Määruse tegemise aeg ja koht 11.11.2021, Tallinn Kohtuasja number
2-21-3646
Kohtuasi
XX hagi YY vastu korteriomandi hageja lahusvaraks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.03.2021 määrus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosaline ringkonnakohtus
Hageja: XX (isikukood xxxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 30.03.2021 määrus tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.XX (hageja) esitas 08.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse YY (kostja) vastu korteriomandi hageja lahusvaraks tunnistamiseks ja kahju hüvitamiseks.
Hagiavalduse kohaselt on hageja ja kostja endised abikaasad. Poolte kooselu lõppes 1994. aastal ja ning nende abielu lahutati 27.12.1995. Hageja on soetanud korteriomandi asukohaga xxxxxxxx xx-xx, Tallinn 1995. aasta jaanuaris pärast abielusuhete lõppemist. Perekonnaseaduse (RT I 1994, 75, 1326) § 15 lõike 1 kohaselt loetakse abikaasa lahusvaraks tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise
2-21-3646 teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Eeltoodust tulenevalt on xxxxxxxx xx-xx korteriomandi puhul tegemist hageja lahusvaraga ning seetõttu esitab hageja nõude korteriomandi hageja lahusvaraks tunnistamiseks.
3.Hageja palub kostjalt välja mõista ka kahjuhüvitise 10 000 eurot. Nimetatud summa hõlmab õigusabiteenust, moraalse kahju tekitamist, asjaajamiskulusid jmt. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohtu 30.03.2021 määrusega jäeti hagi menetlusse võtmata.
5.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 363 lõige 1 punktidele 1, 2 ja 3 ning märkis, et hageja nõuded on ebaselged, samuti puuduvad kohased tõendid. Hageja palub end määrata korteriomandi xxxxxxx xx-xx ainuomanikuks. Kinnistusraamatust nähtub, et nimetatud korteriomand ongi hageja ainuomandis. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista kahju 10 000 eurot. Kohtule jääb ebaselgeks, mille alusel hageja nõuab kostjalt kahju hüvitamist, kuidas on kahjunõude suurus tekkinud ning millega on kostja tekitanud hagejale moraalse kahju ja milles see väljendub. Kohtu hinnangul ei saa täiesti ebaselget hagi menetleda.
6.Lisaks on tasumata riigilõiv, mis lähtudes hageja poolt nimetatud hagihinnast on 1200 eurot. Hageja on tasunud üksnes 300 eurot.
7.Hageja on rikkunud olulisi hagi vorminõudeid, hagiavaldus on esitatud menetlusse võtmist takistavate puudustega ning kohtul ei ole võimalik hagi menetleda. Lisaks ei ole tasutud piisavas ulatuses riigilõivu. Seega tuleb hagi jätta menetlusse võtmata TsMS § 371 lõige 1 punktide 9 ja 10 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
8.Hageja esitas maakohtu määruse peale 12.04.2021 määruskaebuse.
9.Notar on selgitanud hagejale, et korteriomand asukohaga xxxxxx xx-xx, Tallinn on poolte ühisvaraks, kuna korteri 16.12.1994 ostu-müügileping on sõlmitud abielu ajal. Pooled olid abielus 09.06.1990 - 27.12.1995. Notar on hagejale selgitanud, et kui endised abikaasad ei ole sõlminud notariaalset ühisvara jagamise kokkulepet või vara kohtus jaganud, kuulub korter endiselt endiste abikaasade ühisvara hulka ning vara käsutamiseks (müümiseks, kinkimiseks, pantimiseks jne) on vajalik endise abikaasade nõusolekut. Kostja on keeldunud tulemast notari juurde vara jagamiseks, s.o korteri hageja lahusvaraks tunnistamiseks.
10.Hagejal on tekkinud kahju seoses sellega, et kostja ei ole nõustunud tulema notari juurde ühisvara jagama. Hageja kahju seisneb järgnevas - hindamisaktid, lepingutasud, kindlustuse lisakäigud.
11.Ühisvara jagamise hagi puhul on riigilõiv 300 eurot, mitte 1200 eurot.
12.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja saatis TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
2-21-3646
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13.Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse TsMS § 667 lg 2 alusel ja saadab asja hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest põhjustel, et hageja nõuded on ebaselged, puuduvad kohased tõendid ning lisaks on tasumata riigilõiv. Loetletud põhjustest ükski ei anna alust koheselt keelduda hagi menetlusse võtmisest. Kui hagi on esitatud puudustega, teeb kohus kõigepealt TsMS § 3401 lg 1 järgse määruse puuduste kõrvaldamiseks.
15.Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hageja on esile toonud. Selles menetlusstaadiumis ei hinda kohus veel tõendeid, mistõttu nende puudumine ei ole üldse aluseks hagi menetlusse võtmisest keeldumisele.
16.Ringkonnakohtu hinnangul on hageja ühisvara jagamise nõude osas toonud välja elulised asjaolud ja esitanud ka selge nõude.
17.Hagiavalduse ja määruskaebuse asjaolude pinnalt olid hageja ja kostja abielus 09.06.1990 - 27.12.1995, mille kestel omandati ka korteriomand. Korteriomand on registreeritud küll hageja nimele, kuid hageja ei saa sellega tehinguid teha, sest ühisvara on jagamata. Hageja leiab, et kuna ta on saanud korteriomandi omanikuks pärast poolte abielusuhete lõppemist, tuleb korter lugeda tema lahusvaraks. Asja materjalidest nähtuvalt palub hageja ühisvara jagada selliselt, et tuvastada, et vaidlusaluse korteriomandi puhul on tegemist hageja lahusvaraga.
18.Kehtiva perekonnaseaduse (PKS) § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.07.2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele PKS1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga PKS (PKS § 210 lg 1).
19.PKS1995 § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ning sama seaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.
20.Riigikohus on leidnud, et PKS § 210 lg 2 järgi saab ühisvara ka PKS-i järgi jagades arvestada PKS1995 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010 (vt RKTKo nr 2-14-18828 p 28.1).
21.Seega, kas korteriomand tuleb tunnistada hageja lahusvaraks, oleneb sellest, kas hageja suudab tõendada, et korteriomandi ostmise ajaks olid abielusuhted lõppenud. Kui hageja seda tõendada ei suuda, on tegemist tavapärase ühisvara jagamisega. Selleks on hagejal võimalik esitada ka alternatiivsed nõuded.
22.Ringkonnakohus möönab, et hageja kahju hüvitamise nõue ei tarvitse olla menetlusse võtmiseks piisavalt selge. Ebaselguse kõrvaldamiseks peab maakohus andma hageja võimaluse täpsustada, mille eest konkreetselt hageja kahju nõuab ja kuidas kahjunõude suurus on kujunenud.
23.Kokkuvõtvalt leidis maakohus ennatlikult, et hagiavalduse menetlusse võtmisest saab TsMS § § 363 lg 1 p-de 1, 2 ja 3 alusel keelduda.
24.TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu otsustada. Seega tuleb maakohtul otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
25.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale kaevata.
2-21-3646 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.