Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue 14.10.2014 esitas UV (hageja, töötaja) Tööinspektsiooni juures tegutsevale töövaidluskomisjonile (TVK) avalduse H OÜ (kostja, tööandja) vastu töövaidluses. TVK lahendas avalduse 09.12.2014 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1827 ja rahuldas selle osaliselt. 06.02.2015 esitas kostja Harju Maakohtule avalduse vaadata pooltevaheline töövaidlus läbi hagimenetluse korras. Seeläbi vaidlustas kostja TVK otsuse osas, milles TVK hageja avalduse rahuldas. Hageja TVK otsuse ülejäänud osas vaidlustamiseks tähtaegselt kohtusse ei pöördunud. 13.04.2015 määrusega võttis kohus hageja TVK-le esitatud avalduse pärast kohtualluvuse osas poolte ärakuulamist hagina menetlusse. Kostja hagile ei vastanud, mistõttu kohus luges kostja vastuseks TVK-s esitatu. Hageja esitas 26.05.2015 kohtule oma seisukohad ja taotlused, milles muu hulgas kordas ka neid nõudeid, mis TVK-s jäid rahuldamata. 30.07.2015 esitas hageja lisaks viivise nõude. Mõlemad pooled esitasid ka menetluskulude nimekirjad ja neile vastuväiteid. Kohus lahendas 14.08.2015 määrusega hageja 30.07.2015 täiendavate tõendite vastuvõtmise taotlused ning jättis 17.08.2015 määrusega hageja täiendavate nõuete avaldused käiguta. 24.08.2015 määrusega keeldus kohus menetlusse võtmast hageja põhinõuet summas, mis jäi TVK-s rahuldamata, samuti sellelt summalt arvestatud viivise nõuet. Ülejäänud osas võttis kohus menetlusse hageja täiendava nõude viivise saamiseks. Kostja viivisenõudele vastuväiteid ei esitanud. 12.10.2015 kirjas andis kohus pooltele ka võimaluse esitada täiendavate menetluskulude nimekirjad, mida pooled ei teinud. Hageja nõudis kostjalt perioodi 23.01.2014-30.03.2014 (nõudeperiood) eest keskmise netotöötasu 3522,48 eurot ja sellelt viivise maksmist. Hageja märkis, et pooled sõlmisid 26.06.2013 töölepingu, mille alusel hageja asus samast päevast kostja juures tööle Soomes (Helsingi Uusimaa piirkonnas) lamekatuse ehitajana. 2014. aasta algul, täpsemalt nõudeperioodil, ei andnud kostja hagejale tööd, hageja pidi olema kodus tööootel ja tal puudus töine sissetulek. Hageja keskmine ühe kuu neto-töötasu enne nõudeperioodi oli 1560 eurot. Pooled lõpetasid töölepingu 26.05.2014. Hageja nõue muutus tervikuna sissenõutavaks hiljemalt 20.04.2014 ja sellele järgnevast päevast alates nõudis hageja viivist. TVK-le esitas hageja eelkirjeldatud alusel põhinõude suuremas summas (3900 eurot), millest TVK rahuldas kohtus menetlusse võetud nõudesumma. Lisaks soovis hageja TVK-s töölähetuse päevaraha 4700 eurot ja eluaseme kompensatsiooni 1400 eurot väljamõistmist. Mõlemad vastavad nõuded jäid TVK otsusega rahuldamata. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud kulusid 1124 eurot (lepingulise esindaja tasu 1100 eurot 20,67 h eest hinnaga

ca 55,23 eurot tunnis ja tõlkekulu 24 eurot). Hageja taotles, et kohus kohustaks kostjat tasuma hagejale hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu väitega, et tal oli hagejale nõudeperioodil tööd anda, aga hageja ei ilmunud tööle. Viivise nõudele kostja vastuväiteid ei esitanud. Kostja kinnitas, et jääb jätkuvalt juba töövaidluskomisjonile esitatud vastuväidete juurde ja palus töövaidluskomisjonile esitatud vastuväited võtta aluseks ka käesolevas kohtulikus menetluses. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud lepingulise esindaja tasu summas 675 eurot, st 300 eurot 3 h eest tasuga 100 eurot tunnist ja 375 eurot 5 h eest tasuga 75 eurot tunnis. Nimetatud tasule lisandub käibemaks summas 135 eurot. Kostja märkis, et advokaadibüroole tasutud esindajatasult saab kostja käibemaksu tagasi arvestada. Maakohtu otsus 30.10.2015 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja perioodi 23.01.2014-30.03.2014 eest keskmise neto-töötasu 3522,48 eurot, sellelt summalt viivise 436,38 eurot ja viivise alates 31.10.2015 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohus jättis hageja kanda menetluskulud seoses 26.05.2015 menetlusdokumendis märgitud täiendava nõudega saamata jäänud töötasu 377,52 eurot saamiseks, mille Tööinspektsiooni juures tegutsev töövaidluskomisjon jättis 09.12.2014 otsusega töövaidlusasjas nr 4-1/1827 rahuldamata, samuti seoses põhivõla sellelt osasummalt arvestatud viivise nõudega, mille hageja esitas 30.07.2015 menetlusdokumendis ja mida täpsustas 21.08.2015, ning mis mõlemad jäid menetlusse võtmata Harju Maakohtu 27.08.2015 määrusega. Ülejäänud menetluskulud jättis kohus kostja kanda. Samuti määras kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse, rahuldas hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise summas 396,58 eurot (põhjendatud õigusabikulu 372,58 eurot ja tõlkekulu 24 eurot). Kohus määras, et kostjal tuleb tasuda menetluskulude hüvitise summalt 396,58 eurot hagejale viivist alates otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kostja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks jättis kohus rahuldamata. Kohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks järgmised asjaolud, mille üle pooltel vaidlus puudub: pooltevaheline tööleping kehtis alates 26.06.2013 kuni 26.05.2014 (TVK tl 2–3, kohtutoimiku lk 40); hageja töötas töölepingu alusel Soome Vabariigis; tööleping vormistati soome keeles ja selle järgi tuli pooltel lähtuda kollektiivlepingu Vedeneristysalan Työehtisopimus (kollektiivleping) tingimustest; hageja keskmine ühe kuu neto-töötasu enne nõudeperioodi oli 1560 eurot. Kohus käsitles esmalt kohaldatava õiguse küsimust. Arvestades nõudeperioodi on asjakohased nii ajavahemikul alates 01.03.2012 kuni 28.02.2014 kui ka alates 20.03.2014 kehtinud kollektiivlepingu redaktsioonid (otsuse allkirjastamise aja seisuga arvutivõrgus kättesaadavad vastavalt https://www.finlex.fi/data/tes/MU20Vederis1203.pdf ja https://www.finlex.fi/data/tes/stes582-MU20Vederis1403.pdf). Töölepingule kohalduv õigus tuleb kohtul määrata kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määruse nr 593/2008 (Rooma I määrus) järgi (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-179-12, p 12). Rooma I määruse art 28 järgi kohaldub määrus lepingutele, mis on sõlmitud alates 17.12.2009, pooltevaheline tööleping sõlmiti pärast nimetatud kuupäeva. Töölepingule

kohalduva õiguse määrab Rooma I määruses kindlaks art 8. Selle artikli esimese punkti esimese lause järgi on individuaalne tööleping reguleeritud õigusega, mille pooled on art 3 kohaselt valinud. Rooma I määruse art 3 lg 1 teise lause järgi tuleb valik teha sõnaselgelt või see peab nähtuma selgelt lepingutingimustest või juhtumi asjaoludest. Art 8 lg 1 teise lause kohaselt ei või õiguse valik põhjustada töötaja ilmajätmist kaitsest, mis on talle ettenähtud sätetega, millest ei saa kokkuleppega kõrvale kalduda selle õiguse alusel, mis kohalduks õiguse valiku puudumisel art 8 lg-te 2-4 alusel. Pooltevahelise töölepingu järgi tuleb töösuhtele kohaldada vähemalt osaliselt Soome õigust (Vuosilomalaki ja kollektiivleping). Töölepingus ega teistes enne kohtumenetlust koostatud ja kohtule esitatud dokumentides ei sisaldunud poolte avaldused selle kohta, millised muud tööõiguse sätted kuuluvad kohaldamisele. Siiski saavad pooled kokkuleppe kohaldatava õiguse valiku kohta avaldada ka kohtumenetluses (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-04, p 17, samuti nt otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-52-10, p 20). Mõlemad pooled avaldasid kohtule, et nad soovivad vaidluse lahendamist Eesti õiguse järgi. Seega tuleb Rooma I määruse art 8 p 1 esimese lause alusel vaidlus lahendada Eesti õiguse järgi arvestades töölepingus sisalduvaid kokkuleppeid Vuosilomalaki ja kollektiivlepingu kohaldamiseks. Kollektiivlepingu kummaski redaktsioonis ei sisaldu kokkuleppeid tööandja kohustuse kohta maksta töötajale tasu töö andmata jätmise korral. Samuti ei tulene sellist kohustust Soome õigusena kohalduvast Vuosilomalakist. Töölepingupoolte üldiseid kohustusi reguleeriks Soome õiguses Työsopimuslaki, mida tulenevalt poolte kokkuleppest ei ole vaja kohaldada. Hageja nõude õiguslik alus Eesti õiguse järgi on töölepingu seaduse (TLS) § 35, mille kohaselt tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Hageja väitel ei andnud kostja talle nõudeperioodil tööd ega maksnud selle eest tasu. Kostja on TVK menetluses sisulise vastuväitena märkinud, et kõnealusel ajal hageja tegelikult tööd ei teinud. Pooltevahelise töösuhte, selle lõppemise aja ega keskmise töötasu arvestuse üle pooled ei vaidle. TLS § 28 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi on tööandja kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigel ajal vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töötajal ei ole kohustust tööd nõuda ja tööandjal on õigus keelduda töötasu maksmisest üksnes juhul, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-117-11, p 19 teine lõik ja seal viidatud otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-07, p 12). Eelneva põhjal tuli kostjal tõendada, et tal oli hagejale tööd anda ja et hageja pidi sellest ka mõistlikult teada saama. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis võimaldaks tuvastada eelmises lauses märgitud asjaolud. Hagejale töö andmise puudumise tuvastamist ei takista hageja suutmatus esitada pikema aja möödumise tõttu oma telefonikõnede väljavõtet (tl 68–70), sest hageja töötajana ei peagi aktiivselt tööandjalt tööd küsima. Kui töötaja ei ilmu tööle, aga tööandjal on töötajale samal ajal tööd anda, siis peab tööandja hoolitsema vastava olukorra dokumenteerimise ja töölepingu lõpetamise vormistamise eest. Vaidlustamata asjaoludel lõpetasid pooled töölepingu alles veidi enam kui nelja kuu möödumisel nõudeperioodi algusest, mistõttu kohtu jaoks ei ole usutav kostja väide valmisolekust hagejale tööd anda. Kohus leidis, et eelneva põhjal tuleb hagi rahuldada. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetleb kohus hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Kuna nõudesumma üle pooltel vaidlust ei ole, siis saab kohus TVK-s rahuldatud summa 3522,48 eurot kostjalt välja mõista.

Viivise nõude õiguslik alus on VÕS § 113 lg 1. Kohus märkis, et sellele nõudele kostja vastuväiteid ei esitanud, seega saab kohus nõude menetlusse võetud osas rahuldada. Juhindudes TsMS §-st 367 arvutas kohus välja viivise kuni otsuse tegemise päevani (kaasa arvatud). Hageja soovis viivise maksmist alates 21.04.2014 ja arvutas selle ka välja, kuid lähtus sealjuures põhinõude summast 3900 eurot. Kohus keeldus menetlemast hageja põhinõuet suuremas summas kui TVK-s rahuldatud summa 3522,48 eurot, samuti ei võtnud kohus menetlusse seda ületavalt summalt arvestatud viivise nõuet. Kostja vastuväidete puudumise tõttu tuleb seega viivis perioodi eest 21.04.2014-21.08.2015 mõista välja summas 382 eurot ( ≈ 422,94 : 3900 × 3522,48). Alates 22.08.2015 kuni otsuse tegemise päevani (mõlemad kaasa arvatud) möödus 70 päeva. VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud viivise määr sel ajal oli 8,05%. Seega tuleb täiendavalt mõista kostjalt välja viivis 54,38 eurot ( ≈ 3522,48 ×8,05% × 70 : 365). Kokku on väljamõistetava viivise summa 436,38 eurot ( = 382 + 54,38). Otsuse tegemisele järgneva aja eest tuleb viivist tasuda VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kuna kohus rahuldas menetlusse võetud nõuded tervikuna, jättis kohus nendega seonduvad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Vastavalt TsMS § 168 lg 1 kannab hageja menetluskulud, mis seonduvad menetlusse võtmata jäänud nõuetega. Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning § 177 lg 1 p-st 1 määras kohus menetluskulud kindlaks poolte menetluskulude nimekirjade ja kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja nõuab õigusabikuluna 1124 euro hüvitamist (lepingulise esindaja tasu 1100 eurot 20,67 h eest hinnaga ca 55,23 eurot tunnis ning tõlkekulu 24 eurot). Kohus leidis, et hageja esindaja tasumäär on põhjendatud, aga ajakulu on vajalik ja põhjendatud üksnes osaliselt. Kohus võttis ajakulu hindamisel arvesse ka eelnevalt otsustatud menetluskulude jaotust erinevate nõuete kaupa. Kohus pidas põhjendatuks ajakulu 1h 30min 02.03.2015 kliendiga kohtumiseks, volituse koostamiseks, asjaolude täpsustamiseks kliendiga ja esinduspiiride määramiseks.10.03.2014 kohtusse volituse ja haridustaset tõendava dokumendi esitamise ning teavitamine dokumentide kättetoimetamise viisi kohta põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus 5 min, arvestades toimingu iseloomu ja mahtu. 12.03.2014 ja 22.03.2015 toimingute (dokumentide kättesaamise kinnitamine e-toimiku vahendusel, päring sekretärile vastamistähtaja osas, dokumentidega tutvumine, vastus kohtualluvuse kohta) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus kokku 15 min, arvestades toimingute iseloomu, kohtu kirja ja hageja vastuse sisulise osa sisu ja mahtu (3 rida). 14.04.2015, 16.04.2015, 20.05.2015 ja 25.05.2015 toimingute osas leidis kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu 26.05.2015 vastuse ettevalmistamiseks, koostamiseks ja kohtule esitamiseks on 1 h ja teised loetletud toimingud on sellega hõlmatud. 08.05.2015 dokumentide kättesaamise kinnitamise (10min) ja 17.06.2015 vastus kohtule (1h) osas leidis kohus, et põhjendatud ja vajalik ajakulu kohtuistungi aja kooskõlastamiseks on 10 min (hageja vastuse sisuline osa on 3 rida). 19.06.2015, 29.07.2015 ja 30.07.2015 toimingute (taotluses kokku 6h) osas märkis kohus, et 30.07.2015 vastuse ettevalmistamise, koostamise ja esitamise põhjendatud ja vajalik ajakulu on 3h arvestades vastuse sisu ja mahtu. 13.08.2015 toimingu (kirjalik vastus kohtule, dokumentidega tutvumine ja vastuse edastamise kohtule) põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidas kohus 1h arvestades hageja vastuse sisulise osa sisu ja mahtu (1lk). Kohus märkis, et kohus ei arvesta menetluskulude taotluse koostamise ajakuluga. Seejuures viitas kohus Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-77-14 p-le 12, milles Riigikohus on leidnud, et menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamine ei ole põhjendatud ja vajalik kulu TsMS § 175 lg 1 mõttes. Kokku määras kohus hageja vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks 396,58 eurot (372,58 eurot lepingulise esindaja tasu 7 tunni eest tasumääraga ca 53,23 eurot tunnis ning tõlkekulu 24 eurot). Hageja tõlkekulu on kohtu hinnangul põhjendatud. Kohus

leidis, et selles ulatuses kulude hüvitamine on asja sisu ja menetluslikku käiku arvestades põhjendatud. Juhindudes TsMS § 177 lg-st 4 ja hageja taotlusest märkis kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist. Lisaks märkis kohus, et kuna kostja nõudis menetluskulude hüvitamist toimingute eest, mis ei seondu menetlusse võtmata jäänud nõuetega, jääb seetõtu rahuldamata kostja taotlus talle hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramiseks. Apellatsioonkaebus 30.11.2015 esitatud apellatsioonkaebuses palub kostja tühistada Harju Maakohtu 30.10.2015 otsuse ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja palub apellatsioonkaebuse arutamisel ja õiglase otsuse tegemisel arvesse võtta ka kõiki tsiviilasja toimikus olemasolevaid kostjapoolseid kirjalikke ja suulisi vastuväiteid, põhjendusi, tõendeid ja selgitusi. Kostja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja ei ole hagejale tööd pakkunud, kuigi hageja oli väidetavalt töö ootel. Nagu nähtub kaevatavast otsusest, on maakohus kohtu käsutuses olevaid tõendeid hinnanud erapoolikult, selgelt hageja kui töötaja kasuks. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-117-11 punktis 19 sätestanud, et tööandja on kohustatud kindlustama töötaja kokkulepitud tööga, andma selgelt ja õigel ajal vajalikke korraldusi ning maksma töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. Alates 1. juulist 2009 kehtiva TLS § 35 järgi peab tööandja töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö vastuvõtmisega viivitanud, v.a juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud töötaja süü. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul on tõendatud fakt, et kostjal oli hagejale vaidlusalusel perioodil tööd anda, kuid hageja soovimatus ja võimatus kostja juures tööd teha (töötas samal ajal juba uuel tööobjektil teise tööandajaga saavutatud lepingu alusel) põhjustaski taolise olukorra tekke. Kostja leiab, et ka 1. juulist 2009 kehtiva TLS § 35 alusel vabaneb tööandja töötasu maksmise kohustusest, kui ta tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui viimane oleks tööle tulnud. Nimetatud fakt on toimiku materjalide põhjal kostja poolt tõendatud. Riigikohus märgib, et töölepingu vorminõude eesmärgist ei tulene, et töölepingu muutmise kokkulepped oleksid kirjaliku vormi järgimata jätmise korral tühised (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-6-08, p 13). Seetõttu võib poolte kokkulepe, mille kohaselt tööandja annab töötajale tööd juhul, kui viimane seda küsib, olla ka suuline. Antud töövaidlusasjas on kostja tööandjana tõendanud, et ta on suuliselt hagejat nii tööle kutsunud kui ka tööd pakkunud ning samas ei ole ka hageja tõendanud, et sellised kokkulepped tööle kutsumiseks oleksid pidanud olema kirjalikus ja taasesitamist võimaldavas vormis. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 30.10.2015 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli

õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus ei ole tsiviilasja menetlemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle, mistõttu maakohus luges TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks:

juhtis korduvalt kostja tähelepanu vajadusele oma faktiväiteid tõendada. Kostja seda teinud ei ole. Maakohus rahuldas põhjendatult hagi. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Menetluskulud Apellatsiooniastme menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS-i alates 01.01.2015 kehtiva redaktsiooni § 174 lõikele 1 määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Hageja poolt kohtule 17.01.2016 esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks käesolevas apellatsioonimenetluses õigusabikulu summas 220 eurot. Kohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja apellatsioonimenetluses osutanud hagejale õigusteenust kokku 4 tunni ulatuses tunnihinnaga 55 eurot. Osutatud õigusabi koosneb käesoleva tsiviilasja raames dokumentidega tutvumisest ja kirjalike vastuste koostamisest kohtulikus menetluses esinduse tagamiseks. Hageja palus kostjalt mõista välja ka viivise menetluskuludelt 220 eurot vastavalt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määrale arvates menetluskulude väljamõistmise lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja menetluskulude nimekiri toimetati kostjale kätte 18.01.2016. Kostja hageja apellatsioonimenetluse kulude osas vastuväiteid ei esitanud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguline esindaja esitanud apellatsioonimenetluses vastuse kostja apellatsioonkaebusele. Pidades silmas kaebusele esitatud vastuse mahtu ja sisu, samuti asjaolu, et kaebusele vastuse koostamine eeldas apellatsioonkaebusega tutvumist ja selle analüüsi, leiab ringkonnakohus, et hageja esindaja poolt apellatsioonimenetluses hageja õiguste efektiivseks kaitseks tehtud töö maht ja selle hind on TsMS § 175 lg 1 järgi põhjendatud ja vajalik. Seega kuulub hageja taotlus rahuldamisele täies ulatuses ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 220 eurot. Vastavalt hageja taotletule tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista ka viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/ Reet Allikvere

/allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaupo Paal

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.