lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-21-11808/8

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 10.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-21-11808/8
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.11.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1038
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtunik

Külli Puusep

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. november 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11808

Tsiviilasi

V.L. hagi A.C. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

1737 eurot

Menetlusosalised esindajad

ja

nende Hageja V.L. (isikukood XXX), seaduslik esindaja N.L. (isikukood XXX), lepinguline esindaja N.M. (XXX), e-post XXX Kostja A.C. (isikukood XXX), rahvastikuregistris märgitud elukoht XXX; telefon XXX, XX; e-post XXX, XXX

Asja läbivaatamine

kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada V.L. hagi A.C. vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista A.C. välja V.L. kasuks elatis 193 eurot kuus alates 28. juulist 2021 kuni V.L. täisealiseks saamiseni.
3.Elatis tuleb tasuda iga kuu 10. kuupäevaks N.L. arveldusarvele nr XXX.
4.Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 12.08.20262-26-4412/9Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 05.08.20262-26-13173/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 05.08.20262-26-9113/13Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 04.08.20262-26-10025/8Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 28.07.20262-26-108199/7Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja
  • 27.07.20262-26-14021/14Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

2-21-11808 lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue

1.V.L. esitas 28. juulil 2021 kohtule hagiavalduse A.C. vastu elatise saamiseks. Hageja soovib saada elatist 193 eurot kuus alates 28. juulist 2021 kuni enda täisealiseks saamiseni. Hageja vanemad ei ela koos 2. maist 2019. Siiani tasus kostja elatist sularahas XXX eurot kuus, kuid alates 2021. aasta suvest ei ole kostja korrapäraselt elatist tasunud, mistõttu on hageja põhjendatult pöördunud kohtu poole elatise saamiseks. Kostja vastus hagiavaldusele
2.Kostja esitas vastuse hagiavaldusele, milles märkis, et ta maksis elatist 2021. aasta juulikuuni erinevatel viisidel: ülekandega, sularahas. Kostjale on hageja seadusliku esindaja nõudmised arusaamatud ning ta soovib hageja kulude kohta aruannet. Kostja märkis, et kui ta ei saa lapsele küliva kohta aruannet, siis ta jätab endale õiguse vähendada elatist 150 euroni, millest XXX eurot on lasteaia kulu ja XXX eurot lapsele tema isiklikeks vajadusteks. Kui kostja saab täieliku aruande vajalikest kuludest lapsele, on ta valmis maksma talle nõutava summa 200 eurot kuus. Kohtu eelmenetlus
3.Kohus selgitas 13. oktoobri 2021.a kirjaga kostjale, et kostja kuluaruande nõudmiseks ei ole seaduslikku alust. Samuti soovis kohus teada, kas kostja on nõus tasuma elatist hageja soovitud ulatuses, so 193 eurot kuus.
4.Kohus on 27. oktoobril 2021 telefoni teel võtnud kostjaga ühendust, kes kinnitas, et on kohtukirja kätte saanud. Samuti kinnitas kostja, et ta on nõus tasuma elatist 193 eurot kuus.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada täies ulatuses. Kohus mõistab kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatise alates 28. juulist 2021 193 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni
6.Kohus selgitab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Ülalpidamisasjas võib kohus tõendeid koguda omal algatusel (TsMS § 230 lg 3). TsMS § 438 lg 1 kohaselt hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi tuleb rahuldada.
7.Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes. Kohus võib elatise PKS § 101 lg 2 järgi välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatise suuruse arvutamise alused. Vanem rikub 2(3)

2-21-11808 ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses (vt Riigikohtu 16. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16).

8.PKS § 99 lg 1 alusel määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku (laste) vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Elatise eesmärgiks on laste igapäevaste vajaduste rahuldamine ja nende arenguks piisavate vahendite tagamine. Kui lapsevanemad elavad koos, tehakse seda igapäevase pereelu majandamisel. Elatise tasumise kohustus lasub aga vanemal, kes elab lastest eraldi ja ei osale igapäevaste vajalike kulutuste kandmisel. Kohus märgib, et elatise eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Seaduses ettenähtud elatise alammäära osas ei tule hagejal elatise suurust eraldi põhjendada ja tõenditega tõendada.
9.PKS §-de 96 ja 97 järgi on vanemad kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama. Hageja on esile toonud, et kostja täitis ülalpidamiskohustust regulaarselt kuni 2021. aasta juulini. Ka kostja on kinnitanud kohtule, et ta tasus kuni 2021. aasta juulikuuni ja pärast seda on nõudnud aruannet kulutuste kohta. Seega on tuvastatud kostjapoolne ülalpidamiskohustuse rikkumine ja hageja nõue on põhjendatud. Hageja on soovinud saada elatist 193 eurot kuus. Kostja ei ole sellele summale vastu vaielnud ja on kohtule viimases kontaktis kinnitanud, et ta on nõus tasuma 193 eurot kuus. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagiavalduse.
10.Kohus selgitab, et TsMS § 459 alusel on asjaolude muutumisel pooltel õigus esitada hagi elatise suuruse muutmiseks eelkõige, kui on oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada. Menetluskulude jaotus
11.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses.
12.Tulenevalt TsMS §-st 162 lg 1 ja TsMS § 162 lg 4 tuleb jätta menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.07.20262-26-7331/8Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.07.20262-26-7537/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval