A. V. (IK xxx, elukoht: xxx e-post: xxx, xxx, tel xxx)
Kostja:
I. Z. (IK xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx, tel xxx)
RESOLUTSIOON
1.A. V. hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt I. Z.ilt elatis hageja A. V. kasuks alates 09.10.2021.a. igakuise elatusrahana 180 (ükssada kaheksakümmend) eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem kui A. V. 21-aastaseks saamiseni so kuni xxx.a .
3.Igakuised elatisemaksed tuleb I. Z.il kanda A. V. arveldusarvele nr EExxx Swedbank.
4.Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse ajal (oktoobris 2021 ja novembris 2021) I. Z.i tasutud elatise makseid.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. HAGEJA NÕUDE ALUSEKS OLEVAD FAKTILISED ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.A. V. esitas Viru Maakohtule hagi I. Z.i vastu elatise nõudes. Hageja on I. Z.i tütar. A. V. sai 16.02.2020.a. täisealiseks ja õpib käesoleval ajal xxx 1. kursusel, ta ei tööta ning on ema ülalpidamisel. Hageja leiab, et kuna ta saab 16.02.2023.a 21-aastaseks, on tal õigus saada kostjalt elatist xxx õppimise kestel kuni 21- aastaseks saamiseni. Hageja ema töötab Kohtla-Järve Linnavalitsuses ja tema keskmine töötasu on 556 eurot kuus, ema saab veel riiklikku peretoetust 120 eurot kuus ning tema ülalpidamisel on peale hageja veel 2 alaealist last - tütar K. B. ja poeg V. B. Hageja igakuised kulud/vajadused on kokku 910 eurot, sh eluasemekulud (hostel) 40 eurot, toidukulu 340 eurot, riided 120 eurot, jalatsid 55 eurot, hügieenitarbed 38 eurot, kantseleitarbed 12 eurot, vitamiinid ravimid 34 eurot, transpordikulud 30 eurot, sidekulud 16 eurot, vaba aja kulu 25 eurot, õppeteenustasu 200 eurot Hageja palub kostjalt välja mõista elatise 445 eurot kuus alates 01.10.2021.a. Igakuised elatisemaksed palub hageja kanda arveldusarvele nr EExxx.
2.Kostja vastuväidetega hageja ei nõustu. A. V. märgib, et kostja ei ole kunagi tema kasvatamises osalenud, tütre käekäigu vastu huvi tundnud, mistõttu ei saa anda hinnangut ka hageja vajaduste põhjendatusele. Hageja märgib, et vabatahtlikult ei ole kostja kunagi osalenud tütre ülalpidamises, ainult kohtuotsuse alusel ning täitemenetluses. Kostja ei ole täitnud oma tütre ülalpidamiskohustust nõuetekohaselt, tal oli elatise võlgnevus. Kostja ei suhtle hagejaga, seega puuduvad tal hagejaga seotud täiendavad kulutused. Hageja pöördus kohtusse nõudega mõista kostjalt välja elatis eesmärgiga katta vähemalt osaliselt oma kulutusi. Hageja ei saanud ette näha, et peale täisealiseks saamist keeldub kostja elatise maksmisest, mistõttu ei osanud koguda kaupluste tšekke oma vajaduste tõendamiseks. Õppemakse suurust tõendab hageja õppeasutusega sõlmitud lepinguga. Kostja väidab oma vastuses, et hagejal on võimlik tööle asuda. See väide ei vasta tegelikkusele, sest tööle asumiseks on vaja haridust. Sellel eesmärgil läks hageja peale gümnaasiumi lõpetamist edasi õppima. Ilma hariduse ja erialata ei ole võimalik tööle asuda. Hageja ei ole nõus selle elatise suurusega, mida pakub kostja kompromissina. Hageja on nõus elatise suurusega 395 eurot kuus, et lõpetada asi poolte kompromissiga.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja I. Z. tunnistab hagi osaliselt.
Kostja on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud oma vajadusi. Täisealiseks saanud isiku puhul eeldatakse, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise. Hageja pidi seega arvestama ka sellega, et tal tuleb endal teenida raha õppe eest tasumiseks. Hageja ei ole tõendanud ka seda, et tema õppetöö korraldus ei võimalda endale eluks vajalikke vahendeid hankida (tööl käia). Õppelepingust tulenevalt õpib hageja xxx mittestatsionaarses õppes massööri erialal, õppevormiks on mittestatsionaarne (kaug) õpe, õppe sagedus 1 kord kuus neljapäevast pühapäevani, on võimalus saada laenu. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et kostja ei osuta abi hageja ülalpidamisel. Viru Maakohtu 21.04.2021 otsusega tsiviilasjas 2-20-3117 mõisteti kostjalt elatis hageja kasuks igakuise elatusrahana alates 26.02.2020.a 180 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx, kuid mitte kauem, kui 21-aastaseks saamiseni. Vaatamata sellele, et hageja lõpetas gümnaasiumi juunis 2021, jätkas kostja otsuse täitmist, kandes hagejale elatist edaspidi kuni oktoobrini 2021 summas 180 eurot. Kostja eeldas, et hageja läheb edasi õppima statsionaarsele õppele, kus tal puudub võimalus vajalike vahendite hankimiseks.
4.Kostja hinnangul on hageja märgitud kulud ülepaisutatud: - toidukulud 340 eurot- see teeb 11,33 eurot päevas. Tsiviilasja nr 2-20-3117 raames märkis hageja toidukuluks 105 eurot. Arvestades, et kostja 3-liikmeline perekond kulutab toidule 400 eurot, on kostja seisukohal, et hageja kulutusteks toidule piisab 135 eurot ehk 4,50 eurot päevas; - kulud riietele ja jalatsitele 175 eurot- riideid ja jalanõusid ei osteta igakuiselt, piisav summa on 50 eurot kuus; - kulud hügieenitarvetele 38 eurot Poolteist aastat tagasi tsiviilasjas nr 2-20-3117 märkis hageja, et need kulud olid 10 eurot, kostja arvates piisabki antud juhul summast 10 eurot; - kulud kantseleitarvetele- on põhjendatud 5 eurot; - kulud transpordile 30 eurot, kostja hinnangul piisab 10 eurost; - õppeteenustasu – kostja leiab, et ta ei pea seda tasuma, kuna hagejal on võimalus töötada ja teenida raha õppe eest tasumiseks, samuti on võimalik saada õppelaenu. Kostja hinnangul piisab hageja igapäevaste vajaduste rahuldamiseks 286 eurost.
5.Kostja materiaalne olukord ei võimalda tal täita ülalpidamiskohustust hageja nõutud suuruses. Kostja töötab X AS-is, ning igakuine töötasu on ca 1348 eurot kuus, teisi sissetulekuid ei ole. Kostjal on korter asukohaga xxx, mida tema perekond kasutab elukohana. I. Z.i omandis on sõiduauto Ford Galaxy reg nr xxx, väljalaskeaasta 2006. Muud vara kostjal ei ole. I. Z.i ülapidamisel on alaealine laps J. Z.a (sünd. xxx). Kostja abikaasal on alates 11.01.2021 tuvastatud puuduv töövõime ning tema sissetulekuks on töövõimetushüvitis ca 450 eurot, mis suuremas osas kulub abikaasa taastusravile. Perekonna ainsaks toitjaks on kostja. I. Z. märgib, et talle jääb arusaamatuks, kust võtab hageja ülejäänud raha mida vaja väidetavate kulutuste (910 eurot kuus) katmiseks, sest tema ema igakuine sissetulek ei võimalda täita ülalpidamiskohustust ulatuses, mida nõutakse kostjalt. Kostja palub jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tunnistab ta hagi summas 120 eurot, kuna hagejal on võimalus õpingute kõrval töötada ning osa vajadusest ta võib rahuldada ise. Kompromissi korras maksab kostja hagejale igakuise elatusena 100 eueot kuus alates hagi esitamisest.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt.
4.Vastavalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. A. V. sai täisealiseks 16.02.2020.a. (tl 7), alustas 2021/2022 õppeaastal õpinguid xxx 1.kursusel (tl 10-11), õpingute lõpetamise aeg 30.09.2023.a. Viru Maakohus mõistis 21.04.2020.a. otsusega tsiviilasjas nr 2-20-3117 I. Z.ilt välja elatise A. V. kasuks igakuiselt 180 eurot kuni hageja õpingute lõpetamiseni xxx(tl 44-47). Kostja märgib ekslikult, et kuna hageja õppevorm on mittestatsionaarne õpe, siis elatise nõude õigus talle ei laiene. PKS § 97 lg 2 tulenevalt on elatist õigustatud saama täisealine laps kes õpib muuhulgas kutseõppe tasemeõppes. Hagile lisatud õppelepingu nr MST/21-2260 (tl 10-11) p 2.1.1.a) kohaselt on kutseõppevorm tasemeõpe. Seega on hageja õigustatud hariduse omandamisel saama ülalpidamist.
5.Käesolevas tsiviilasjas palub hageja kostjalt välja mõista elatise 455 eurot kuus alates 01.10.2021 kuni 16.02.2023.a (kuni 21 aastaseks saamiseni). Riigikohus on märkinud, et täisealiseks saanud õpinguid jätkava lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 ning täisealise lapse elatise nõudele ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud miinimummäär (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu 19.10.2015.a. määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 11).
6.Käesoleval juhul tuleb nõude lahendamisel arvestada hageja kummagi vanema ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kellel on PKS § 98 lg 1 sätestatust tulenevalt eelis ülalpidamisele täisealise lapse ees. Samas eeldab PKS § 97 lg 2, et täisealiseks saanud lapse ülalpidamiskulu õpingute ajal kA.vad üldjuhul vanemad. PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saama õigustatud isikuid on mitu ja ülalpidamiskohustuslane ei ole võimeline neile kõigile ülalpidamist andma, siis eelistatakse alaealist last teistele lastele. I.Z.il on ülalpidamiskohustus alaealise tütre J. Z.a (sünd. xxx) ees (tl 51). Hageja ema G. V. ülalpidamisel on alaealine tütar K. B. (sünd xxx) ja poeg V. B. (sünd xxx) (tl 14-15).
7.Kohus nõustub kostjaga selles, et täisealiseks saanud lapsel on võimalik ka endal elatist teenida ning selle arvelt vähemalt osaliselt oma kulusid katta. Täisealiseks saanud isiku puhul saab kohtu hinnangul eeldada, et ta hangib endale eluks vajalikud vahendid ise.
Juhul, kui täisealiseks saanud isikul ei ole vara enda ülalpidamiseks ja temalt ei saa õppetöö või muu mõjuva põhjuse tõttu eeldada sissetuleku hankimist oma vajaduste rahuldamiseks, tekib tal õigus nõuda ja saada ülalpidamist. Praegusel juhul võimaldab hageja õppekorraldus ka osalise koormusega või ajutiselt töötada. Ülalpidamise ulatus sõltub täisealise lapse abivajaduse ulatusest, mistõttu ei pruugi ta vajada elatist kõigi oma eluvajaduste rahuldamiseks. Kohus möönab, et alles gümnaasiumi lõpetanud noorel võib olla raskendatud töö leidmine (mh praeguses kriisiolukorras), kuid ei nõustu hageja seisukohaga selles, et töö leidmine ei ole võimalik. Noortel on võimalik leida teenimisvõimalust lihtsamatel eriharidust mittenõudvatel ametikohtadel osalise tööajaga ja / või ajutiselt ja seda noored ka aktiivselt kasutavad.
8.I. Z. leiab, et hageja hagiavalduses toodud püsikulutused/vajadused on ülepaisutatud. Kuivõrd pooled omavahel ei suhtle, nõustub kohus hageja arvamusega, et kostja ei saa anda hinnangut tema vajaduste põhjendatusele. Hinnangu andmisel saab tugineda vaid üldistele elulistele asjaoludele (palju üldjuhul inimene toiduks , liikumiseks jne eelduslikult vajab) Kohus rõhutab aga seda, et vajaduste tõendamise kohustus lasus hagejal (vt otsuse p 5). Hageja on tõendanud õppemaksu suurust 200 eurot kuus (tl 11). Eluasemekulule 40 eurot, kostja vastu ei vaidle. Kohus ei nõustu kostja arvamusega/vastuväidetega hügieeni-, side-, vaba aja-, transpordikuludele. Mis puudutab hügieenikulutusi, siis kohtu arvates ei saa siinkohal pidada põhjendatuks ainult kulu seebile, veele ja hambapastale, vaid 19 aastase noore neiu hügieenikulude hulka kuuluvad ka nt hügieenisidemed, meigieemaldusvahendid, näohooldusvahendid, šampoonid, kehahooldusvahendid jms. Põhjendamatu on kostja arvamus sidekulude 16 euro ülepaisutatuse kohta. Kohtule jääb arusaamatuks mida peab kostja 6 euro sidekulu all silmas. Sidekulu ei seisne üksnes kõnede vastuvõtmises ja helistamises. Hagis toodud kulu vaba aja sisustamisele 25 eurot kuus on kohtu hinnangul mitte ülepaisutatud, vaid alahinnatud (arvestades kino-, teatri-, kontserdi- vm piletite hindu). Ka transpordikulu on mõistlikus suuruses, arvestades eeldatavat sõidukulu 1 x kuus kooli ja tagasi vahemikus 15-20 eurot (olenevalt bussiliinist), lisaks võimalikud muud sõidukulud. Kui hagejal ei ole veel eraldi majapidamist, siis tema kulu toidule ei ole eelduslikult 340 eurot nagu märgitud hagiavalduses, vaid ei ületa kohtu hinnangul 150 eurot kuus (so hageja osa pere eelarvest). Samuti nõustub kohus kostja vastuväidetega riiete ja jalanõude kulude osas. Kohtu hinnangul on 175 eurot kuus ülepaisutatud. Inimene ei vaja igakuiselt uusi riideid ja jalanõusid. 80 eurot on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud kulu (ühe kuu kohta) riietele ja jalanõudele ning 20 eurot vitamiinidele ja ravimitele. Hageja ei ole kohtu ette toonud ega tõendanud, et tal oleks pidevalt vaja soetada ravimeid, millele soodustus ei laiene (nt krooniliste haiguste puhul). Kohus nõustub kostjaga ka selles, et juhul kui vanemate majanduslik seisund ei võimalda hageja õppemaksu tasuda, on võimalik see kulu katta õppelaenuga. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja põhjendatud kulud on kokku 411 eurot + õppemaks 200 eurot ehk 611 eurot, kuid kohtu hinnangul ei saa hageja eeldada, et kulu katavad üksnes vanemad ja võrdsetes osades.
9.I. Z. töötab X AS-is ja tema sissetulek (neto) ajavahemikus oktoober 2020-september 2021 oli keskmiselt 1348, 60 eurot (tl 49)
Kostjale kuulub korteriomand xxx mida kasutab oma elukohana. Liiklusregistri andmetel on kostja sõiduauto Ford Galaxy reg nr xxx (2006) omanik (tl 50) ning mopeedi JJ50QT-23 reg nr 078V (2015) omanik. Kostja abikaasa S. Z.al on Eesti Töötukassa 19.01.2021. otsusega TVH/21/003590 tuvastatud töövõime puudumine 11.01.2021-10.01.2022.a. (tl 52-56) ja tema töövõimehüvitis on 14,89 eurot päevas ehk ca 446,7 eurot kuus. Hageja ema G. V. töötab Kohtla-Järve Linnavalitsuses ning tema töötasu (neto) oli perioodil september 2020 kuni august 2021.a keskmiselt 556 eurot kuus (tl 12) ja talle on määratud riiklik peretoetus 120 eurot kuus. Kuivõrd ülalpidamisasjas võib kohus koguda tõendeid ka omal algatusel (TsMS § 230 lg 3) nõudis kohus krediidiasutustelt A. V., G. V. ja I. Z.i kontode väljavõtted viimase 12 kuu eest. A. V. kontolt on näha, et hageja on saanud juulis töötasu Kohtla Järve Linnavalitsusest 84,85 eurot, augustis 12.08.2021 550, 38 eurot ja 25.08.2021 362,26 eurot (tl 72-77) I. Z.i pangakontolt nähtuvad lisaks töötasu laekumistele püsikulud ca 430 eurot (KÜ Oru Virmalise 11, Telia Eesti AS, Elisa Teleteenused AS. laenumaksed), konto jääk 09.11.21 seisuga 213.03 eurot (tl 78-92). G. V. kontoväljavõttest nähtuvad I. Z.i tasutud elatisemaksed 180 eurot (konto jääk 09.11.21 seisuga 9743,60 eurot, tl 93), teiselt kontolt püsikuludena maksed KÜ Metsapargi 20-x ja xxx eest ca 200 eurot, lasteaiamaksed kokku 110 eurot (2 lapse eest), sotsiaalkindlustusametist peretoetuse laekumine 120 eurot, konto jääk 09.11.2021. seisuga 9247, 77 eurot (tl 94-106) G. V. omandis (kaasomand 1⁄2 mõttelist osa) on korter xxx.
10.Poolte majanduslikku seisundit iseloomustavaid andmeid hinnates on kohus seisukohal, et hageja ühe vanema (ema) varaline seisund on parem kui teisel (kostjal). Kohus arvestab elatise suuruse määramisel mõlema vanema ülalpidamisel olevaid alaealisi lapsi, kostja ülalpidamisel olevat abikaasat, samuti hageja põhjendatud vajadusi. Riigikohus on märkinud, et PKS § 105 lg 3 järgi peavad vanemad võrdväärse sissetuleku ja varalise seisundi korral andma lapsele ülalpidamist võrdsetes osades, vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral osaleb aga kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile (vt Riigikohtu 06.12.2016 otsus tsiviilasjas nr 32-1-111-16). Kohus on seisukohal, et hageja nõue on põhjendatud osaliselt. Täisealise lapse elatise nõue 455 eurot kuus olukorras, kus kummalgi vanemal on ülalpidamist vajavaid alaealisi lapsi, ei ole vanemate sissetulekut arvestades nõutud suuruses põhjendatud. Kohtu hinnangul on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks elatis igakuiselt 180 eurot. Kohus arvestab seejuures kostja igakuist keskmist sissetulekut (1348 eurot), lahutab sellest maha püsikulud (ca 430 eurot) ja alaealise lapse ülalpidamiskulu, mis Justiitsministeeriumi tellimisel Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors läbiviidud uuringu Lapse vajaduspõhise miinimumelatislõpparuande kohaselt 3-6 aastaste laste standardeelarve meetodi põhjal on
eurot kuus (vthttps://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf.) Kuivõrd kostja abikaasa on töövõimetu, arvestab kohus ülalpidamiskulu mõlema vanema eest. Ülejäänud summa jagab kohu kolme täiskasvanu (kostja, abikaasa ja hageja) vahel võrdsetes osades. Kohtu hinnangul ei kahjusta igakuine 180 euro suurune elatise makse kostja toimetulekut ning lahend on täidetav.
Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada, et I. Z. tasus oktoobris hageja ema arvelduskontole 180 eurot elatist (tl 48) ja novembris 2011 A. V. arvelduskontole 100 eurot . Kohus mõistab elatise välja alates hagi esitamisest so alates 09.10.2021.a. 21.04.2021.a tsiviilasjas nr 2-20-3117 tehtud kohtuotsuse alusel on I. Z. elatist maksnud igakuiselt 180 eurot kuni 08.10.2021.a. Menetluskulude jaotus
11.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus rahuldab hagi osaliselt. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud poolte endi kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.