Perekonnaõigus › Abielulahutus

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik X (hageja) esitas Viru Maakohtule 22.09.2021 hagi Y (kostja) vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduses palus hageja abielu lahutamist, kuna abielus esineb iseloomude mittesobivus, tunnete puudumine ning vaimne vägivald. Kostja ei nõustu kohtuväliselt abielu lahutamisega. Viru Maakohus jättis hagi 22.09.2021 määrusega käiguta ja andis hagejale 5 päeva kohtumääruse kättesaamisest hagiavalduses osundatud puuduse kõrvaldamiseks. Hagejal tuli kohtule teatada, millal on hageja ning kostja vahelised abielusuhted lõppenud. 27.09.2021 täpsustas hageja hagiavalduse asjaolusid. Hageja selgitas, et abikaasaga elatakse ühisel aadressil ja abielulised suhted lõppesid juba ca1,5 aastat tagasi. Viru Maakohtu 27.09.2021 määrusega võeti hagi abielu lahutamise nõudes menetlusse. Kostja vastuses hagile avaldab, et ei ole abileulahutusega nõus. On süüdi ja parandab ennast. Tsiviilasjas 09. novembril 2021 toimunud kohtuistungil avaldas hageja, et jääb esitatud hagi juurde. Kostja avaldas, et on nõus abielulahutusega ja kolib korterist välja. Pooled kinnitasid, et abielusuhted on pöördumatult lõppenud, abielusuhteid taastada ega leppimise aega ei soovi. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud pooled isiklikult ära ning tutvunud toimiku materjalidega, on seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas. TsMS § 436 lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Tuvastatud on ja mille üle ei ole pooltel ka vaidlust, et poolte abielu sõlmiti xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses, mille kohta on välja antud abieluakt nr xx. Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Hageja leiab, et käesolevaks ajaks on abielu poolte vahel pöördumatult lõppenud. Hageja ei soovi leppimisaega. Kostja on kinnitanud kohtuistungil, et abielusuhteid tal hagejaga ei ole, kuigi elavad ühes korteris. Poolte ütlustega on tuvastatud, et poolte abielulised suhted on lõppenud, kostja asub elama mujale. Pooled abielusuhteid taastada ega leppimisaega ei soovi. Kostja avaldas kohtuistungil, et on nõus hagiga, so abielu lahutamisega. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) üldpõhimõttest abielu sõlmimisel ja lahutamisel lähtutakse abiellujate või abiellunud abikaasade tahteavaldustest (nt PKS § 7 lg 2). PKS § 63 kohaselt lõpeb abielu, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 65 kohaselt abielu võib lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. Abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui

perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. PKS § 67 lg 2 kohaselt abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. PKS § 67 lg 3 kohaselt peab kohus võtma tarvitusele abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Poolte seletustest nähtub, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Pooled abielusuhteid taastada ega leppimisaega ei soovi. Kohus on seisukohal, et käesoleva menetluse käigus on leidnud tõendamist, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja poolte abielusuhteid ei ole võimalik taastada. Kohtu hinnangul ei ole abielu jätkamine võimalik, kui abikaasad ei soovi abielu jätkamist ega abielusuhete taastamist. Perekonnaseaduse mõtte kohaselt on abielu mehe ja naise vabatahtlik liit ning abielu ei ole võimalik säilitada ilma poolte vastava taheta. Kohus leiab, et tulenevalt sellest, et pooltel puudub tahe abielu jätkamiseks, ei saa kohus sundida neid abielu jätkama. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et poolte abielusuhete taastamine ei ole võimalik ega mõistlik poolte sellekohase soovi puudumise tõttu ning poolte abielu tuleb lahutada. Eeltoodust tulenevalt, tuleb lahutada X (isikukood: xxxxxxxxxxx) ja Y (isikukood: xxxxxxxxxxx) abielu, mis on sõlmitud xx.xx.xxxx Ida-Viru Maavalitsuses ja mille kohta on välja antud abieluakt nr xx. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Selle sätte alusel jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Kohus selgitab pooltele ka, et PKS § 66 p 2 alusel abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumise päeval.

(allkirjastatud digitaalselt) Kaire Pullerits Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.