Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 02.11.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number: 2-21-11221/20
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Perekonnaõigus › Põlvnemise tuvastamine ja vaidlustamine
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 02.11.2021
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1774

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Kaire Pullerits

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. november 2021, Jõhvi kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-11221

Tsiviilasi

X hagi Y vastu isaduse tuvastamise nõudes

Tsiviilasja hind

3500 eurot

Menetlusosalised esindajad

Asja läbivaatamine

ja

nende Hageja: X: isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx, xxx, xxx vald, xxxxx Harju maakond, e-posti aadress: xxx Kostja: Y, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx vald, Ida-Viru maakond Kostja seaduslik esindaja: Z, isikukood: xxxxxxxxxxx, elukoht: xxx xx-xx, xxx, xxx vald, Ida-Viru maakond, eposti aadress: xxx Kostjate lepinguline esindaja: Vassili Kosteitšuk, e-posti aadress: xxx Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1.Jätta X hagi Y vastu isaduse tuvastamise nõudes, rahuldamata.

2.Jätta poolte menetluskulud kummagi poole enda kanda (TsMS § 164 lg 1).

3.Välja mõista Xlt Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisikulu 85,50 eurot. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Ekspertiisikulu summas 85,50 eurot tuleb hagejal tasuda vastavalt kohtuotsusele lisatud makseinfos näidatule.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus

5.Kohus on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 95 kohaselt otsustab isaduse tuvastamise või vaidlustamise kohus mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu, või ema või lapse hagi põhjal, mis on esitatud mehe vastu. PKS § 84 lg 1 kohaselt on lapse isa mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees: 1) kes on lapse sünni ajal lapse emaga abielus; 2) kes on isaduse omaks võtnud või 3) kelle isaduse on tuvastanud kohus. PKS § 91 lg 1 kohaselt, isaduse vaidlustamise õigus on mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. Ühe aasta jooksul lapse sünnist arvates võib isaduse vaidlustada ka mees, kes taotleb enda isaduse tuvastamist selle mehe asemel, kelle isadus on kindlaks tehtud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud. Kui lapse sünnist on möödunud rohkem kui aasta, võib enda isaduse tuvastamist taotlev mees vaidlustada teise mehe isaduse isana rahvastikuregistrisse kantud mehe ning lapse ema nõusolekul. Eelmises lauses nimetatud nõusolekute puudumisel võib kohus lapse huve arvestades anda mõjuval põhjusel enda isaduse tuvastamist taotlevale mehele loa vaidlustada teise mehe isadus. Vastavalt PKS § 93 lg-le 1 võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud. Riigikohus selgitas lahendis nr 3-2-1-78-11 isiku õiguslikku huvi isaduse tuvastamise vastu. Isaduse tuvastamise otsustab kohus mh mehe hagi põhjal, mis on esitatud lapse vastu. Seega saab mees esitada isaduse tuvastamise hagi, kui tal on selleks õiguslik huvi. Mehel ei ole isaduse tuvastamise hagi esitamiseks õiguslikku huvi eelkõige juhul, kui lapse isa on juba seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud või kui mehe suhtes on jõustunud kohtulahend, millega on tuvastatud, et ta ei ole lapse isa. Muudel juhtudel on mehel enamasti õiguslik huvi isaduse tuvastamiseks olemas. Kolleegium möönab, et isaduse kohtus tuvastamise regulatsiooni eesmärgiks on eelkõige tagada lapse isa kindlakstegemine juhul, kui muud perekonnaseaduses sätestatud võimalused on end ammendanud või kui soovitakse kindlust, et lapse isana saab seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud mees, kes on ka tegelikult lapse bioloogiline vanem. Seega saab isaduse tuvastamise hagi esitada eelkõige mees, kellel on huvi tuvastada, et ta on lapse isa (positiivne tuvastushuvi). Samas ei saa mehe tuvastushuvi välistada ka juhul, kui tal on soov tuvastada, et ta ei ole lapse isa (negatiivne tuvastushuvi). Kuigi üldjuhul on mehel negatiivne tuvastushuvi eeskätt juhul, kui tema isadus on juba kindlaks tehtud, ning sellisel juhul on mehel õigus isadust vaidlustada, võib mehel erandina olla negatiivne tuvastushuvi ka siis, kui tema isadust ei ole küll seaduses sätestatud korras kindlaks tehtud, kuid ta soovib saada kinnitust, et ta ei ole lapse bioloogiline vanem. 6.Hagile lisatud sünnitunnistusest nähtuvalt ja rahvastikuregistri andmetel on kostja vanemateks X ja Z. Hagiavalduses palus hageja tuvastada, et Y ei põlvne Xst. Lisaks palus hageja isadusekande sünniaktist (so rahvastikuregistrist) kustutamist.

7.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). Kuna hagilises põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise, jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda, seega ei ole hageja taotlus menetluskulude teistsuguseks jaotuseks põhjendatud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on põhjendatud hagi rahuldamata jätmise tõttu jätta ka menetluskuluna ekspertiisitasu hageja kanda. Taotluse ekspertiisi määramiseks on esitanud hageja. Kohus ei ole enne DNA ekspertiisi teostamist ekspertiisikulude katteks ettemaksu tasumiseks määranud. Kohus tuvastas, et 28.09.2021 ekspertiisi akti nr xxxxx lisa 1 (õiend ekspertiisi maksumuse kohta) kohaselt on DNA ekspertiisikulu summas 171 eurot (3 objekti x 57=171 eurot). Kostja ei ole 29.10.2021 e-kirjas kinnitavalt ekspertiisikulusid kandnud. Hageja on kohtule esitatud 29.10.2021 maksekorralduse nr 4 kohaselt tasunud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE932200221023778606, viitenumber 2800049667, ekspertiisi kulu summas 85,50 eurot, maksekorralduse selgitusse on märgitud ekspertiisi akti nr xxxxx. Viidatud summa laekumist on kohtule kinnitanud ka EKEI. Olenemata sellest, et kohus ei ole eelnevalt ekspertiiskulu osas ettemaksu määranud, tuleb eksperdile ekspertiisikulu antud juhul ka välja maksta. Kuivõrd hageja on osaliselt ekspertiisikulu tasunud, tuleb hagejalt välja mõista Eesti Vabariigi kasuks ekspertiisikulu 85,50 eurot. TsMS § 179 lg 1 kohasel menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9). TsMS § 179 lg 21 on sätestatud, et kohtulahendile, millega mõistetakse Eesti Vabariigi kasuks välja menetluskulud või menetlusabikulud, võib kohus lisada eraldi dokumendis nõude tasumiseks vajalikud andmed. Kohus on käesolevale kohtuotsusele lisanud makseinfodokumendi. 8.Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 3 sätestab, et hagiavalduse esitamisel põlvnemise tuvastamiseks, kui hagiavaldust ei esitata koos elatisnõudega, tasutakse riigilõivu 40 eurot. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 300 eurot. Kohus selgitab hagejale, et RLS § 59 lg 3 tulenevalt on hageja maksnud riigilõivu nõutust enam 260 eurot, seega on hagejal