lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-20-14869/37

Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 21.10.2021

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-20-14869/37
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Elatise nõudmine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
21.10.2021
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1301
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
2-20-14869/29Tartu Maakohus Tartu kohtumaja14.01.2021

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Otsuse tegemise aeg ja koht

21. oktoober 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-14869

Tsiviilasi

A.A. hagi B.B. vastu elatise vähendamiseks 1818 eurot

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus Apellant/hageja: A.A., ik XXXXXXXXXXX

Menetlusosalised ja nende esindajad

Vastustaja/kostja: B.B., ik XXXXXXXXXXX, seaduslik esindaja: C.C.

RESOLUTSIOON

1.Jätta Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2021. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud A.A. kanda. Jätta menetluskulude rahaline suurus kindlaks määramata, kuna hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 21.09.20262-26-10104/10Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.09.20262-26-17779/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 21.09.20262-26-14046/13Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus
  • 17.09.20262-26-14841/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 14.09.20262-26-15199/7Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
  • 10.09.20262-25-9159/12Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

ASJAOLUD

1.A.A. (hageja, isa) esitas 12. oktoobril 2020 Tartu Maakohtule hagiavalduse B.B. (kostja, laps) vastu hagejalt väljamõistetud elatise vähendamiseks. Hageja osaline töövõime kaotus ei võimalda tal endises summas elatist maksta. Hagejal on ka teine alaealine laps (X-aastane poeg), kes on jäänud võrreldes kostjaga ebavõrdsesse rahalisse seisu. Kostja ema peres kasvab lisaks kostjale 3 alaealist last ning selle pere saadava peretoetuse peaks arvestama lapse ülalpidamiskuludele juurde. Uuringu „Lapse Vajaduspõhine miinimumelatis“ kohaselt kulub lapse ülalpidamiseks 172-194 EUR kuus ning kui sellest arvestada maha lastetoetus, jääb ühe vanema osaks 56 eurot kuus. Hageja selgituste kohaselt on ta suuteline maksma kostjale elatist 90 eurot kuus. Hagejale kuuluval kinnistul (tema elukoht) on eluasemelaen ning igakuine tagasimakse on keskmiselt 329 eurot kuus. Lisaks kuulub hagejale remontivajav garaažiboks X ning talle ja abikaasale garaažiboks X. Hagejale kuulub 12 aastat vana mootorsõiduk VW Caddy, abikaasade ühisvarana 6 aastat vana VW Caddy, 13 aastat vana haagis ja katkine mootorratas (1992). Hageja brutopalk on X eurot kuus, lisaks töötab ta käsunduslepinguga võimalusel X. Hageja leibkonnas elab 4 liiget, kellest 2 on alaealised.
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta kehtima Harju Maakohtu 15. jaanuari 2018. a otsus tsiviilasjas nr X-XX-XXXXX, millega hagejalt mõisteti kostja kasuks välja elatis 235 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära alates 12. detsembrist 2017 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Otsuse kohaselt muutub elatise summa koos kuupalga alammäära muutumisega. Kostja palus määrata uueks elatissummaks 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud kuupalga alammäärast. Kostja elab koos emaga ja isa tema elus ei osale. Kostjale ei maksta lastetoetust alates 16-aastaseks saamisest X. aastal.

MAAKOHTU OTSUS

3.Tartu Maakohus jättis 14. jaanuari 2021. a otsusega hagi rahuldamata, menetluskulud hageja kanda ning hagejalt kostja kasuks menetluskulud välja mõistmata. Hageja esitatud tõendite kohaselt määrati talle 3. novembril 2020 osaline töövõime ning tal on ka teine laps. Seega on eelmise kohtulahendi tegemise ajaga võrreldes asjaolud muutnud ning hagejal on tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 kohaselt õigus nõuda elatise suuruse muutmist. Alates 2020. a algusest on elatise miinimumäär 292 eurot kuus. Perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Maakohus kontrollis hageja majanduslikku olukorda. Maksu- ja Tolliameti teate kohaselt tehti hagejale 01.11.2019 kuni 31.10.2020 väljamakseid X eurot (palk), X eurot (vanemahüvitis) ja X eurot (ajutise töövõimetuse hüvitis). Coop Pank AS väljavõtte kohaselt laekus hageja kontole ajavahemikul 01.05.2020 kuni 02.12.2020 kokku X eurot. Hageja selgituste kohaselt laekub sellele kontole töökaaslase palk. AS LHV Pank teatise kohaselt laekus hageja arvele ajavahemikul 01.06.2020 kuni 01.12.2020 kokku X eurot. Swedbank AS kontoväljavõtte kohaselt laekus hageja arvele ajavahemikul 11.06.2020 kuni 11.12.2020 kokku X eurot. Sealhulgas laekus 02.09.2020 garaaži eest X eurot. Hageja on äriregistri andmete kohaselt X

(registrikood X, likvideerimisel) ainuosanik. Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale kinnistu X (hageja elukoht), kinnistu X (hageja ja D.D. ühisomandis, hageja selgitusel garaažiboks) ning mitte-eluruum X (hageja selgitusel garaažiboks). X omandis on kinnistusraamatu andmete kohaselt 10 kinnistut. Lisaks kuulub hagejale tema esitatud väljavõtte kohaselt erinevaid sõidukeid. Hagejale on määratud osaline töövõime ning töövõimetoetus X eurot päevas. Hagejal on rahvastikuregistri andmete kohaselt kaks alaealist last, kostja ja X sündinud poeg.

4.Maakohus leidis, et hagi rahuldamiseks puudub alus. Hageja sai ainuüksi ühe garaaži müügist X eurot ning tema igakuine sissetulek on vähemalt X eurot (töötasu + töövõimetushüvitis). Isegi kui arvestada hageja selgitust, et ühte tema arvetest kasutab kolmas isik, on hagejal piisavalt vara nii sissetuleku kui olemasoleva vara arvelt lapsele seadusjärgses summas miinimumelatise tasumiseks. X on likvideerimisel, hageja kinnitusel ei ole osaühingul võlgu ning seega on hagejal võimalik osaühingu varaks olevad 10 garaaži maha müüa.
5.Maakohus jättis menetluskulud TsMS § 162 lg -st1 tulenevalt poolte kanda. Kuna kohtule teadaolevalt kostjal menetluskulusid ei olnud, jättis maakohus menetluskulud välja mõistmata.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

6.Hageja esitas 26. jaanuaril 2021 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Maakohus on otsust tehes jätnud arvestamata kostja ema majanduslikud võimalused. Kui lapsevanemate varanduslik seis on ebavõrdne, siis majanduslikult kindlustatum pool panustab ka lapse arengusse rohkem. Maakohus jättis arvestamata, et lapsel on õigus saada peretoetust 60 eurot kuus, mida ta ei saa, kuna ei ela lapse ema ainuisikulise otsuse tõttu alaliselt Eestis. Ebaselge on, kui suuri toetusi saab kostja välisriigis. Maakohtu otsuse kohaselt peaks hageja lapsele elatise maksmiseks maha müüma kinnisvara (garaažid), samas kui kostja ema omab Eestis väljaüüritavat kinnisvara.
7.Kostja palus jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, Tartu Maakohtu 14. jaanuari 2021. a otsus muutmata ja menetluskulud apellandi kanda. Kostja õpib X. Apellandil on elatisvõlg ajavahemiku november 2020 kuni veebruar 2021 eest summas 1000 eurot, mille suhtes on kohtutäitur algatanud täitemenetluse.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8.Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
9.Hagejal on õigus nõuda elatise vähendamist TsMS § 459 lg 1 punktile 1 tuginedes, kui võrreldes eelmise lahendiga on maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud oluliselt muutunud. Kuna hagejal sündis X teine laps ning X määrati talle osaline töövõime, siis olid eelmise lahendiga võrreldes elatise maksete suurust mõjutavad asjaolud muutunud ning hagejal oli õigus nõuda elatise vähendamist. Hagejal tuli eelmise kohtulahendi alusel maksta elatist miinimummääras. Elatise vähendamiseks alla miinimummäära pidi kohus kontrollima mõjuva põhjuse esinemist PKS § 102 lg 2 tähenduses. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab mh olla vanema halb varaline seis ning teine laps, kes

elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Seetõttu ei ole õigustatud hageja pahameel, et maakohus kontrollis vaid hageja varanduslikku seisu, süvenemata kostja ema varanduslikku seisu. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult leidnud, et hagejale ja tema ainuomandis olevale osaühingule kuuluvaid varasid ning hageja igakuise sissetuleku suurust arvestades ei ole alust elatist vähendada. Hageja on küll märkinud, et tal on sündinud ka teine laps, kuid asjas esile toodud faktilised andmed hageja varandusliku olukorra kohta ei anna alust teha järeldust, et hageja teine laps oleks kostjale miinimumelatise maksmise tõttu vähem kindlustatud kui kostja. Teiste laste olemasolu annab alust elatise vähendamiseks alla seaduses sätestatud alammäära üksnes juhul, kui elatise väljamõistmine alammääras tooks kaasa laste ebavõrdse olukorra (Riigikohtu 13. veebruari 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-2343, p 10). Hageja ei ole välja toonud ega tõendanud, mis on teise lapse vajadused ning seda, et hageja halva majandusliku olukorra tõttu on teine laps kostjale miinimumelatise maksmisel vähem kindlustatud kui kostja, mis annaks alust elatise vähendamiseks.

10.Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata põhjendamatuse tõttu ning menetluskulud TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt hageja kanda. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

/digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja

/digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks

/digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 09.09.20262-26-14764/10Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 09.09.20262-24-8763/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja