A. D. hagi S. D. vastu elatise nõudes. Hagihind 1 991,07 eurot. Kirjalik menetlus
Kohtuistungi toimumise aeg Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja:
Kostja:
A. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx-xx, xxx linnaosa, xxx linn, xxxxx, e-post xxx) S. D. (isikukood xxxxxxxxxxx, registrijärgne elukoht xxx xx-xx, xxx linn, xxx, lisa-aadress xxx xx-xx, xxx linn, e-post xxx)
RESOLUTSIOON
1.A. D. hagi S. D. vastu elatise nõudes rahuldada osaliselt, vastavalt 30.05.2021 esitatud täpsustusele.
2.Välja mõista S. D.lt (isikukood xxxxxxxxxxx) hageja A. D. (isikukood xxxxxxxxxxx) kasuks elatis alates 20.05.2021 kuni 29.08.2021 (so kuni akadeemilise puhkuse alguseni) kogusummas 735 (seitsesada kolmkümmend viis) eurot ja 20 senti (maikuu eest 85,86 eurot /221,23:31=7,14x12 päeva/; juunikuu eest 221,23 eurot; juulikuu eest 221,23 eurot; augustikuu eest 207,06 eurot 221,23:31=7,14x29 päeva).
3.Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja A. D. XXXXXXXXXXXX AS-s- Swedbank, selgitusega „elatis“.
Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda vastavalt TsMS § 163 lg 1.
5.Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks.
EDASIKAEBAMISE KORD
Menetlusosalised võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil. Apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust.
ASJAOLUD
1.A. D. esitas Viru Maakohtule hagi S. D. vastu elatise nõudes. Hagi asjaolude kohasel on kostja hageja isa. Hageja õpib xxx Ülikoolis xxxteaduskonnas ning seoses sellega soovib elatist. Hageja soovib elatist summas 292 eurot kuus. (tl 2-7)
2.25.05.2021.a määrusega jättis kohus hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, so nõude täpsustamiseks ja täiendavate tõendite (tõendid kulude kohta, tõend õppimise kohta) esitamiseks. Kohus selgitas, et elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes, seega hagejal tuleb esitada kohtule lisaks kulude kalkulatsioonile ka kulusid tõendavad dokumendid, so kuludokumendid. Samuti tuleb hagejal täpsustada elatise nõude summalist suurust, sest 1⁄2 hageja poolt märgitud kuludest moodustab 255 eurot, mitte 292 eurot (pealegi ei kehti täisealise lapse puhul elatise alammäärana seaduses sätestatud määr, so 292 eurot). Lisaks kuludokumentidele tuleb hagejal esitada kohtule korrektne, õppeasutuse poolt väljastatud tõend. Kohus pööras hageja tähelepanu asjaolule, et hagejal on seaduses tulenev õigus nõuda kostjalt elatist kuni enda 21-aastaseks saamiseni, so kuni 04.12.2021. (tl 17)
3.Hageja esitas 30.05.2021 haginõude täpsustuse. Hageja märkis, et tema kulutused moodustavad kokku 442,46 eurot, sh kulutused toidule 121,85 eurot, transpordile 76,79 eurot, eluasemekulud (üür) 110 eurot, tervishoiukulud 25,11 eurot, hügieen 37,80 eurot, riided 44,74 eurot, tehnika ja lisaseadmed 6,67 eurot, muusika kuumakse 1,50 eurot, majapidamiskulud ja koolitarbed 18 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise summas 221,23 eurot kuus. Koos hagiga esitas hageja xxx Ülikooli 25.05.2021 teatise nr. xxx, millest nähtub, et A. D. on xxx Ülikooli xxxteaduste valdkonna xxxteaduse õppekava bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta 2. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 02.09.2019 lõpuajaga 31.08.2021, nominaalne õppeaeg 6 aastat (tl. 22-43) 31.05.2021 täpsustuses teatas hageja, et soovib asja arutamist Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajas (tl 46).
KOSTJA VASTUS
4.Kostja S. D. esitas 15.06.2021 e-posti teel vastuse, milles märkis, et on nõus pooltevahelise kompromissi sõlmimisega. Sisulist vastust/vastuväiteid kostja hagile ei esitanud. Kostja lisas vastusele töölepingu, millest nähtub, et kostja töötasu moodustab 939 eurot kuus. Kostja lisas samuti enda Swedbank AS-i konto väljavõtte ajavahemiku 01.01.2021-15.06.2021 eest. (tl. 52-57)
ASJA EDASINE KÄIK
5.28.06.2021.a kohtunõudega palus kohus hagejal esitada kohtule seisukoht kostja vastuse suhtes; samuti kaaluda kompromissi sõlmimise võimalikkust. Kompromissi sõlmimise korral esitada kohtule poolte poolt allkirjastatud kompromiss. Kompromissi mittesõlmimise korral palub kohus kostjal teatada, kas kostja S. D. on nõus elatisega summas 221,23 eurot ja menetluse lõpetamisega õigeksvõtuotsusega? Kohus märkis, et seisukoht või kompromiss või vastus esitada kohtule hiljemalt 08.07.2021. (tl 58)
6.Hageja esitas 07.07.2021 vastuse, milles teatas, et nad ei jõudnud kostjaga kokkuleppele, kuna kostja on nõus elatise maksmisega summas 80 eurot kuus. Hageja antud summaga ei nõustunud. Hageja on nõus kompromissi sõlmimisega, kuid on vähetõenäoline, et selleni jõutakse. (t. 62-63)
7.22.09.2021.a teatas kohus menetlusosalistele, et vastavalt TsMS § 403 lg 1 lahendab hagi kirjalikus menetluses ja andis neile tähtaja avalduste ja dokumentaalsete tõendite esitamiseks kuni 18.10.2021. Kohus teatas, et kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 29.10.2021 kohtumaja kantselei kaudu. (tl. 65) Kostja kohtule täiendavat vastust/seisukohta/dokumente ei esitanud.
8.23.09.2021.a kohtunõudega palus kohus xxx Ülikoolil teatada, kas A. D. jätkab õpinguid xxx Ülikoolis? Kui ei, siis alates millisest kuupäevast on A. D. üliõpilaste nimekirjast välja arvatud? (tl. 68)
9.xxx Ülikooli 24.09.2021 vastusest nähtub, et A. D. immatrikuleeriti xxx Ülikooli õppeprorektori 13.08.2019 korraldusega nr xxx xxxteaduste valdkonna xxxteaduse (80418) bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud õppe õppekava 1. aasta tasuta täiskoormusega päevaõppe üliõpilaseks alates 02.09.2019. Õppeprodekaani 01.09.2021 korraldusega nr xxx arvati A. D. akadeemilisele puhkusele omal soovil alates 30.08.2021 kuni 28.08.2022, lugedes uueks õppe lõpukuupäevaks 30.08.2026.
10.Hageja esitas samuti 24.09.2021 kohtule xxx Ülikooli tõendi selle kohta, et ta viibib akadeemilisel puhkusel perioodil 30.08.2021-28.08.2022. Hageja on lisanud, ta on üliõpilaste nimekirjas ning et teda ei ole sealt välja arvatud. (tl. 78-79)
11.29.09.2021 esitas hageja kohtule pangakonto väljavõtte koos selgitustega tema sissetulekute kohta. Hageja märkis, et tema sissetulekuallikateks on ema tehtud sissemaksed, xxx OÜ-st saadud palk ning kasuisa, vanaemade ja vanaisa poolt saadetud raha. (tl. 81-88)
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
12.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja poolte seisukohtadega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt, so vastavalt hageja poolt 09.09.2021 esitatud nõusolekule.
13.Vanemate õigused on sätestatud perekonnaseaduse (PKS) 8-ndas peatükis. Vastavalt PKS § 96 ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Vastavalt PKS § 97 lg 2, ülalpidamist on õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni.
14.Sünnitunnistusest nähtub, et S. D. on A. D. isa (tl 7). xxx Ülikooli 25.05.2021 teatisest nr. xxx nähtub, et A. D. on xxx Ülikooli xxxteaduste valdkonna xxxteaduse õppekava bakalaureuseja magistriõppe integreeritud õppe (päevaõpe, täiskoormus) tasuta 2. aasta üliõpilane, immatrikuleeritud 02.09.2019 lõpuajaga 31.08.2021, nominaalne õppeaeg 6 aastat. (tl 35)
Hageja palus hagis välja mõista elatis summas 292 eurot kuus, 30.05.2021 täpsustuses palus välja mõista elatis summas 221,23 eurot kuus.
15.Täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapse elatise nõude lahendamisel tuleb lähtuda PKS § 99 lg 1 (vt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15 p 10). Tulenevalt PKS § 99 lg 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Täisealise lapse elatisenõude lahendamisel ei saa lähtuda PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimumsuuruse nõudest (mis on sätestatud alaealisele lapsele elatise väljamõistmise puhul). Elatise saamiseks tuleb täisealisel lapsel tõendada oma vajadusi enda tavalisest elulaadist lähtudes. Hageja esitas kohtule kulude kalkulatsiooni, mille kohaselt moodustavad kulud kokku 442,46 eurot (tl 22). Kostja sisulist vastust/vastuväiteid hagile ei esitanud, märkides lihtsalt, et on nõus kompromissi sõlmimisega. Hageja 07.07.2021 vastusest nähtub, et kostja pakkus kompromissina 80 eurot kuus, millega hageja ei nõustunud.
16.Kuigi ülalpidamise ulatus on PKS § 99 lg 1 järgi määratud ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest lähtudes, tuleb ülalpidamiseks kohustatud isikult elatist välja mõistes arvestada, PKS § 102 ja § 105 lg 3 järgi ka tema varalist seisundit. PKS § 102 lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 järgi ei vabane vanem üksnes alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning peab sellises olukorras kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. PKS § 102 lg 2 kohaldub üksnes alaealise lapse ülalpidamise korral ning muudel juhtudel võib ülalpidamist andma kohustatud isik PKS § 102 lg 1 alusel ülalpidamiskohustusest vabaneda (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15).
17.Kostja esitas 10.01.2020 Lisa nr 9 18.01.2011 töölepingule nr 80025 töölepingu muutmise kohta, millest tulenevalt on kostja töötasu 939 eurot kuus. (tl. 53) Kostja esitas ka enda Swedbank AS-i konto väljavõtte, millest nähtub, et kostja neto-töötasu moodustab keskmiselt 1 200-1 300 eurot (näiteks jaanuaris 2021 - 1 254,56 eurot; veebruaris 2021 – 1 231,58 eurot; märtsis 2021 – 1 493,38 eurot aprillis 2021 – 1546,14 eurot; jne, tl. 56-57). Seega on kostja sissetulek oluliselt suurem, kui 10.01.2020 dokumendil märgitud.
18.Kohtu enda algatusel tegi kohus hageja ja kostja varalise seisundi hindamiseks päringud Maksu- ja Tolliametile, hageja kohta ka pankadele ja xxx OÜ-le. Kohus teostas päringud registritesse.
19.Maksu- ja Tolliameti 30.09.2021 vastuse kohaselt moodustas hageja A. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2020-31.08.2021 kokku 25,88 eurot (tl. 93-96)
20.Maksu- ja Tolliameti 30.09.2021 vastuse kohaselt moodustas kostja S. D. neto-sissetulek ajavahemikul 01.09.2020-31.08.2021 kokku 15 329,65 eurot, so 1 277,47 eurot kuus. (tl. 97-106). Maanteeameti Liiklusregistrisse ja Kinnistusraamatu andmebaasi tehtud päringutest nähtub, et sõidukeid ja kinnisvara hagejale A. D.le ei kuulu (tl 146, 148). AS-i Swedbank ja LHV Pank AS-i poolt esitatud hageja kontode väljavõtetest nähtub, et suure osa tehingutest hageja kontodel moodustavad maksed enda kontode vahel, samuti ülekanded emalt M. H.lt, teatud tulu on hageja omanud ka dividendidena LHV Pank AS-lt. (tl. 111-129, 132-137)
Kostja S. D.le kuulub sõiduauto Chrysler Grand Voyager, reg.märgiga xxxxx, 2007a.a väljalase, samuti haagis reg.märgiga xxxx, 1992.a aasta väljalase. Kostja on märgitud registrisse veel 2 sõiduki kasutajana. Lisaks sõidukile ja haagisele kuulub kostjale väikelaev Marine 330AB, reg.märgiga XXXX (kaasomandis A. D.ga). Kinnisvarast kuulub kostjale korteriomand aadressil xxx xx-xx, xxx linn. (tl. 13-16, 147, 149)
21.xxx Ülikooli 24.09.2021 vastusest nähtub, õppeprodekaani 01.09.2021 korraldusega nr xxx arvati A. D. akadeemilisele puhkusele omal soovil alates 30.08.2021 kuni 28.08.2022, lugedes uueks õppe lõpukuupäevaks 30.08.2026. (tl. 76)
22.Hageja töötab alates 01.07.2021 xxx OÜ-s. xxx OÜ 14.10.2021 vastusest nähtub, et hageja poolt teenitud tulu moodustab augustis 2021 0,00 eurot, septembris 454,50 eurot ja oktoobris 157,50 eurot (tl. 143)
23.Seega võib öelda, et perioodil 20.05.2021-31.08.2021 sissetulekud hagejal puudusid. Alates 01.09.2021 omab hageja iseseisvat sissetulekut töötasuna (mille suurus ei ole stabiilne). Kostja töötasu tema poolt esitatud tõendist tulenevalt moodustab 989 eurot kuu (tõendist ei nähtu, kas tegemist on neto või bruto tasuga, kuid eeldada võib, et brutotöötasuga). Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja tegelik neto-töötasu on tegelikkusest suurem, jäädes vahemikku 1 200-1300 eurot. Antud asjaolu leiab kinnitust ka Maksu- ja Tolliameti poolt esitatud tõendiga, millest tulenevalt moodustab kostja ühe kuu töötasu ca 1 277,47 eurot.
24.Kuigi PKS § 97 lg 2 näeb ette elatise saamise võimalused täisealise õppija puhul, siis peab kohus vajalikuks hagejale selgitada antud sättega seonduvat. Hageja on viidanud, sellele, et ta on endiselt üliõpilaste nimekirjas. PKS § 97 lg 2 sätte mõte tähendab aga seda, et täisealine isik saab elatist nõuda ainult selle aja eest, millal ta omandab haridust, akadeemilisel puhkusel viibimise puhul ei ole küll tegemist üliõpilase üliõpilaste nimekirjast välja arvamisega, kuid samas ei tegele üliõpilane nimetatud ajal ka õppimisega – seega ei ole ta õigustatud antud ajaperioodil elatist saama. Nagu ka käesoleval juhul, on üliõpilasel akadeemilisel puhkusel viibimise ajal võimalus tegeleda tulutoova tegevusega, st töötada. Kui täisealine isik töötab, siis ei ole tal seadusest tulenevat alust/õigust selle aja eest elatist nõuda.
25.Ülaltoodust tulenevalt leiab kohus, et on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis alates 20.05.2021 summas 221,23 eurot kuus, kuni 29.08.2021, so kuni A. D. poolt akadeemilise puhkuse võtmiseni. Kuigi hageja töötab xxx OÜ-s alates 01.07.2021, siis võtab kohus elatise väljamõistmisel arvesse seda, et reaalset töötasu sai hageja esimest korda septembris 2021, so augustikuu eest, kuni selle ajani tal iseseisev tulu puudus.
26.A. D. viibib akadeemilisel puhkusel alates 30.08.2021, seega kuulub elatis väljamõistmisele perioodi 20.05.2021 kuni 29.08.2021 kogusummas 735,20 eurot alljärgnevalt: • maikuu eest 85,86 eurot /221,23:31=7,14x12 päeva/; • juunikuu eest 221,23 eurot; • juulikuu eest 221,23 eurot; • augustikuu eest 207,06 eurot 221,23:31=7,14x29 päeva).
27.Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hagi TsMS § 3 lg 1, perekonnaseaduse (PKS) § 96, § 97 lg 2, § 100 lg 1; § 102 toodud õiguslikel alustel osaliselt. Menetluskulude jaotus
28.TsMS § 173 lg 1, 2 kohaselt, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse
avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu elatise nõudmise ja muutmise hagilt ja lapse elatisnõudes maksekäsu kiirmenetluse avalduse läbivaatamise eest. Sellest tulenevalt on nii hageja kui kostja vabastatud riigilõivu tasumisest elatise hagis. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
29.Kuna hageja ja kostja on riigilõivu tasumisest vabastatud, siis jätab kohus muud poolte menetluskulud, kui nad olid tekkinud, lähtuvalt TsMS § 163 lg 1 poolte endi kanda.
Helgi Vinni Kohtunik /digitaalallkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.