Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

08.10.2015 nimetas kohus ajutise halduri ja määras pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise halduri aruande ja selle täienduse kohaselt pärandvara puudumise tõttu ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid kogusummas vähemalt 12 620,31 eurot, ning nimetatud seisund ei ole vara olukorrast tulenevalt ajutine. Välja on kujunenud pärandvara alaline maksejõuetus PankrS § 1 lg 1 mõttes. Alalise maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. See kujunes välja 2013. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei esine. Olemasoleva varakodune vara ja isiklikud tarbeesemed-arvel ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja selline vara seisund on alalise iseloomuga. Eeltoodust tulenevalt puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 432 eurot ning tehtud kulutuste hüvituseks 67,48 eurot. Tasu ja kulutuste hüvitis kanda OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arveldusarvele. 07.12.2016 XXX suri ja pankrotiavalduse menetlus jätkus pärandvara pankrotiavalduse menetlusena. 22.12.2015 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande ja selle täienduse juurde. Kohus määras 22.12.2015 määrusega raugemise vältimiseks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 1 200 eurot ning avaldas 22.12.2015 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Rahvastikuregistri andmetel suri XXX 07.12.2015. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-120-07 märkinud, et pankrotimenetluse eesmärgid sätestab PankrS § 2, mille esimese lause kohaselt rahuldatakse pankrotimenetluse kaudu võlausaldajate nõuded võlgniku vara arvel samas seaduses ettenähtud korras võlgniku vara võõrandamise või võlgniku ettevõtte tervendamise kaudu. Pankrotiseaduse § 35 lg 1 p 1 kohaselt moodustub võlgniku varast pankrotivara. Pankrotiseaduse § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et füüsilisest isikust pankrotivõlgniku surm ei ole alus pankrotimenetluse lõpetamiseks, kui menetluse eesmärgid ei ole konkreetse pankrotimenetluse asjaolusid arvestades saavutatud. Kohus leiab, et Riigikohtu lahendis 3-2-1-120-07 toodud seisukohti on võimalik analoogia korras kohaldada ka käesolevas tsiviilasjas. XXX on esitanud kohtule avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks. Kuna võlgnik suri 07.12.2015 ja tema pankrotti ei ole veel välja kuulutatud, tuleb kohtu hinnangul käesolevat avaldust menetleda pärandvara pankroti väljakuulutamise avaldusena. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa.“ Pärandvara ei ole, kohustusi on 12 620,31 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad vara

tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused. Kooskõlas ajutise halduri aruandega peab kohus pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Kohtu määratud tähtpäevaks kohtu deposiiti kohtu määratud summat ei tasutud. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused avalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab: „Halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.“ PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). PankrS § 150 lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine pankrotihaldur Peeter Sepper on esitanud tasunõude 5,4 töötunni eest 432 eurot, hüvitis tehtud vajalike kulutuste katteks moodustab 67,48 eurot. Ajutine haldur on lähtunud tunnitasust 80 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Tehtud kulutused seisnevad arvestuslikes büroo-, side ja transpordikuludes. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 432 eurot ja hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 67,48 eurot. Ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused tuleb välja mõista riigi vahenditest. Riigi arvelt kuulub ajutise halduri kasuks väljamõistmisele ajutise pankrotihalduri tasu ja hüvitatavad kulud kokku 397 eurot. Väljamakse teostada OÜ Bürooteenused ja Õigusabi arvelduskontole EE462200221056801647 Swedbank AS-is. PankrS § 29 lg 4 sätestab, et kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohus määrab käesolevast kohtumäärusest väljavõtte avaldamise väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Geete Lahi Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.