1.Rahuldada V. T.e hagi elatise muutmise (vähendamise) nõudes osaliselt.
2.Muuta V. T.e ja T. O. (endine K.) vahel 29.10.2015 sõlmitud notariaalset kokkulepet nr. 1670 alaealise lapse V. T.e (isikukood xxx) ülalpidamiskohustuse täitmise osas.
Välja mõista V. T.elt elatis igakuise elatusrahana V. T.e (isikukood xxx) kasuks alates 01.09.2021 summas 100 (ükssada) eurot kuus, kuni V. T.e kinnipidamisasutusest vabanemiseni; alates vabanemisest maksab V. T. alaealise lapse V. T.e ülalpidamiseks elatist summas 200 (kakssada) eurot kuus, kuni V. T.e (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so. kuni xxx.
4.Kohtuotsuse täitmisel arvestada V. T.e ja/või E.L. poolt alates 01.09.2021 elatisena tasutud summasid.
5.Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1, § 164 lg 1.
6.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
HAGIAVALDUS JA HAGEJA SEISUKOHT
1.Viru Maakohtu menetluses on V. T.e hagi V. T.e vastu elatise muutmise (vähendamise) nõudes. Hagiavalduse kohaselt, 29.10.2015 Jõhvi notar Andrei Lõssenko kinnitas hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelise kokkuleppe lapsele elatise maksmiseks nr 1670, mille alusel hageja kohustus tasuma igakuiselt elatise lapse V. ülalpidamiseks ja elatise suurus ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valituses kehtestatud kuupalga alammäära. Nimetatud elatis makstakse kuni lapse täisealiseks saamiseni või kui laps täisealiseks saanuna jätkab põhi, kesk- või kõrghariduse omandamist, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kokkulepe sõlmimisel hagejal oli kindel sissetulek. 2019.a mai kuus hageja sattus vanglasse, kus asub tänase päevani ja vabaneb 2027.a. Peale lahku minekut hageja tasus elatise kostja esindaja pangaarvele. Maksekorraldused on lisatud. Enne hageja kinnipidamist elatise tasumine toimus vastavalt kokkuleppele. Peale vanglasse sattumist hageja on jätkanud lapse toetamist rahaliselt ja üldiselt materiaalse abiga nii palju kui see vanglas võimalik on. Igakuise elatise tasub hageja ema E. L.. Antud ajal hageja materiaalne seisund täielikult sõltub tema ema sissetulekust. Hagejal on kroonilised haigused, enne vanglasse sattumist oli talle määratud tõõvõimetoetus. Tõendid hageja tervise kohta on lisatud manusena. Ema, E. L., tasus igakuiselt elatist T. O. arvele summas 200 eurot tütre V. T.e ülalpidamiseks. Hageja on võimeline maksma elatist summas 50 eurot kuus kuni asjaolude äralangemiseni. (tl. 3-40).
2.Hageja esindaja esitas 15.08.2021 seisukoha kostja vastusele, milles ei nõustunud pakutud kompromissiga. Hageja on nõus maksma igakuiselt kostja ülalpidamiseks elatist summas 100 eurot kuus alates 01.09.2021, kuid mitte kuni vangistuse kandmise lõpuni, vaid kuni ametlikult tööle asumiseni. Menetluskulud palus hageja jätta poolte endi kanda. (tl. 68-75)
KOSTJA VASTUS
3.Kostja lepinguline esindaja esitas 15.07.2021 vastuse hagile, milles nõustus hagiga osaliselt. Kostja on nõus hageja nõudega osaliselt, ja teeb vastavas osas kompromissettepaneku, st kompromisse alusel hageja tasub alates 01.08.2021.a kostja ülalpidamiseks igakuiselt 15-ks kuupäevaks 100 eurot kuni hageja vangistuse kandmise lõpuni ja edasi kuni lapse täisealiseks saamiseni ülalpidamismakse tasumise ajal seadusega kehtestatud alammääras. Kompromissina on kostja nõus, et menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Kostja on nõuskirjaliku menetlusega. (t. 5565).
4.Hageja esindaja esitas 22.11.2021 taotluse, milles märgib, et hageja on nõus kostja ettepanekuga tasuda igakuiselt elatist 100 eurot alates 01.09.2021, kuid mitte hageja vangistuse kandmise lõpuni, vaid kuni ajani kui hageja vabaneb vanglast ja saab ametliku töökoha ja edasi kuni lapse täisealiseks saamiseni 200 eurot kuus (elatise baassumma alates 01.01.2022.a). Hageja soovib veel kord pöörata kohtu tähelepanu sellele, et olles vanglas ta on maksejõuetu, tervislikel põhjustel vanglas töötada ei saa, on täielikult oma ema ülalpidamisel, vara tal puudub. Hageja ema (kolmas isik) tasub igakuiselt kostja ülalpidamiseks elatise 100 euro suuruses. Hageja ei ole keeldunud oma kohustuste täitmisest lapse ülalpidamiseks ja ka edaspidi kohustub neid täitma, kuid antud perioodil oma maksejõuetuse tõttu need kohustused täidab tema eest tema ema. Hageja palub kohtul määrata igakuise elatise suuruseks 100 eurot alates hagi esitamise päevast arvates kuni hageja vangistuse kandmise lõpuni ja ametlikult töökoha saamiseni ja edasi kuni lapse täisealiseks saamiseni 200 eurot; elatise suuruse kindlaksmääramisel võtta arvesse, et kostja esindaja saab lastetoetust. Hageja palub menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. (tl. 103-112)
KOHTUISTUNG
5.24.11.2021 kohtuistungil kostja seaduslik esindaja nõustus sellega, et hageja maksab alates 01.09.2021 elatist summas 100 eurot kuus, kuni hageja vangist vabanemiseni. Hageja vabaneb umbes 6 aasta pärast. Hageja esindaja kohtuistungile ei ilmunud, teatades 22.11.2021 kohtule, et viibib töövõimetuslehel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Asjas on tuvastamist leidnud, et hageja V. T. ja kostja seaduslik T. O. on 31.10.2013 sündinud V. T.e vanemad. 29.10.2015 kinnitas Jõhvi notar Andrei Lõssenko hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelise kokkuleppe lapsele elatise maksmiseks nr 1670, mille alusel hageja kohustus tasuma igakuiselt elatise lapse V. ülalpidamiseks ja elatise suurus ei saa olla väiksem kui pool Vabariigi Valituses kehtestatud kuupalga alammäära. Hagis taotleb hageja elatise suuruse muutmist (vähendamist) ning elatise tütre V. kasuks väljamõistmist igakuise elatusrahana summas 50 eurot kuus kuni hageja kinnipidamisasutusest vabanemiseni ja tööle asumiseni. Hageja viibib kinnipidamisasutuses kuni 2027, kokkuleppe sõlmimise ajal oli hagejal piisavad rahalised vahendid kohustuse täitmiseks. Praegu täidab kohustust tema eest tema ema. Samuti märkis hageja, et kostja ülalpidamine on osaliselt tagatud peretoetusega. 22.11.2021.a täpsustuses nõustus hageja elatise maksmisega 100 eurot kuus kuni kinnipidamisasutusest vabanemiseni ja endale töökoha leidmiseni, ning alates töökoha leidmisest on nõus maksma elatist summas 200 eurot kuus. Kostja seaduslik esindaja nõustus 24.11.2021 kohtuistungil hagiga osaliselt, summas 100 eurot kuus alates 01.09.2021 kuni hageja kinnipidamiskohast vabanemiseni, edasi 200 eurot kuus.
7.Vastavalt PKS § 96, ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (PKS § 97 lg 1). Ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik
nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil. Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (PKS § 100 lg 1, 2, 4). Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (PKS § 101 lg 1). PKS § 100 lg 3 kohaselt, vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut.
8.Kuna antud juhul ei ole tegemist kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmisega, siis ei kuulu kohaldamisele TsMS § 459 lg 1 sätted, st ei saa vähendada elatist, mida ei ole kohtulahendiga välja mõistetud (Riigikohtu 23.02.2016 määrus nr 3-2-1-101-15, p 10, 11). Riigikohus on 23.02.2016 määruse nr 3-2-1-101-15, p 10 märkinud, et: „Hageja on esitatud asjaoludel sõlminud laste emaga kokkuleppe, mille alusel on ta kohustunud viimasele maksma kostjate ülalpidamiseks iga kuu raha ja kandma muid kostjatega seotud kulutusi. Leping on notariaalselt tõestatud ja sõlmitud kohesele sundtäitmisele allumise kokkuleppega. Hagejalt ei ole kohtulahendiga kostjate kasuks elatist välja mõistetud. Hageja arvates on tema lepingujärgsed kohustused (mh igakuine elatis) ebamõistlikud ja ta palub neid vähendada.“. Määruse p 11 märgib kohus, et: „Neil asjaoludel leidsid kohtud kolleegiumi arvates põhjendatult, et hageja ei saa esitada kostjate vastu TsMS § 459 lg 1 järgi hagi perioodiliste maksete suuruse muutmiseks. Viidatud säte kohaldub kohtulahendiga välja mõistetud perioodiliste maksete, sh kohtuotsusega välja mõistetud või kohtu kinnitatud kompromissi alusel tasutava elatise kohta (vt ka nt Riigikohtu 17. mai 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 26). Kohtuvälise kokkuleppe muutmist ega lõpetamist see norm ei reguleeri. Kuna hagejalt ei ole kostjate kasuks kohtulahendiga elatist välja mõistetud ega kohtulikku kompromissi kinnitatud, ei saa hageja nõuda ka kohtulahendi muutmist viidatud sätte alusel.“
9.Seega, lähtudes PKS § 100 lg 3 alusel sõlmitud kokkuleppest, kuulub kokkulepe mitte vähendamisele, vaid muutmisele VÕS § 80 lg 6, § 97 lg 1, 2 alusel. (Riigikohtu 23.02.2016 määrus nr 3-2-1-101-15, p 13, 14) Riigikohus on 23.02.2016 määruse nr 3-2-1-101-15, p 13, 14 märkinud „Kolleegium selgitab, et hageja ja laste ema sõlmitud leping on olemuselt leping hageja seadusest tuleneva laste ülalpidamise kohustuse täitmise kohta PKS § 100 lg 3 esimese lause mõttes. Lapsele makstavas elatises kokku leppides juhinduvad vanemad eelduslikult seadusjärgsest lapse ülalpidamise kohustusest ja üldjuhul üksnes täpsustavad ülalpidamiskohustuse täitmise tingimusi (sh makstava elatise suurust). Sellist vanemate kokkulepet, kus vanemad lepivad kokku, et lapsest lahus elav vanem kohustub maksma lapsega kooselavale vanemale lapse ülalpidamiseks iga kuu kindla suurusega rahasumma, saab üldjuhul pidada vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes. Sellise kokkuleppe pooleks on vanemad kui lapse ülalpidamise kohustust samal ajal täitma kohustatud osavõlgnikud PKS § 105 lg 3 mõttes, mitte aga laps. Seetõttu tulenevad sellisest lepingust õigused ja kohustused üldjuhul üksnes vanematele. Vanemate ülalpidamiskokkulepe võib olla käsitatav ka lapse kui kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 mõttes. 14. Nii nagu muud lepingupooled, võivad ka vanemad lepingupoolena VÕS § 13 lg 1 järgi sõlmitud ülalpidamislepingut kokkuleppel muuta või selle lõpetada. Seejuures ei ole ka kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingu puhul vaja kolleegiumi arvates VÕS § 80 lg 6 järgi lepinguga soodustatud isiku (ülalpidamist saama õigustatud lapse) nõusolekut. Lapse õigused on kaitstud seeläbi, et vanemate kokkuleppest sõltumata saab ta nõuda kohustatud vanemalt elatist perekonnaseaduse alusel (vt PKS § 100 lg 3 teine lause).“
10.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 80 lg 6 kohaselt, lepingupooled võivad kolmanda isiku kasuks sõlmitud lepingut muuta või selle lõpetada ka kolmanda isiku nõusolekuta, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. VÕS § 97 lg 1, 2 kohaselt, kui pärast lepingu sõlmimist muutuvad lepingu sõlmimise aluseks olnud asjaolud ja sellega kaasneb lepingupoolte kohustuste vahekorra oluline muutumine, mistõttu ühe lepingupoole kohustuste täitmise kulud suurenevad oluliselt või teiselt lepingupoolelt lepinguga saadava väärtus väheneb oluliselt, võib kahjustatud lepingupool nõuda teiselt lepingupoolelt lepingu muutmist poolte kohustuste esialgse vahekorra taastamiseks. Lepingu muutmist võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud asjaoludel nõuda, kui: 1) kahjustatud lepingupool ei saanud lepingu sõlmimise ajal mõistlikult arvata, et asjaolud võivad muutuda ja 2) kahjustatud lepingupool ei saanud asjaolude muutumist mõjutada ja 3) asjaolude muutumise riisikot ei kanna seadusest või lepingust tulenevalt kahjustatud lepingupool ja 4) kahjustatud lepingupool ei oleks asjaolude muutumisest teades lepingut sõlminud või oleks seda teinud oluliselt teistsugustel tingimustel.
11.Kuigi VÕS § 80 lg 6 ja § 97 lg 1, 2 sätted eeldavad hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelist kohtuvälist kokkulepet elatise määra muutmiseks, peab kohus võimalikuks hageja ja kostja seadusliku esindaja vahelist kokkulepet muuta käesoleva menetluse raames, lähtudes asjaolust, et hageja viibib kinnipidamisasutuses ning seoses sellega võib kohtuvälise kokkuleppe sõlmimine olla raskendatud.
12.Kohus tegi 29.10.2021 päringu Maksu- ja Tolliametile (tl. 83). Maksu- ja Tolliameti 01.11.2021 vastuse kohaselt moodustas V. T.e neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2020.a. kuni 30.09.2021.a. 1693,69 eurot, so keskmiselt 141,14 eurot kuus (tl. 94-96). Hageja eest tasub elatist summas 100 eurot kuus tema ema E. L.. Kohtule esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et viimane elatise makse summas 100 eurot on tehtud 04.11.2021 (alates hagi esitamisest, so 04.07.2021 on tehtud makseid igakuiselt kogusummas 450 eurot, so juulis, septembris , oktoobris ja novembris 100 eurot kuus, juulis 50 eurot). Hageja on märkinud, et kostja V. T.e kulud on osaliselt kaetud ka peretoetusega.
13.Maksu ja Tolliameti 01.11.2021 vastuse kohaselt moodustas kostja seadusliku esindaja T. O. neto-sissetulek ajavahemikul 01.10.2020.a. kuni 30.09.2021.a. 17 515,41 eurot, so keskmiselt 1 459,62 eurot kuus (tl. 97-100).
14.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, arvestades poolte varalist seisundit ja lapse vajadusi, leiab põhjendatud olevat muuta V. T.e ja T. O. (endine K.) vahel 29.10.2015 sõlmitud notariaalset kokkulepet nr. 1670 alaealise lapse V. T.e (isikukood xxx) ülalpidamiskohustuse täitmise osas osaliselt, kuid mitte hageja poolt märgitud viisil, so 100 eurot kuus kuni kinnipidamisasutusest vabanemise järgselt töö leidmiseni, vaid kuni kinnipidamisasutusest vabanemiseni. kohus võtab antud juhul arvesse seda, et elatist tasub hageja eest tema ema E. L., samuti seda, et kostja seaduslik esindaja on nõustunud antud tingimustel notariaalse kokkuleppe muutmisega.
15.Kohus mõistab hagejalt V. T.elt välja elatise igakuise elatusrahana V. T.e kasuks alates 01.09.2021 summas 100 eurot kuus, kuni V. T.e kinnipidamisasutusest vabanemiseni; alates vabanemisest maksab V. T. alaealise lapse V. T.e ülalpidamiseks elatist summas 200 eurot kuus, kuni V. T.e (sündinud xxx) täisealiseks saamiseni, so. kuni xxx. Kohtuotsuse täitmisel arvestada V. T.e ja/või E. L. poolt alates 01.09.2021 elatisena tasutud summasid.
16.Kohus selgitab pooltele, et maksete suurust või kestust mõjutavate asjaolude olulise muutumise korral võib kumbki pool nõuda uues hagis maksete suuruse ja tähtaegade muutmist (TsMS § 459), st hagejal on võimalus nõuda elatise vähendamist ja kostjal suurendamist.
Menetluskulude jaotus
17.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. TsMS § 163 lg 1 kohaselt, hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Vastavalt TsMS § 164 lg 1, kannab hagilises perekonnaasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
18.Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.