Perekonnaõigus › Ühisvara jagamine

jagamisel. Teine laen on võetud xxx xxx poolt ja seda ka xxx maksab. xxxx talu maid haris hageja 2006 aastani. 2007 aastast hakkas haritavat maad 13.97 ha kasutama P.S. ja kasutas maad kuni detsember 2011. Maa kasutamise eest maksis renti xxxx. (xxx) aastas. ( Iga aastane maamaks ja hüpoteek oli xxxx kr kokku). 2012. a. hakkas maad kasutama ja harima P. poeg R.S. kuni 2019. a. makstes renti xxx eurot aastas. Seega rendi summa kattis igati aastase maamaksu ja hüpoteegi. Alates 2020.a harib maad H.K. ja saab sellest tulu ka kostja. Hageja ei ole sealt mingit tulu saanud, kuigi see on ühine vara. Poolte ühisvaraks on kinnistu xxxx,xxxx,xxxx suurusega 27,64 ha reg.osa nr. xxx. Hageja soovib ühisvara jagada järgmiselt: - Kinnistu väärtuseks ilma elamuta ehk ainult haritava maa ja metsamaa osas on hinnatud xxxx eurot ( suuline hindamine) Hageja soovib saada kostjalt hüvitist enamsaadud vara arvelt summas xxx.-eurot. Alternatiivid: - Kui kostja ei soovi maksta hüvitist rahas siis on võimalus maa reaalselt jagada pooleks jättes eraldi elamu koos õuemaaga 0,66 ha ja ülejäänud maa jagada pooleks ning hagejale siis 1/2ja kostjale 1/2 sellest maast või jätta metsamaa hagejale ja kostjale põllumaa. - kui ka see variant ei sobi, siis müüa terve kinnistu avalikul enampakkumisel ja raha jagada jättes kostja kanda veel maksmata laenuosa. Kostja vastuväited Kostja tunnistab hagi osaliselt. Vastab tõele, et kostja hageja abielu sõlmiti xxx a ja lahutati xxx a xxxx. Kostja ei nõustu hageja väidetega, et kooselu käigus on hageja oluliselt suurendanud kinnistus väärtus. . Saun küll ehitati, kuid seda mitte ainult hageja poolt ja vaid hageja ja poolte xxx poolt, valdav osa materjali saadi hageja nimel olevast metsamast ja osaliselt selle müügist tekkinud vahendite arvelt ka muude ehitusmaterjalide ostmiseks. Kostja omandas kinnistu, s.t. sõlmis maaüksuse ostu-müügilepingu vahetult enne abielu lahutust, juba siis kui poolte suhted olid keerulised, s.o. xx.xx.xxxx. Kostja soovib märkida, et kõik maksed, mis olid seotud maa erastamisega tegi tema (esimene sissemakse xxxx krooni xxxx.a. ja ülejäänud osa lahusvara arvelt juba peale abielu lahutamist, osade kaupa ,kusjuures viimane makse toimus xx.xx.xxxx a. kokku summas xxxx eurot). Hageja ei panustanud maa erastamisse või selle parendamisse, korrastamisse mitte ühegi sendiga. Hageja oli aastaid veendunud Kostja lubaduses, mille ta andis abielu lahutamisel perekonnaseisuametis, et viimane ei soovi M.R. kinnistust midagi ja see kõik jääb nende ühisele xxxx. Ootamatult on aga Hageja positsiooni muutnud ja soovib Kostjalt ebamõistlikku ühisvara jagamist. Samuti soovib Kostja märkida, et peale lahutust vedas Hageja nende kodust ära praktiliselt kogu talu tehnika: 2 xxx traktorit; tarktori xx; viljakombaini NIVA ja teise samasuguse, mis oli soetatud tagavaraosadeks, veoauto xxx, kultivaatori, traktori heinaveo käru; külvik Jano, väetisekülviku, murutraktori, sõiduauto xxxx jms., mille väärtuseks hindab Kostja ca. xxxx eurot. Samuti loovutas Kostja Hagejale xxxx nn. aastad, mis tähendab, et Hageja sai 5 aastat varem pensionile ning teenis seega tulu, mis oleks võinu laekuda Kostjale. Kostja kompromissettepanek ja eelkõige protsessiökonoomika ja õigusrahu saavutamise huvides on ta siiski nõus kompenseerima Hagejale xxxx eurot, sest kinnistu jagamine pooleks lõhuks talu terviku, eelkõige laste edasi plaane silmas pidades Kostja palub jagada ühisvara selliselt, et taotletud kinnistu reg.osa. nr. jääks Kostja ainuomandiks ning Kostja maksab Hagejale kompensatsiooni xxxx eurot. Alternatiivselt: pooled kingivad kõnealuse kinnistu lastele. Hageja täiendavad seisukohad

Hüpoteegimakseid pärast lahutust pidigi kostja tegema ja need moodustavad 10 aasta jooksul kokku summa xxxx lähtuvalt konto väljavõtetest. Pealegi said need summad tema poolt tasutud enamjaolt maa välja rentimisest saadud tulu arvelt. Abielu ajal tehti ka makseid kostja poolt, kuid hageja ja kostja olid abielus ja makseid tehti ühisvara arvelt. Kostja jättis välja vara mis lisaks kinnistule talle jäi. Kostja kompromissettepanekuga et ta tasub hagejale xxxx.-eurot, hageja ei nõustu. Enne kui sai selgeks kinnistu hind, küsis hageja kostjalt kohtuväliselt kompensatsiooni xxxx.-eurot. Lastele ei ole nõus hageja midagi kinkima arvestades nende käitumist tema suhtes. Kostja vastus Kostja võtab õigeks väite, et osa maatüki erastamise makseid tehti abielu jooksul, s.t formaaljuriidiliselt ühisvara arvelt, kuid makseid tegi kostja säästetud varade arvelt, mis olid soetatud enne abielu. Viimane makse toimus juba varasemalt öeldult 02.09.2020 a. kokku summas xxxx eurot. Seega on suurema osa kinnistu müügihinnast tasunud kostja oma lahusvara arvelt peale abielu lahutamist. Samuti soovib kostja veelkord märkida, et peale lahutust vedas hageja nende kodust ära praktiliselt kogu talu tehnika: Belarus xxx xxx-xxx EUR. Traktor xxx xxx-xxx EUR. Teraviljakombain NIVA ja teine samasuguse, mis oli soetatud tagavaraosadeks, xxx- xxx EUR. veoauto xxx kallur xxxxxx EUR. xxx furgoon xxx-xxx EUR. xxx xxx-xxx EUR. xxx varuosadeks xxx-xxx EUR. Sõnnikulaotaja PTU xxx EUR. Kultivaator xxx EUR. Kahehõlmaline ader DT xxx EUR. Iseliikuv Niiduk xxx koos niiduorgani ja vaalupööramis organiga xxx EUR. Kartulikombain xxx xxx EUR. Kaks veetsisterni 3m3 xxx-xxx EUR/tk. Seega on hageja saanud ühisvara arvelt kätte vara tagasihoidlikult arvestades juba vähemalt ca. xxxx euro väärtuses. Nagu nähtub lisatud hindamisaktist on kinnistu maatüki väärtus käesoleval s.o. x a peale abielu lahutust, ilma hooneteta xxxx eurot. Küll tuleb lähtuda vara väärtuse hindamisel varaühisuse lõppemise aja seisuga, seega on asjakohane, millega kohus peaks arvestada varem esitatud hindamisaktis lähtudes, kus on leitud kinnistu väärtuseks xxxx eurot. Arvestades, et hageja on viinud ära ca. xxx euro maksumuses ühisvara, on varem pakutud kompromiss igati õigustatud ja õiglane, poolte võrdsuse põhimõttest lähtuvalt ja arvestades, et kostja on suurema osa maa müügihinnast tasunud oma vallasvara arvelt ning kostja on osa ühisvarast juba kätte saanud ehkki formaal-juriidilselt on kinnistu müügileping sõlmitud abielu ajal. Hageja seisukoht Kõik kostja vastuses toodud ja väidetavalt hageja poolt ära viidud talutehnika on ostetud hageja poolt enne abielu. Abielu ajal osteti ainult xx.xx.xxxx.a. sõiduauto xxxx, mis maksis xxxx.-Eek. xx.xx.xxxx.a. kirjutati see auto kostja nimele. xxxx.a. ostis hageja traktori xxx, mis maksis xxxx.EEK Juunis 2010.a. ostis hageja poeg xxx sõiduauto xxxx, mille hind oli xxx.-EEK Kõik muu nimekirjas toodud põllutehnika oli ostetud 1996.a. ja 1997.a. ja tegemist oli kasutatud veneaegse tehikaga. Hageja esitab selle kohta dokumendid niipalju kui ta leidis. Kui hageja lõpetas põlluharimise 2005-2006.a.,siis sai osa tehnikat maha müüdud ,enamus läks vanarauaks. Alles jäi ainult üks veepütt mis oli pandud maa sisse reovee kogumiseks. Kõik põllutehnika müügid toimusid abielu ajal ja sellest rahast saigi soetatud kostjale xxx ja x xxxx. Samuti osteti sellest rahast xxxx x jalgratas. Poolte kooselu lõppes mais xxxx.a. Hageja võttis kaasa ainult traktori xxx ja isikliku ja enne abielu ostetud sõiduauto Mitsubishi Space Wagon xxx, mis on alles siiani. Samuti võttis ta kaasa isiklikud riided ja asjad. Sellest ajast saadik ei hageja kordagi xxx talus käinud. Nimekiri enne abielu hageja poolt ostetud tehnikast: 1) xxxx 1978.a. xxx EEK ostetud 04.06.1996 2) Niiduk xxx 1978.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 3) xxx roomiktraktor 1983.a. xxx EEK ostetud 21.06.1996 (hageja vahetas kohe peale tehingut veoauto vastu) 4) Tasandusäke 1989.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996

5) Kaarutaja xxx 1998.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 6) Kartulikombain xxx 1988 xxx EEK ostetud 28.06.1996 7) Ader xxx 1998.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 8) Mullapuur xxx 1982.a. xxx EEK ostetud 28.06.1996 9)xxx kallur (kasutaud) xxx EEK ostetud x 1996.a 10) xxx furgoon varuosadeks xxx EEK ostetud 1997 11) Sõnnikulaotaja xxx sai hageja vahetuskaubana aastal 1997 12)Kasutatud teraviljakombaini xxx ostis hageja xxx 1996.a. ja teine, poolik kombain sai ostetud varuosadeks kuna esimesel kombainil purunes trummel. Kui kostja leiab, et kõik on ühisvara, siis tuleb xxxx elumaja, mis koosneb alumisel korrusel kolmest toast, köögist, kahest esikust ja sahvrist ning maja all olevast kahe kambriga keldrist, ülemise korruse üle maja olevast ühest toast, pluss garaaž koos abiruumiga ning laut-kuur ka ära hinnata ja liita maa-ja metsahinnale juurde. See hindamine, mis tehti L.K. laenu tagatiseks, oli ainult hoonete hindamine, kuna pank ei võta tagatiseks metsa ja maad. Kõik kodutehnika, mis sai ostetud, jäi xxx tallu. Sinna jäi ka hageja isakodust saadud suur söögilaud ja vanaaegne kirjutuslaud, mis kuulusid hageja isale. Hageja jääb oma hüvitise nõude juurde summas xxxx.-eurot. Samuti hagis toodud alternatiivide juurde. Kohtu põhjendused

vallasvara arvelt ning kostja on osa ühisvarast juba kätte saanud ehkki formaal-juriidiliselt on kinnistu müügileping sõlmitud abielu ajal.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.