei toeta, ei vasta tegelikkusele. Peale abielu lahutust on kostjal ja hageja seaduslikul esindajal suuline kokkulepe, et kostja tasub iga kuu hagejale 270 eurot, millest 120 on ratsaspordi trenni eest ja 150 elatis. Kostja peab võimalikuks asja lahendamist kompromissiga. Kostja on nõus maksma elatist 270 eurot kuus.
4.Kohtu ettepanekule pooltel asi lahendada kompromissisiga, hageja seaduslik esindaja ei reageerinud. Kostja esitas kohtule seisukoha, milles selgitas, et neil ei õnnestunud kompromissi sõlmida. Kostja palub kohtul teha antud asjas lahend, lähtudes kehtivast seadusest ja poolte poolt esitatud tõenditest. Kostja on seisukohal, et antud asja saab lahendada kirjalikus menetluses.
5.Kohtunõudele kirjaliku menetluse kohta hageja seaduslik esindaja ei reageerinud ega esitanud vastuväiteid.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.
8.TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
9.TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.
10.TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldus.
11.Perekonnaseaduse (PKS) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest. D Ba on I B tütar.
12.PKS § 96 ja § 97 lg 1 tulenevalt on elatis lapsele põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus, mida vanem on kohustatud lapsele andma ja alaealine laps õigustatud saama.
13.PKS § 100 lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.
14.Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes.
15.Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11).
16.Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.10. 2012. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12 p 13).
17.Vastavalt PKS § 101 lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.
18.2021. aastal on kuupalga alammäär 584 eurot, elatise miinimummäär ühe lapse kohta 292 eurot. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-7-05 leidnud, et perekonnaseadusega sätestatud minimaalne elatis on lapse minimaalsete vajaduste osas ligilähedane tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis kui vanemad elavad lahus.
19.Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Üksnes mõjuval põhjusel võib vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks PKS § 102 lg 2 mõttes, mil kohus võib elatist mõista alla miinimummäära, on muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
20.Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid.
21.Üldjuhul peab vanem andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. Hagiavalduses nõuab hageja elatise väljamõistmist seadusega kehtestatud määras.
22.Tulenevalt TsMS § 230 lg 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited ning vastavalt TsMS § 5 lg 2 määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Hageja pidi tõendama, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust hageja ees, st on jätnud elatise tasumata või tasunud seda ebaregulaarselt ja ebapiisavalt.
23.Kostja tunnistab nõuet osaliselt ning on nõus maksma elatist 270 eurot kuus. Kostja väitel oli vanemate vahel sõlmitud suuline kokkulepe elatise suuruse osas.
24.Hageja seaduslik esindaja tunnistab, et neil oli suuline kokkulepe, kuid kostja rikkus seda augusti kuus.
25.Kohus märgib, et kokkuleppe olemasolu ei välista ega piira elatise hagi esitamist. Riigikohus on märkinud, et vanemate kokkulepe ei välista ega piira PKS § 100 lg 3 teise lause järgi üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist. PKS § 100 lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. Sellise kokkuleppega reguleerivad vanemad kui lapsele ülalpidamist andma kohustatud isikud omavahelisi suhteid. Samas vanemate kokkulepe ei välista ega piira üldjuhul lapse seadusest tuleneva elatisenõude esitamist.
26.Kohus nõustub sellega, et kostja on lapse kasvatamises ja tema ülalpidamises osalenud (mida tõendavad lapse emale tehtud ülekanded), osalus on olnud regulaarne. Kostja esitatu kohaselt on kostja teinud hageja seadusliku esindajale ülekandeid suulise kokkuleppe kohaselt. Augusti kuus on kostja kandnud hageja seadusliku esindajale lapse ratsaspordi trenni eest 110 eurot. Kostja märkis oma vastuses, et neil oli kokkulepe, et kosja maksab hageja seadusliku esindaja eest laenukohustuse. Pangakontoväljavõttest nähtub, et kostja on teinud hageja seadusliku esindaja eest ülekanded laenukohustuse täitmiseks (2021. a juuli, august). Kostja on nõus maksma hagejale elatis igakuiselt 270 eurot. Hageja seaduslik esindaja ei ole nimetatud väitele vastuväidet esitanud.
27.Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (PKS § 102 lg 1).
28.Kostja tunnistab elatise nõuet 270 euro ulatuses ja on lapse ülalpidamis kohustust täitma nimetatud summas.
29.Kohus märgib, et Justiitsministeeriumi tellimisel viisid Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbi uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatis, mille lõpparuande kohaselt on 13-17 aastaste laste miinimumelatise suurus 416 : 2 =
eurot kuus ühe vanema kohta (vt uuringu lk 47, https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Lapse ülalpidamiskulu jagatakse kahega, kuna eeldatakse, et vanemad panustavad lapse kulude kandmisesse võrdselt. Uuringu järgi on hagejate vanuste laste vajaduspõhine miinimumelatis 208 eurot kuus.
30.Käesoleval juhul arvestab kohus elatise suuruse määramisel hageja vanust, tema eeldatavaid vajadusi (huviring) aga ka otsuse p-s 19 nimetatud uuringus toodud hageja vanuse laste vajaduspõhise elatise suurust; kostja senist panust ja osalust ning mõistab kostjalt välja elatise 270 eurot kuus.
31.Kohus on seisukohal, et väljamõistetav elatis (elatisemakse suurus) on mõistlik, arvestades kostja majanduslikke võimalusi ning tunnistades elatise nõuet nimetatud summas.
32.Kohtu hinnangul ei kahjusta väljamõistetud elatise suurus elatise maksmise eesmärki, st lapse igapäevased vajadused saavad rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samuti leiab kohus, et otsus on kostja ülalpidamisvõimet arvestades täidetav.
33.Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. Seega lapse vajaduste või vanema varalise seisundi muutumisel on võimalik taotleda hagis kohtult väljamõistetud elatise suuruse muutmist.
34.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
Menetluskulude jaotus
35.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Juhindudes TsMS § 163 lg 1 sätestatust jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.